2-15-117670/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-117670

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-117670

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Fred Suupi vastu

793,91 euro nõudes

Tsiviilasja hind

793,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Kadri Timuska,

e-post jurist@julianus.ee;

Kostja: Fred Suup (ik: XXXX; rahvastikuregistrijärgne

elukoht: XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Fred Suupi vastu osaliselt.

2. Välja mõista Fred Suupilt Osaühing Aktiva Finants kasuks 628 (kuussada

kakskümmend kaheksa) eurot ja 54 senti, millest 314,27 eurot on põhinõue ja

314,27 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 79% ulatuses Fred Suupi kanda ja 21% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

2. Määrata

tsiviilasjas

nr 2-15-117670

Osaühing Aktiva

Finants

menetluskulude

rahaliseks suuruseks 300 (kolmsada) eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ning 125 eurot

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

3. Välja mõista Fred Suupilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 237

(kakssada kolmkümmend seitse) eurot.

4. Välja mõista Fred Suupilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult

237 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud virtuaalse

sotsiaalvõrgustiku kasutajakonto lehel 10.10.2015. TsMS § 3111 lg-te 2 ja 5 alusel loeb kohus

hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

2(3)

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 22.05.2013 sõlmitud

liitumisleping nr 30078638 ning järelmaksuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35

lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste

kasutamise tingimuste näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 22.05.2013 kehtinud

redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (nr 38844183, 39148687, 39545459,

39835965 ja 40199318) eest tasumata 400,81 eurot, millest on maha arvestatud 01.08.2013

esitatud arvel nr 39545459 märgitud viivis 3,83 eurot. Seega on hageja põhinõudeks

396,98 eurot.

Põhivõlgnevus

koosneb

saadud

telekommunikatsiooniteenuste

tasust

19,96 eurot, telefoni LG Optimus L9 P760 järelmaksu osamaksete võlgnevusest 294,31 eurot

ja võlgnevuse sissenõudmise kulust 82,71 eurot. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise

üldtingimuste p 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud

kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate

Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise

kuluga on sellises määras (sissenõudmise kulu suurus ca 26,4% võlgnevusest 19,96 + 294,31 =

314,27 eurot) kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste

tasakaalust. Kuna võlgnevuse sissenõudmise kulu 82,71 eurot on tüüptingimusena kostjat

ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks

väljamõistmisele 314,27 eurot (396,98 – 82,71 = 314,27). Arvestades hagiavalduses märgitut,

et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 314,27 eurot viivisenõude katteks.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 628,54 euro ulatuses, millest 314,27 eurot

on põhinõue ja 314,27 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

3(3)

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~79% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja 21%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot, millest 175 eurot on

riigilõiv ja 125 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

237 eurot (79% 300 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

237 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik