2-13-60204/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-60204 Tsiviilasi Tallinna kohtutäituri Hille Kudu taotlus BL-le (L) kuuluvale kinnisasjale uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr 035/2013/764 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.05.2015 määrus määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik BL määruskaebus Menetlusosalised, nende esindajad Avaldaja (kohtutäirur): Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (isikukood xxxxxxxxx) Puudutatud isik I (võlgnik): BL (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Selberg Puudutatud isik II (sissenõudja): Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta BL taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 23.05.2015 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta BL kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Menetluse käik

1. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (avaldaja) esitas 17.12.2013 Harju Maakohtule avalduse, milles milles taotleb kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Avalduse kohaselt on Danske Bank A/S Eesti filiaali (sissenõudja) avalduse alusel algatatud BL (võlgnik) suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 035/2013/764. Võlgnikule kuulub kinnisasi asukohaga Harjumaa, Harku vald, XXXXXXXX alevik, XXXXXX XX X, mille arestimine toimus 30.10.2013. 26.11.2013 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles mh vaidlustas kohtutäituri poolt määratud hinna.

2. Harju Maakohtu 09.01.2015 määrusega algatati avalduse alusel hagita menetlus arestitud asja uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks ning kohustati võlgnikku tasuma asja läbivaatamise kulud (eksperdikulud) 300 eurot 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 148 lg 1, TsMS § 339 lg 3). Maakohus märkis, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 järgi kannab kohtu määratud eksperdi hindamiskulud isik, kes hindamise on vaidlustanud.

3. Võlgnik esitas 22.01.2015 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Võlgnik leidis, et tema kohustamine kinnisasja hindamiseks täiendavate kulutuste tegemiseks enne pooleliolevates tsiviilasjades nr 2-14-13786, nr 2-13-34555 ja 2-13-50502 tehtavate otsuste jõustumist, milliste lahendite tulemusena võib osutuda kinnisasja hindamine mittevajalikuks, ei ole kooskõlas TsMS § 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega lahendada tsiviilasi õigesti.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohtu 23.05.2015 määrusega keelduti võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 148 lg 5 sätestab, et kohtu määruse peale kohtu tegevuse sõltuvaks tegemise kohta asja läbivaatamise kulude ettetasumisest võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 640 eurot. Seega ei olnud seaduse kohaselt käesoleval juhul määruskaebuse esitamine lubatud.

Määruskaebus

5. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

6. Võlgnik leiab, et TsMS § 148 lg 5 on põhiseadusevastane. Säte, mille alusel raha tasumise nõuet ei ole võimalik edasi kaevata olukorras, kus inimene taotleb kõikidest tasudest vabastamisest on vastuolus põhiseaduse (PS) § 15-ga. Kaebaja hinnangul on isiku jaoks, kelle vara ja sissetulekud on juba pikemat aega arestitud, 300 eurot väga suur summa, mille ebaõiglast tasumist kohustavat kohtumäärust peaks igal isikul olema võimalik edasi kaevata. Praeguses olukorras pole riigi õigusabi taotlenud isikul võimalik edasi kaevata määrust, millega teda kohustatakse tasuma ebaõiglastelt määratud asja läbivaatamise kulude ettemaksu 300 eurot olukorras, kus kinnisasja hindamine ei ole vajalik ning isikule, kellelt hindamise kulusid välja nõutakse, on määratud riigipoolse menetlusabi andmine.

7. Samuti leidis kaebaja, et tema kohustamine kinnisasja hindamiseks täiendavate kulutuste tegemiseks enne pooleliolevates tsiviilasjades nr 2-14-13786 ja nr 2-13-34555 tehtavate otsuste jõustumist ei ole õige.

Menetluse edasine käik

8. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

9. Sissenõudja palus jätta maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 28.09.2015 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 23.05.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Maakohus on õigustatult keeldunud määruskaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 148 lg 5 kohaselt võib kohtu määruse peale kohtu tegevuse sõltuvaks tegemise kohta asja läbivaatamise kulude ettetasumisest esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 640 eurot. Antud juhul sellist olukorda ei esinenud (kaebuse ese oli 300 eurot), võlgnikul ei olnud õigust esitada maakohtu määruse peale määruskaebust ning maakohus keeldus õigustatult määruskaebuse menetlusse võtmisest. Muud määruskaebuses välja toodud põhjendused (pooleliolevad vaidlused tsiviilasjades nr 2-14-13786 ja nr 2-13-34555) ei ole kaebuse lahendamisel asjakohased ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.

13. Ringkonnakohus ei näe alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kaebaja hinnangul on TsMS § 148 lg 5 vastuolus PS §-ga 15, kuna piiratud on võlgniku edasikaebeõigust. PS § 15 lg 1 lauses 1 on sätestatud üldine kohtusse pöördumise õigus, sisaldades ühtlasi üldist põhiseaduslikku õigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele. Selle lause põhiseaduslik sõnum kõlab: iga subjektiivset õigust peab olema võimalik realiseerida kohtus tõhusas ja ausas menetluses mõistliku aja jooksul (Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/ ). PS § 15 lg 1 teise lause järgi võib igaüks nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Ringkonnakohus toob välja, et antud juhul ei ole kaebajale tehtud takistusi kohtusse pöördumiseks, milline põhiõiguse kaitse on sätestatud PS § 15 lg 1 esimeses lauses. Seega ei hinda ringkonnakohus TsMS § 148 lg

5 vastavust PS § 15 lg-le 1, kuna TsMS § 148 lg 5 ei ole asjassepuutuv selle vastuolu hindamisel PS § 15 lg-ga 1.

14. Ringkonnakohus toob aga välja, et kuna kaebaja vaidlustab sisuliselt seda, et TsMS §

148 lg-ga 5 on piiratud tema edasikaebeõigust, siis on ringkonnakohtul võimalik kontrollida TsMS § 148 lg 5 vastavust PS § 24 lg-ga 5, mis sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Põhiseadus, andes igaühele õiguse seadusega sätestatud korras tema kohta tehtud kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule edasi kaevata, näeb seega ette, et seadusega saab edasikaebeõigust piirata. PS § 24 lg-s 5 on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus (Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, p 38) ja sellist põhiõigust tohib seadusega piirata igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11.12.2012 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-20-12, p 31). PS § 24 lg 5 annab seadusandjale võimaluse seada edasikaebeõigusele seadusega sätestatud korras nii menetluslikke piiranguid, nagu riigilõivu tasumise kohustus, menetlustähtajad ja kaebuse esitamise kord, kui ka materiaalseid piiranguid, välistades mingit liiki (eelkõige korralduslike) lahendite edasikaevatavuse põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, p 38).

15. Riigikohus on käsitlenud kohtumenetluse ökonoomsust ja asja kiiret lahendamist PS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse piiramise põhiseaduspärase eesmärgina (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.03.2004 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-04, p 21). Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.03.2009 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29). Ringkonnakohtu hinnangul ei riiva TsMS § 148 lg 5 esimeses lauses sisalduv kaebeõiguse piirang PS § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigust ebaproportsionaalselt, kuna seadusandja ei pea võimaldama määruskaebuste esitamist korralduslikes küsimustes. Samuti ei ole edasikaebeõiguse piirang sedavõrd intensiivne, et kaaluks üles riive eesmärgiks olevad väärtused. Samuti ei saa maakohtu 09.01.2015 määrust pidada ebaõiglaseks, kuna kohtutäituri poolt määratud hinna vaidlustamisel pidi võlgnik ette nägema, et tal tuleb tasuda TMS § 74 lg 9 järgi kohtu poolt määratud eksperdi hindamiskulud.

16. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav (TsMS § 663 lg 2 teine lause).

17. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm Margo Klaar Tiit Kollom