2-15-10390/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohus 27.08.2015 määrusega rahuldas avalduse osaliselt ja jättis menetluskulud XXX kanda. Kohtulahend jõustus 12.09.2015. Avaldaja esitas 08.09.2015 menetluskulude
Legislator headnote
AI generated2-15-10390/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohtulahend jõustus 12.09.2015. Avaldaja esitas 08.09.2015 menetluskulude
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Piret Rõuk
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-10390
Tsiviilasi
XXXavaldus XXXvastu lähenemiskeelu kohaldamiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); lepinguline
esindaja: XXX (e-post XXX);
Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX);
lepinguline esindaja XXX (e-post XXX)
Resolutsioon
1. Rahuldada
XXX
avaldus
menetluskulude
kindlaksmääramiseks osaliselt.
2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline
suurus
ning
mõista
XXX
välja
XXX
kasuks
menetluskulud kokku 1210 (üks tuhat kakssada kümme)
eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 1110 eurot.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul
alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude
rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse
esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.
Menetluse käik
1. Harju Maakohus 27.08.2015 määrusega rahuldas avalduse osaliselt ja jättis menetluskulud
XXX kanda. Kohtulahend jõustus 12.09.2015. Avaldaja esitas 08.09.2015 menetluskulude
kindlaksmääramise avalduse, milles palub välja mõista riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud
1210 eurot, kokku 1210 eurot.
Puudutatud isiku vastuväited
2. Avaldaja esitas taotluse koos menetluskulude nimekirjaga kohtule 08.09.2015.a. Vastavalt
TsMS § 176 lg 1 ja 2 kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude
rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri,
milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja
esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja
arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva
kohtuistungi toimumisest arvates ja kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus
enne
kohtuotsuse
või
asja
lõpetava
määruse
tegemist
menetlusosalisele
tähtaja
menetluskulude nimekirja esitamiseks. Puudutatud isikule teadaolevalt, ei ole TsMS § 176 lg
1 ja 2 ettenähtud tähtaegadest kinni peetud, mistõttu tuleb avaldaja 08.09.2015 a. esitatud
Menetluskulude taotlus tsiviilasjas 2-15-10390 jätta rahuldamata.
Kohtumääruse põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise
kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8
sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete
kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
4. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3
kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,
kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav
advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
5. Kohus puudutatud isiku vastuväitega ei nõustu. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 1 on
menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kaks võimalust: kas menetlust
lõpetavas määruses (sh kohtuotsuses) või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise
kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. Puudutatud isiku vastuväites viidatud
sätted reguleerivad olukorda, kus menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks
menetlust lõpetavas määruses. Käesolevas tsiviilasjas on aga menetlust lõpetavas määruses
määratud
kindlaks
menetluskulude
jaotus,
kuid
menetluskulude
rahalise
suuruse
kindlaksmääramine on jäetud nn jätkumenetlusse, so peale menetlust lõpetava määruse
jõustumist. Kohus selgitab, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks ka siis, kui
menetlusosaline ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Sellisel juhul võetakse
aluseks menetluskulude nimekiri või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
6. Käesolevas tsiviilasjas on tasutud 10.07.2015 riigilõivu 50 eurot ja 16.07.2015 riigilõivu 50
eurot. Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 100 euro ulatuses ja puudutatud isikul tuleb see
avaldajale hüvitada. Avaldaja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist summas 1110 eurot.
Menetluskulude nimekirja ja lisatud arvete kohaselt on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100
eurot. Kohtu hinnangul on tunnitasu määr mõistlik ja ei ületa keskmisi tunnihindasid. Kohus
tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et
toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus
puudutatud isikult avaldaja kasuks välja riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 1110 eurot,
kokku 1210 eurot.
7. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise
kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude
kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200
eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS
§ 178 lg 4).
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/