1-13-2735/501 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

29. oktoober 2015. a (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-2735

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. septembri

2015. a määrus kriminaalmenetluse kulude täitmise

ajatamise taotluse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksandr Konev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 28. septembri 2015. a määrus muutmata ja süüdimõistetu

Aleksandr Konevi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 16.04.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2735 tunnistati

Aleksandr Konev süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 4

kuud vangistust. Kohus arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja luges

kandmata karistuseks 4 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestatakse

alates A. Konevi vahistamisest, s.o alates 01.03.2013. a.

Sama kohtuotsusega mõisteti A. Konevilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna sundraha

summas 887,50 eurot. Kohus võimaldas A. Konevil tasuda nimetatud menetluskulu

riigituludesse osade kaupa ühe aasta jooksul, määrates, et alates 2014. a maist tuleb tasuda

igakuiselt vähemalt 73,96 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kohtuotsus jõustus 14.06.2014. a.

2.

04.08.2015. a esitas süüdimõistetu A. Konev Viru Maakohtule avalduse, milles teatas,

et ta ei ole saanud temalt kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulusid tasuda ja

menetluskulu sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 140/2015/628.

Kohtutäitur K. Laiõun nõuab temalt kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluse kulusid

ja täitekulusid kokku summas 1028,44 eurot. A. Konevi teatel ei ole tal võimalik nõuet ühe

korraga ja vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täita ning ta soovib nõuet tasuda

maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena.

23.09.2015. a esitas A. Konev kohtule avalduse täpsustuse, milles taotles täitmisel olevate

kriminaalmenetluse kulude ajatamist. A. Konev täpsustas, et tal ei ole võimalik

menetluskulude nõuet täita, kuna tal puudub igasugune sissetulek. Ta kannab karistust Viru

Vanglas. Vanglas aga ei ole võimalik töötada, kuna tal on tuvastatud töövõimetus. Eeltoodut

arvestades taotles A. Konev, et kohus koostaks talle maksegraafiku, mille alusel võimaldataks

tal tasuda täitmisel olevad kriminaalmenetluse kulud igakuiste osamaksetena alates 2015. a

oktoobrist 50 eurot kuus. Selliselt makstes saaks võlakohustus karistusaja lõpuks, s.o 2017. a

juuniks täielikult makstud.

3. Viru Maakohus jättis 28.09.2015. a määrusega A. Konevi taotluse täitemenetluse

ajatamiseks rahuldamata.

Kohus tegi täitisregistri andmete alusel kindlaks, et A. Konevilt kohtuotsusega väljamõistetud

kriminaalmenetluse kulude sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr

140/2015/628. Täitmata nõude jääk on 887,50 eurot, millele lisandub täitekulu 261,54 eurot.

Kohus leiab, et kriminaalmenetluse kulude ajatamine avalduses nimetatud asjaoludel ei ole

põhjendatud.

TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist

pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine võlgniku suhtes on ebaõiglane. Seejuures

tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku

ja majanduslikku olukorda.

Kohus on seisukohal, et asjaolu, et isik on vangistuses ega tööta, ei tähenda, et täitemenetluse

läbiviimine oleks tema suhtes ebaõiglane. Süüdimõistetu on ise enda kriminaalse käitumisega

tekitanud olukorra, kus temalt on välja mõistetud menetluskulud. Täitemenetluse ajatamise

põhjendatuse üle otsustades tuleb arvestada ka sissenõudja huvisid ning käesoleval juhul ei

nähtu avaldusest selliseid asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvid.

4. A. Konev esitas Viru Maakohtu 28.09.2015. a määruse peale määruskaebuse, taotledes

määruse tühistamist ja anda talle võimalus täiteasjas nr 140/2015/628 temalt nõutavate

kriminaalmenetluse kulude ja täitekulude tasumiseks osade kaupa maksegraafiku alusel.

A. Konev on seisukohal, et maakohus täitmise ajatamise taotluse rahuldamata jätmisel

käitunud tema suhtes ebaõiglaselt. Kohus on põhjendamatult jätnud arvesse võtmata, et A.

Konev on 70 % ulatuses töövõimetu, mis takistab tal vanglas teenida sissetulekut ja tasuda

kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid ühe korraga. A. Konevi arvates oleks pidanud

kohus arvesse võtma ka seda, et tal on tahe nõuet täita ja ta ise on teinud ettepaneku võla

tasumiseks vastavalt võimalustele osade kaupa. Kuna kohus seda teha ei võimaldanud, siis

jääb mulje nagu ei oleks nõude täitmine oluline ja oodatakse võlasumma suurenemist viiviste

näol. A. Konev palub ringkonnakohtul arvestada tema olukorda vangistuses ja võimaldada tal

täiteasjas nr 140/2015/628 nõutavad kriminaalmenetluse kulud summas 887,50 eurot ja

lisanduvad täitekulud summas 261,54 eurot tasuda osade kaupa igakuiste 50 euro suuruste

osamaksetena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 28.09.2015. a määruse tühistamine ja

muutmine ei ole põhjendatud.

5.1.

Maakohus on jätnud määrusega rahuldamata süüdimõistetu A. Konevi taotluse temalt

kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude täitmise ajatamiseks. Maakohus on

taotluse lahendamisel lähtunud TMS §-st 45, mis käsitleb võlgniku avalduse alusel

täitemenetluse peatamist, täitmise pikendamist ja ajatamist, kui menetluse jätkamine on

võlgniku suhtes ebaõiglane.

5.2.

Kriminaalkolleegium märgib, et kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise ja

ajatamise menetlusõiguslikuks aluseks on KrMS §§-d 423 ja 424, mis on erinormiks TMS §

45 suhtes. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel sama

seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et

mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu

täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta

võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise

kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Nimetatud sätted seavad kriminaalmenetluse

kulude pikendamise ja ajatamise sõltuvusse mõjuvate põhjuste olemasolust.

5.3.

Riigikohtu 16.05.2012. a lahendis nr 3-1-1-57-12 (p 9) antud tõlgenduse kohaselt saab

käsitleda mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste

sissenõuete tasumist, sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või

ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. See asjaolu võib

lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline otsust täitma.

Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku

puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda süüdimõistvast

kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise pikendamist või ajatamist. Kuid

sissetuleku puudumist ei saa käsitada otsuse täitmist takistava mõjuva põhjusena siis, kui

isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise

kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Tal tuleb esitada tõendid

oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või

vähemalt ebamõistlikult koormav.

5.4.

Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on määruses õigesti järeldanud, et A. Konevi

esitatud asjaoludest ei nähtu mõjuvat põhjust, mille tõttu oleks põhjendatud

kriminaalmenetluse kulude täitmise ajatamine. Ainuüksi A. Konevi vangistuses viibimist ja

temal sissetuleku puudumist sellise mõjuva põhjusena käsitleda ei saa. A. Konev ei ole

esitanud andmeid ega tõendeid temale kuuluva vara või selle puudumise kohta, seega ei saa

teha järeldust, et temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude täitmine on võimatu. Ka ei

ole A. Konev põhjendanud, et täitmine või selle käigus sissenõude pööramine varale oleks

tema suhtes kuidagi ebamõistlikult koormav. Seega on maakohus põhjendatult jätnud A.

Konevi taotluse menetluskulude täitmise ajatamiseks rahuldamata.

5.5.

Määruskaebuses taotleb A. Konev lisaks kriminaalmenetluse kulude ajatamisele ka

täitekulude ajatamist. Kriminaalkolleegium märgib, et maakohtu määrusega nimetatud nõuet

ei ole lahendatud, mistõttu ei saa see olla määruskaebuse esemeks. Seega ringkonnakohus

täitekulude ajatamise nõuet pikemalt ei käsitle ega võta selles osas seisukohta.

5.6.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus