4-15-8259/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-8259 29. oktoober 2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Zemfira Lampmann

juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor ja menetlusaluse isiku B.T osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

B.T, ik XXX, elukoht XXX, töötab, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, 4 kehtivat väärteokaristust - - väärteoasja LS § 201 lg 2 järgi.

Vastavalt 11.09.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1452826 (2316,15,011641) 11.09.2015 kell 08:40 Gonsiori 8 Tallinnas suunaga Pronksi tn juhtis B.T mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega

rikkus B.T LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles B.T-le karistuseks LS § 201 lg 2 järgi 15 päeva aresti, mille pidas võimalikuks asendada üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja nõustus üldkasuliku töö tegemisega.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati B.T sõiduki

juhtimiselt 11.09.2015, sest ta juhtis sõidukit Toyota Previa reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati B.T sõiduki juhtimiselt

17.04.2015, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Tunnistaja Jaanus Murakas ütluste kohaselt täites 11.09.2015 kell 08:40 tööülesandeid koos

patrullpolitseinik Lennart Kamsiga, märkasid nad Tallinnas Gonsiori tänaval Pronksi tn suunas liikumas mootorsõidukit Toyota Previa reg.nr XXX. Sõiduki kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis B.T, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Lisaks oli isik varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et B.T kehtivaid juhilube ei ole.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on B.T 4 kehtivat väärteokaristust, viimati

karistati teda väärteokorras 08.05.2015 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga. Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning B.T süü

rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. B.T käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. B.T käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

2

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka

võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus.

Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on B.T varem 4 korral karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 1 ja 2010. aastal

kehtinud LS § 741

). Sellise käitumisega on B.T näidanud enda lugupidamatut ja

ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on B.T väärteokorras karistatud rahatrahvidega ja arestiga, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades B.T süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. B.T puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus leiab, et B.T tuleb mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmäära suuruses, mille kohus

asendab üldkasuliku tööga, sest B.T omab töökohta Läti Vabariigis ning andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada B.T LS § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõista arest 15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata B.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 612 49 62) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt