2-15-115018/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-115018

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28. oktoober 2015, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

TarbeLaen

OÜ

hagi

Kerri

Madissoo

vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

346 eurot 63 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: TarbeLaen OÜ (registrikood 12530772; asukoht

Soola 8, Tartu), esindaja: Tanel Riivits (e-post

Lfinants@gmail.com)

kostja: Kerri Madissoo (isikukood 49504073510;

elukoht teadmata, e-post XXXX)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Kerri Madissoolt 11.02.2014 sõlmitud järelmaksupingu nr 40207232 alusel

TarbeLaen OÜ kasuks:

2.1. põhivõlg 189 eurot 71 senti, intress 39 eurot 77 senti, sissenõutavaks muutunud viivis

15.09.2015 seisuga 19 eurot 15 senti, kokku 248 eurot 63 senti;

2.2. viivis perioodi 16.09.2015 kuni 28.10.2015 (43 päeva) eest 3 eurot 26 senti;

2.3. viivis põhivõlalt 0,04% päevas alates 29.10.2015 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta välja mõistmata Kerri Madissoolt OÜ TarbeLaen kasuks intress 31 senti, viivis 28

eurot 45 senti ning alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud ja muutuv viivis

osas, mis ületab määra 0,04% põhivõlalt.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja

20% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Kerri Madissoolt menetluskulu 240 eurot TarbeLaen OÜ kasuks.

8. Kerri Madissool tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

2/3

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

11. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

13. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab

vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

14. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlg 189 eurot 71 senti, intress 40

eurot 8 senti, 15.09.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 47 eurot 60 senti ja

jooksev viivis 0,1% päevas põhivõlalt alates 16.09.2015 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt oli pooltevaheline järelmaksuleping nr 40207232 sõlmitud

perioodiks 11.02.2014 kuni 07.08.2015. Kostja kohustus kauba ostmiseks saadud laenu

summas 228 eurot 85 senti ja intressi summas 49 eurot 66 senti, kokku 278 eurot 51 senti,

tagastama maksegraafiku alusel (kokku 18 osamakset). Hageja saatis 26.06.2015

kostjale kirja, millega andis kostjale 14 päeva võla tasumiseks. Maksekäsu kiirmenetluse

avalduses märgitu kohaselt ütles hageja järelmaksulepingu üles 13.07.2015. Ülesütlemise

hetkeks oli kostjal tasutud sissemakse 20 eurot ja kaks esimest osamakset kokku summas

28 eurot 72 senti.

Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda intressi kuni lepingu ülesütlemiseni.

Seega perioodi 14.07.2015-07.08.2015 arvestatud intressi nõue summas 31 senti (0,38

eurot/ 31 päeva x 25päeva) ei ole põhjendatud ja tuleb jätta kostjalt välja mõistmata.

15. Kohus märgib, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja § 436

lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole

selles, et hageja tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja

oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 tähenduses

(11.02.2014 kehtinud redaktsioon).

16. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1

3/3

näeb ette, et juhul, kui lepingus kokku lepitud intressimäär on suurem kui VÕS § 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas, loetakse viivisemääraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Hageja on viivise arvestamisel tuginenud lepingus kokkulepitud

viivisemäärale 0,1% päevas. Arvestades seda, et järelmaksulepingu kohaselt on

intressimäär 16% aastas, saab lugeda viivise määraks 0,04% päevas. Järelikult on viivise

kokkulepe tühine ja kostjalt tuleb välja mõista viivis 0,4% päevas põhivõlalt.

Eeltoodust tulenevalt on kostjalt põhjendatud hageja kasuks välja mõista 15.09.2015

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 19 eurot 15 senti. Viivis summas 28 eurot

45 senti (47,60-19,15) tuleb jätta välja mõistmata. Samuti tuleb jätta välja mõistmata alates

hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud ja muutuv viivis osas, mis ületab määra 0,04%

põhivõlalt.

17. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus,

rahuldades hagi osaliselt, so 80% ulatuses nõudest, jätab kohus hageja menetluskulud

80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad

kostja enda kanda.

18. Hageja on märkinud enda menetluskuluks riigilõivu summas 75 eurot (maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel

tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot) ja õigusabikulu 225 eurot. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskuluna 240 eurot (80% 300 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik