4-15-7549/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-7549 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi V.F kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 25.08.2015

kiirmenetluse otsuse nr 10220132653881 (väärteoasi nr 2302,15,013346) peale Menetlusalune isik V.F , isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht XXX OÜ Väärtegu LS § 211, § 217 lg 1, § 214, § 238 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu KarS § 63 lg 1 tulenevalt liiklusseaduse § 211 alusel rahatrahv

75 trahviühiku ulatuses, s.o 300.00 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel trahvi tasumise tähtaeg 23.11.2015. Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus

otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 25.08.2015 kiirmenetluse otsus nr 10220132653881 (väärteoasi nr 2302,15,013346) karistuse kandmise viisi osas ja teha selles osas uus otsus.

2. KarS § 66 lg 2 alusel tuleb rahatrahv summas 300.00 eurot tasuda 3 (kolm) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 100.00 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 25.08.2015 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1. Asjaolud ja menetluse käik 4-15-7549

25.08.2015 koostas Politsei-ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Raido Valtin kiirmenetluse otsuse nr 10220132653881

(väärteoasi nr 2302,15,013346). Otsuse kohaselt juhtis V.F 25.08.2015 Harju maakonnas Rae vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa tee 20. km liikumissuunaga Tallinn mootorsõidukit Scania G93ML 4X2L registreerimismärgiga XXX, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerik ei vastanud kehtestatud nõuetele. Sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne hälvete määramisega kontroll. Sõidukile ei laiene Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) 561/2006 artiklis

3 toodud erisused. Kontrollimise hetkel ei kasutanud sõidumeerikut ja ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 29.07.2015 kell 0.00 kuni 25.08.2015 kell 14.30 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Mootorsõiduki juhil ei ole veose veol kaasas veodokumendid. Eeltooduga rikkus V.F LS § 73 lg 1, MKM 03.03.2011 määrus nr 17 § 10 lg 1, MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 2 kood 109, LS § 131 lg 1, EMÜ nõukogu määruse 3821/85 art 15, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 art 34 ja LS § 88 lg 6, millega pani toime LS § 211, § 217 lg 1, § 214 ja § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo. V.F-i karistati KarS § 63 lg 1 tulenevalt LS § 211 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o

300.00 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel trahvi tasumise tähtajaks määrati 23.11.2015. Menetlusalune isik vaidlustas otsuse, paludes see tühistada. Kaebaja on seisukohal, et sõiduki mark on vabastatud sõidumeeriku kasutamisest lähtudes sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardist. Vastavalt sellele sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandusvõi kalandusettevõtted oma veoste veol 50 km raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb kaasaarvatud linnad, mis jäävad sellesse piirkonda on vabastatud sõidumeeriku kasutamisest. Kaebaja leiab, et ei viibinud nimetatud piirkonnast kaugemal ja seetõttu ei olnud sõidumeeriku kasutamine nõutav. Kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta ja oli nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks alused kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. V.F ei tegelenud metsandusega ajal, kui liiklusjärelevalveteostaja peatas sõiduki. V.F transportis kaupa (küttepuid) ja sellist tegevust ei saa liigitada metsa majandamiseks. Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset. Kohtuväline menetleja leiab, et eelpool nimetatud mootorsõiduki kasutamise eesmärk ei ole mitte üksnes metsa majandamise teenuse osutamine vaid ka kaubavedu, kuivõrd sõidukile on paigaldatud sõidumeerik, kuid seda lihtsalt ei kontrollita ega kasutata. Kohtuväline menetleja oli nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses ning istungist osa võtta ei soovinud.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes V™S § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). V™S § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku ab ovo suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse V.F-ile ette, et ta ei kasutanud mootorsõidukis Scania G93ML 4X2L registreerimismärgiga XXX sõidumeerikut. Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerik ei vastanud kehtestatud nõuetele ja V.F ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta. Samuti heidetakse talle ette sõidumeeriku kontrolli läbi viimata jätmist iga kahe aasta järel koos hälvete määramisega.

Vaidlus puudub selles, et V.F juhtis 25.08.2015 Harju maakonnas Rae vallas Tallinn- Tartu-Luhamaa tee 20. km mootorsõidukit Scania G93ML 4X2L registreerimismärgiga XXX. Eeltoodu nähtub sõiduki tehnilisest passi koopiast ja fotodelt. Eeltoodut kinnitab menetlusalune isik ise.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas isik oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. V.F-i sõnul vedas ta kontrollimise hetkel küttepuid ning veose veol ei viibinud kaugemal kui 50 km raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb kaasaarvatud linnad, mis jäävad sellesse piirkonda. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et sõidumeeriku kasutamine ei olnud nõutav, järgmistel põhjendustel.

LS § 73 lg 1 kohasel liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud.

LS § 131 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõiduja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi ) mällu salvestatud andmete järgi. digitaalne sõidumeerik

EÜ Nõukogu määruse nr 3821/85 art 3 p 1 kohaselt sõidumeerik paigaldatakse ja seda kasutatakse liikmesriigis registreeritud sõidukites, mida kasutatakse reisijate või kauba autoveol ja mis on registreeritud ühes liikmesriigis, välja arvatud määruse nr 561/2006 artiklis

3 osutatud sõidukid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 3 kohaselt käesolevat määrust ei kohaldata vedude korral, mille puhul on tegemist: a) sõidukitega, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km; b) sõidukitega, mille suurim lubatud kiirus ei ületa 40 km/h; c) sõidukitega, mis kuuluvad relvajõududele, päästeteenistustele ja tuletõrjeteenistustele ning korrakaitseorganitele või on nende käsutuses ilma juhita, kui vedu leiab aset nimetatud teenistuste ametiülesannete täitmiseks ja sõidukite kasutus on nende kontrolli all; d) sõidukitega, mida kasutatakse eriolukordade või päästeoperatsioonide korral, sealhulgas humanitaarabi mitteärilisel veol; e) meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavate erisõidukitega; f) sihtotstarbeliste teisaldussõidukitega, mida kasutatakse 100 km raadiuses nende asukohast; g) sõidukitega, mis läbivad tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi, ning uute ja ümberehitatud sõidukitega, mis pole veel kasutusse võetud;

h) kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavate sõidukite või sõidukite kombinatsioonidega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni; i) kaubanduslike sõidukitega, mis on selle liikmesriigi, kus neid kasutatakse, õigusaktide kohaselt ajaloolised, ning mida ei kasutata reisijatevõi kaubaveoks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 04.02.2014 määruse (EL) nr 165/2014 art 45 kohaselt lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artiklisse 3 punkt aa), mille kohaselt sõidukite või autorongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutatakse selliste materjalide, seadmete või masinate veoks, mida juht vajab seoses oma tööga, ning mida kasutatakse ettevõtte asukohast 100 km raadiuses tingimusel, et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus.

LS § 130 lg 12 p 1 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui: sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandusvõi kalandusettevõtjad oma veoste veol kuni

50 kilomeetri raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, kaasa arvatud linnad, mis jäävad sellesse piirkonda.

Sõiduki registreerimistunnistuselt nähtub, et sõiduki Scania G93ML 4X2L

registreerimismärgiga XXX omanik on OÜ XXX. Kaebaja on kohtuvälisele menetlejale avaldanud oma töökohana nimetatud osaühingu. V™S § 31 lg 1 ja KrMS § 60 lg 3 alusel kohus kontrollis otsuse tegemisel äriregistri kandeid veoki omaniku XXX OÜ (XXX) kohta. Äriregistri andmetel on ettevõtte põhitegevusala enda või renditud kinnisvara üürileandmine või käitus. Lisategevusalad on söödakultuurija heintaimekasvatus jm üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK kood 01199), muude mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK 01291) ning muud juriidilised toimingud.

EMTAK järgi kuulub söödakultuurija heintaimekasvatus jm üheaastaste põllukultuuride kasvatus ning muude mitmeaastaste taimede kasvatus tegevusala jakku A põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük.1 Käesoleval juhul väidab kaebuse esitaja, et sõidukit kasutatakse küttepuudeveol metsamajanduses. Tuginedes EMTAK selgitustele loetakse nimetatud jao alajaotuse metsamajandus ja metsavarumine kood 02202 all metsamajandamiseks mh küttepuude tootmiseks küttepuidu kogumine ja tootmine ning metsavarumisjääkide kogumine ja tootmine kütteks. Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et ei saa lugeda ettevõtet, kes veab küttepuid, metsandusettevõtjaks LS § 130 lg 12 p 1 mõttes. Seega LS § 130 lg 12 p 1 sätestatud erand antud juhul ei kohaldu. Edasi kaebaja väidet, et viibis veose veol 50 km raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb kaasaarvatud linnad, mis jäävad sellesse piirkonda, kohus ei analüüsi. Kohus ei tuvastanud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 3 ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 04.02.2014 määruse (EL) nr 165/2014 art 45 nimetatud erandite esinemist.

Täiendavalt märgib kohus, et kui tegemist oli metsandusettevõttega või muu erandiga LS § 130 lg 12 ja määruse nr 561/2006 mõttes, peab seda tõendama kaebuse esitaja. Riigikohus on lahendis 3-1-1-11-14 märkinud, et sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumisel kehtib pööratud tõendamiskoormus. Käesolevas kohtuvaidluses kaebuse esitaja täiendavaid tõendeid esitanud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et mootorsõidukis Scania G93ML 4X2L registreerimismärgiga XXX tuli küttepuude veol 25.08.2015 kasutada sõidumeerikut.

Kohus loeb tõendatuks, et mootorsõidukile Scania G93ML 4X2L registreerimismärgiga XXX paigaldatud sõidumeerik ei vastanud kehtestatud nõuetele ning sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne kontroll koos hälvete määramisega. Eeltoodut kinnitab kaebusele lisatud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart (tl 4-5), mille kohaselt sõidumeerik ei vasta nõuetele ning sõidumeerik on kontrollimata. Menetlusalune isik selles osas vastuväidet ei esitanud.

Majandusja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 17 „Nõuded sõidumeerikule ja selle paigaldamisele ning sõidumeeriku kontrollimise tingimused ja kord“ §

1 EMTAK Klassifikaator https://emtak.rik.ee/EMTAK/pages/klassifikaatorOtsing.jspx

10 lg 1 kohaselt sõidukile paigaldatud sõidumeerikut peab kontrollima iga kahe aasta järel koos hälvete määramise ja uue paigaldusplaadi panemisega. Majandusja

kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 2 kood 109 kehtestab nõuded sõidumeerikule. Punkti

1 kohaselt lubatud on kasutada sõidumeerikut, mille andmeplaadile on kantud AETR või EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 nõuetele vastav tüübikinnituse tunnusmärk. Punkti 2 kohaselt sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale. Kontrollimine: vaatlusega või proovisõiduga. EÜ Nõukogu määruse nr 3821/85 art 15 lg 7 kohaselt kui juht juhib sõidukit, mis on varustatud sõidumeerikuga, peab ta suutma kontrolliametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva sõidumeeriku salvestuslehed. LS § 88 lg 10 kohaselt kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juht peab liiklusjärelevalve teostajale esitama sõidumeeriku salvestuslehe või juhi kaardi või muud dokumendid nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8–21) artiklis 15 sätestatud ulatuses ja tingimustel.

Kaebuse esitaja ei vaidlusta etteheidetud tegu, et tal ei olnud 25.08.2015 veose veol kaasas veodokumente. Selles osas pooltel vaidlus puudub. kohaselt veose veol peavad LS § 88 lg 6 juhil lisaks käesolevas paragrahvis nimetatule olema kaasas veodokumendid ja eriveose veol ka juhile kooskõlas autoveoseadusega antud tunnistus sellekohase väljaõppe läbimise ja mootorsõiduki eriveole lubamise kohta.

Tuginedes eelpooltoodule ning väärteoasjas kogutud usaldusväärsetele tõenditele, loeb kohus tõendatuks, et V.F rikkus sõidumeeriku kasutamistingimusi ning tal puudusid veosedokumendid. Sellega V.F , rikkudes LS § 73 lg 1, Majandusja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 17 § 10 lg 1, Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 2 kood 109, LS § 88 lg 10 ja LS § 88 lg 6 kehtestatud nõudeid, pani toime LS § 211, § 217 lg 1, § 214 ja § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo.

LS § 211 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik ei ole töökorras või on nõuetekohaselt plommimata. LS §

217 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. näeb LS § 214

ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest. LS § 238 näeb ette vastutuse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt sõitjatevõi veoseveo nõuete rikkumise eest.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt ei teadnud V.F , et peab kasutama sõidumeerikut ja et peab kaasas olema saateleht. Kaebuses esitatu kohaselt on sõiduki ülevaatuse kontrollkaardile märgitud, et sõiduk on sõidumeeriku rakendamisest vabastatud. Sellest tulenevalt V.F eeldas, et seadusest tulenevad nõuded on täidetud. Kohus on seisukohal, et teod (sõidumeeriku kasutamise tingimuste rikkumine ja veosedokumentide puudumine) on toime pandud hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes - isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 17 lg 3 sätestab, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust või ettevaatamatust.

Kuivõrd tegevus, millega mõlemad väärteokoosseisud täideti, oli sama - mootorsõiduki juhtimine -, on tegemist ideaalkonkurentsiga. KarS § 63 lg 1 kohaselt, millele on viidanud ka kohtuväline menetleja oma otsuses, tuleb sellisel juhul mõlema rikkumise eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. See tähendab, et isiku teod kvalifitseeritakse mõlema sätte järgi, kuid mõistetakse üks karistus, lähtudes seejuures raskemat karistust ettenägevast sättest. Käesoleval juhul on selleks LS § 211. LS § 211 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Kohtuvälise menetleja otsusega on V.F-ile määratud KarS § 63 lg 1 kohaselt karistuseks LS § 211 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300.00 eurot.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

LS § 211 järgi on sanktsiooni keskmine määr 50 trahviühikut. Võttes arvesse asjaolu, et V.F pani toime teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, saab tema süüd lugeda keskmisest suuremaks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Isikul on liiklussüütegude eest kaks kriminaalkaristust ja üks väärteokaristus. Eeltoodu näitab isiku suhtumist õiguskorda. Seega välistavad karistuse eripreventiivsed eesmärgid isikule leebe karistuse määramise. Juhtide sõiduja puhkeajaarvestus käib sõidumeeriku järgi, mille üheks olulisemaks eesmärgiks on liiklusohutuse tagamine. Teiste liiklejate kaitsmise huvides tuleb suhtuda analoogsetesse rikkumistesse äärmise tõsidusega.

Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus süü suurusele ning täidab karistuse üldja eripreventiivsed eesmärgid.

Kohtuväline menetleja on määranud KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumise ositi. Viimase osa tasumise tähtpäev on 23.11.2015. Seega on tasumine ajatud kolmele kuule.

Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus e liiklustalituse 25.08.2015 kiirmenetluse otsuse nr 10220132653881 (väärteoasi nr 2302,15,013346) karistuse kandmise viisi osas ja teeb selles osas uue otsuse. KarS § 66 lg 2 alusel tuleb rahatrahv summas 300.00 eurot tasuda 3 (kolm)

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul

100.00 eurot.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus V™S § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt Ingrid Kullerkann kohtunik