1-15-7223/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-7223

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2015. a.,Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7223 Kohtukoosseis Meelika Aava, Orvi Tali, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 8. oktoobri 2015. a otsus P.I süüdistuses KarS § § 25 lg 2 järgi lühimenetluses

199 lg 2 p 9 -

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Kadi Mägi a P.I kaitsja advokaat

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Kadi Mägi kui ilmselt põhjendamatu läbi

P.I kaitsja advokaat apellatsioon vaatamata ja tagastda.

Välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud P.I-lt

kaitsjale advokaat makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses r Kadi Mägile iigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300 . )

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse j

õustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 8. oktoobri 2015. a otsusega menetluses tunnistati P.I

lühi süüdi KarS §

lg 2 p 9 -

§ 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 9 kuuks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis s kohus karistuseks vangistuse 6 kuuks algusega 2. juulist 2015. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 5 päeva.

2. P.I selles, et tema isikuna, kes paneb v uuesti tunnistati süüdi arguseid toime süstemaatiliselt,

12.06.2015 kella 20:46 paiku viibides Tallinnas Xxxxxxxxxxxx xx S -le kuuluvas kaupluses, AS

võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S -le kuuluvat kaupa AS

kogumaksumusega 22,76 eurot, ning seejärel möödus kassadest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt.

Samuti tema, 20.06.2015 kella 15:48 paiku viibides Tallinnas Xxxxxxxxx x asuvas kaupluses R, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R -le kuuluvat kaupa AS

kogumaksumusega 91,25 eurot eurot ning seejärel möödus kassadest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt.

Samuti tema, uuesti 02.07.2015.a kella 18.35 paiku viibides Tallinnas Xxxxxxxxx xxx xx asuvas R kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R -le kuuluvat kaupa AS

kogumaksumusega 83,48 eurot eurot, ning seejärel möödus kassadest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turva

töötaja poolt.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja , kes vaidlustab P.I-le

K. Mägi kohtuotsust üksnes

. Apellatsiooni motiivide mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas kohaselt ei vasta P.I-le aristus kuriteo raskusele ja tema isikule. mõistetud k

P.I on oma tegu kahetsenud. Tal on kindel elukoht ning vabanedes hakkab saama töövõimetuspensioni. on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kui kordagi pole talle antud Teda võimalust teha üldkasulikku tööd. P.I kinnitas kohtuistungil, et ta on võimeline füüsilist tööd tegema ning kriminaalhooldus oleks talle stiimuliks mitte enam kuritegusid toime panna ning hoiduda alkoholi tarbimisest.

Üldkasulik töö on vangistuse alternatiiviks ja tähendab sisuliselt isiku vabaduse ulatuslikku piiramist. Kõigis kolmes varguskatse episoodis on tegemist KarS § 44 lg 2 ja § 218 lg 4 mõistes väheväärtusliku asjaga ning kõik vargused jäid katse staadiumisse. Seetõttu leiab kaitsja, et karistuse täies mahus reaalne ärakandmine on ebaotstarbekas arvestades eripreventatiivseid eesmärke.

Vangistuses viibimisel võib P.I kaotada oma elukoha, sest ta elab üksi ning paratamatult tekivad vangistuses viibimise ajal võlgnevused korteri eest. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on isikut resotsialiseeriv efekt, sest isik saab elada vabaduses kuid samal ajal peab ta ühiskonna heaks töötama ning täitma ka kontrollnõudeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

3(4)

4.1 Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.

peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

4.2 K P.I äesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl enda küsitlemist ei soovinud ja jäi kohtueelsel uurimisel 143-144 P.I ).

antud ütluste juurde. õigus viibida oma asja Seega oli esimese astme kohtus tagatud P.I-le arutamise juures ja o s lla ära kuulatud. Apellatsiooni ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

4.3 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise alusei - d.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale karistusena vangistuse mõistmist põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega.

Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse ja karistust raskendavate asjaolude puudumise. Samuti seda, et varastatud esemete väärtus ei olnud märkimisväärselt suur, materiaalne kahju puudub ning kuriteod d katse jäi

staadiumi. Samas märkis maakohus õigustatult, et süüdistatavat on varem korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud vangistusega, kuid see asjaolu ei ole mõjutanud teda vargustest loobuma. Käesolevas asjas pani ta esimese varguse toime juba vanglast vabanemise päeval. P.I ei tööta ja paneb jätkuvalt toime vargusi. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras, mille eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Seetõttu märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse vangistusega. Alkoholi tarvitamisest ei suuda P.I hoiduda, sest kõikide varguste toimepanemise ajal oli ta eelnevalt tarvitanud alkoholi.

Lisaks sellele selgitab kohtukolleegium, et mõistetud karistusest KarS § 74 alusel tingimisi vabastatud süüdimõistetul on katseajal kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule. KarS § 69 kohaselt on süüdimõistetul samasugused -

kohustused ka üldkasuliku töö tegemise ajal. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 74 lg 6 kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel või katseajal uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise.

4(4)

Kuna P.I alkoholi tarvitamisest ja kuritegude on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda toimepanemisest hoiduda, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud vangistust üldkasuliku tööga asendada.

Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemise asjaoludes ega süüdlase isikus midagi sellist, mis muudaks karistuse reaalse kandmise ebaotstarbekaks.

Varem korduvalt kohtu poolt karistatud ning vangistuses viibinud P.I teadis, et kuritegude toimepanemise tõttu mõistetakse talle suure tõenäosusega karistuseks vangistus. Seega teadis P.I juba kuritegude toimepanemise ajal, et vanglasse paigutamisel tekkib tal raskusi korteriüüri tasumisega. See asjaolu ei takistanud tal aga toime panemast järjest uusi vargusi.

Seega on P.I kaitsja apellatsioon

K. Mägi P.I-le mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise peale ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab selle läbi vaatamata.

5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras

K. Mägile välja maksta 48 eurot. Maakohtu P.I kaitsjale otsusele olid esitanud apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Kuna kohtukoll P.I eegium jätab apelleeritud kohtuotsuse suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

6. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et P.I-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on P.I kaitsja selle

K. Mägi apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab juhindudes KrMS § 326 lg läbi vaatamata. -st 3

Meelika Aava Orvi Tali Urmas Reinola