3-12-1990/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28. oktoober 2015, Tartu

Haldusasja number

3-12-1990

Haldusasi

Raino Oti kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju eest hüvitise summas 15 000 eurot

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. novembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Raino Oti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Raino Ott

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Raino Oti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. novembri

2012. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu põhjendusi käesolevas

otsuses esitatud põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 27. novembril 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Raino Ott esitas Tartu Vanglale taotluse tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 15 000 eurot kuna 19.11.2010 kasutati tema suhtes õigusvastaselt

pipragaasi. R. Oti hinnangul oli gaasi kasutamine võimuliialdus ning lubamatu tegevus.

2. 10.09.2012. a otsusega nr 1-13/109-4 jättis Tartu Vangla R. Oti taotluse rahuldamata.

3. R. Ott esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest

hüvitise summas 15 000 eurot väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt oli R. Ott 19.11.2010 agressiivne ning lõhkus kambri sisustust. Seoses

sellega lasid vanglaametnikud kambrisse gaasi ning kaebaja viibis gaasi täis kambris 10-15

minutit. Viibides gaasi täis kambris, tekitati ohtu R. Oti tervisele ja piinati teda, mistõttu on

alust vastustajalt mittevaralise kahju väljamõistmiseks vastavalt riigivastutuseseaduse

(RVastS) § 9 lg-le 1. Tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 eurot peab

kaebaja piisavaks tema hingeliste ja füüsiliste traumade leevendamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 19.11.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja tervis oleks

kannatada saanud.

19.11.2010. a seisuga kehtinud vangistusseaduse (VangS v.r) § 701 lg 1 ja relvaseaduse § 13

lg-st 1 tulenevalt kasutas vastustaja kaebaja suhtes teenistusrelvana gaasirelva. Teenistusrelva

kasutamiseks esines õiguslik alus, sest VangS v.r § 71 lg-s 1 sätestatud tingimused olid

täidetud.

Tartu Maakohus tuvastas kriminaalasjas nr 1-11-14272, et kaebaja ähvardas kasutada

kambrisse sisenevate vanglaametnike vastu vägivalda. Kriminaalasja materjalide kohaselt

pildus kaebaja lõhutud mööbli metallist ja puidust tükkidega vastu kambri ust ja tema

käitumine oli agressiivne, seega oli reaalne oht, et juhul, kui ametikohustusi täitvad

vanglaametnikud sisenevad kambrisse, viib kaebaja oma ähvardused täide ja ründab

vanglaametnikke kambris olevate metallist ja puidust mööbli tükkidega, millega tekitab

kannatanutele vähemalt füüsilist valu. Valitsenud olukorras ei olnud gaasi kasutamisele

alternatiivi. Vastustaja valis õigesti rangema meetme kaebaja rahustamiseks, kuna oht

vanglaametnike tervisele ei oleks ära langenud, kui nad oleksid ära oodanud kambri sisustuse

lõhkumise ning pärast seda sisenenud kambrisse gaasi kasutamata. Kamber on suhteliselt

kitsas ning seistes seljaga seina ääres ja vehkides toolijalaga oleks kinnipeetav võinud tabada

tema poole liikuvaid vanglaametnikke. Sellest tulenevalt oleks võinud löök metallesemega

isegi kiivriga kaitstud pea või kaela piirkonda vanglaametnike elule või tervisele ohtlik olla.

Kaebaja agressiivsus ei vähenenud ka pärast kahe pipragaasiballooni kasutamist ning ta

ähvardas jätkuvalt kasutada vanglaametnike vastu vägivalda. Seepärast oli põhjendatud lisaks

veel kahe pipragaasiballooni kasutamine.

Vastustaja ei ületanud kaalutlusõiguse piire ega rikkunud võrdse kohtlemise ja

proportsionaalsuse põhimõtet.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. R. Ott esitas Tartu Halduskohtu 19.11.2012. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt kasutati R. Oti suhtes pipragaasi õigusvastaselt ning tekitati

sellega kaebajale liigseid kannatusi, mida oleks saanud vältida. Valvurite varustatus

erivahenditega on õigustatud põgenemise või valvuri julgeoleku ohu korral, kuid kumbagi

olukorda ei tekkinud. Valvureid oli viis ja nad olid varustatud kiivrite ja kilpidega ning

kaebaja oli üksi, mistõttu ei saanud olla ohtu valvurite tervisele. Kaebaja oleks mõne aja

möödudes ise maha rahunenud ja valvurid kambrisse lasknud, kuid valvurid provotseerisid

kaebajat ja tekitasid olukorra tõsinemise.

6. Vastustaja palub jätta R. Oti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

Vastuse kohaselt tegi halduskohus õige järelduse, et vaatamata vanglaametnike arvule ning

kaitsevarustusele ei ole neil võimalik tekkinud olukorras kitsasse kambrisse sisenedes

täielikult enda julgeolekut tagada. Tõenäoline on, et nad oleksid ka ilma eelnevalt gaasi

kasutamata kambrisse sisenedes R. Oti kontrolli alla saanud, kuid samuti on tõenäoline, et

kinnipeetav oleks jõudnud eelnevalt vastupanu osutada ning sellisel juhul poleks

vanglaametnikele vigastuste tekitamine olnud välistatud.

RINGKONNAKOHTU OTSUS JA MENETLUS RIIGIKOHTUS

7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18.02.2014. a otsusega R. Oti apellatsioonkaebuse

osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 19.11.2012. a otsuse ja saatis haldusasja menetluse

jätkamiseks Tartu Halduskohtule.

Ringkonnakohus leidis, et kaebaja vastu pipragaasi kasutamine oli õigusvastane. Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) 13.02.2014. a otsuses asjas Tali vs. Eesti selgitati, et pipragaasi

kasutamist on Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise

Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) pidanud äärmiselt ohtlikuks ning leidnud, et seda ei

tohiks kasutada siseruumides ega kunagi isiku vastu, kes on juba kontrolli alla saadud. EIK-i

hinnangul ei ole pipragaas käsitatav keemiarelvana ning seda kasutatakse õiguskaitse

eesmärgil, kuid selle kasutamine võib põhjustada erinevaid tõsiseid meditsiinilisi probleeme.

EIK leidis, et vanglaametnike käsutuses olnud teisi vahendeid arvestades ei olnud väikeses

ruumis pipragaasi kasutamine õigustatud. Nimetatud seisukohad on kohaldatavad ka

praeguses asjas, sest pipragaasi kasutati samuti väikeses ruumis ja küllaltki suures koguses.

8. Tartu Vangla esitas Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2014. a otsuse peale kassatsioonkaebuse.

9. Riigikohus rahuldas 02.10.2014. a otsusega Tartu Vangla kassatsioonkaebuse osaliselt,

tühistas Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2014. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

Riigikohus leidis, et gaasipihusti kasutamine vangla kinnistes ruumides ei ole iseenesest

õigusvastane, kuid selleks peab olema erakorraline vajadus. Ringkonnakohus ei motiveerinud

otsust piisavalt, tegi EIK otsustest ennatlikke järeldusi ning jättis nõuetekohaselt hindamata

praeguse juhtumi asjaolud ja vangla tegevuse kooskõla VangS v.r § 71 lg-ga 1.

Ringkonnakohus oleks pidanud analüüsima, kas vanglaametnikud oleksid saanud kaebajat

rahustada muude vahenditega. Ringkonnakohus ei analüüsinud ka kaebajast lähtuva

julgeolekuohu ulatust, tema valduses olnud esemete olemust ega tema käitumist. Samuti ei ole

arvesse võetud asjaolu, et kaebaja on ka varem sarnasel viisil agressiivselt käitunud.

Ringkonnakohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-t 3 kuna ei

põhjendanud, miks ta asus teistsugusele seisukohale kui halduskohus. Ringkonnakohtul tuleb

arvestada ka kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tõendamist vajavate asjaolude

erinevusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus lahendades teistkordselt kaebaja Tartu Halduskohtu 19.11.2014. a otsuse

peale esitatud apellatsioonkaebust, leiab, et R. Oti apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 19.11.2014. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu

otsuse põhjendusi käesolevas otsuses toodud põhjendustega.

11. VangS § 71 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikel lubatud kasutada erivahendeid ja

teenistusrelva ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud meetmed kinnipeetava

põgenemise takistamiseks, põgenenud kinnipeetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu

ohtliku esemega varustatud kinnipeetava kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks

või kõrvaliste isikute vanglasse sissetungimiseks on ammendatud. Erivahendi ning

teenistusrelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal

määral, kui see on antud juhul vältimatu. Seega peab ka vangla relvastusse kuuluva gaasirelva

(VangS § 701 lg 2 p 2) kasutamiseks esinema oht vangla julgeolekule, äärmine vajadus seda

julgeoleku tagamiseks kasutada ning selle kasutamine peab vastama proportsionaalsuse

põhimõttele (RKHKo 02.10.2014 nr 3-3-1-47-14, p 12). VangS § 701 lg-s 2 nimetatud vangla

erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise täpsem kord oli sätestatud justiitsministri

01.04.2003. a määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve

korraldamise“ 6. peatükis. Määruse § 66 lg 1 kohaselt kasutab vanglaametnik erivahendit või

teenistusrelva, arvestades sündmuse laadi ja õigusrikkuja isikut ning sündmuse toimumise ajal

valitsenud olukorda. Sama paragrahvi teine lõige sätestas, et erivahendi või teenistusrelva

kasutamise korral tuleb hoiduda inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on

vältimatu.

12. Kaebaja on seoses 19.11.2010 toimunud sündmusega mõistetud Tartu Maakohtu

17.02.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-14272 süüdi KarS § 274 lg 1 järgi. Maakohus

tuvastas, et 19.11.2010 kella 18.55 paiku Tartu Vangla eelvangistushoone teises osakonnas

kambris nr 1081 ähvardas kaebaja füüsilise vägivalla toimepanemisega ametikohustusi

täitvaid ametnikke S. Kilki, R. Karu, T. Trollat, O. Survat ja M. Müüri ja seda juhul, kui

kannatanud püüavad siseneda kambrisse, kus kaebaja viibis. Kaebaja pildus lõhutud mööbli

metallist ja puidust tükkidega vastu kambri ust ja tema käitumine oli agressiivne, seega oli

reaalne oht, et juhul, kui ametikohustusi täitvad ametiisikud sisenevad kambrisse, viib kaebaja

oma ähvardused täide ja ründab vanglaametnikke kambris olevate metallist ja puidust mööbli

tükkidega, millega tekitab kannatanutele vähemalt füüsilist valu. Ringkonnakohtu arvates

puudub vaidlus selle üle, et kaebaja näol oli tegemist ohtlike esemetega varustatud

kinnipeetavaga VangS § 71 lg 1 tähenduses. Ka kaebaja on sisuliselt omaks võtnud selle, et ta

käitus agressiivselt. Sellises olukorras olid vanglaametnikud sunnitud olukorra lahendamiseks

ja vanglas julgeoleku tagamiseks sisenema kambrisse ja kaebaja maha rahustama. Kambrisse

sisenemine oli vajalik selleks, et peatada kaebaja poolt vangla vara lõhkumine ja samuti ka

selleks, et kaaskinnipeetavad ei saaks kaebaja sellisest tegevusest innustust.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebaja suhtes oli juba varem

kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna 02.06.2010 oli ta rünnanud jalutuskäike

korraldanud vanglaametnikku tekitades viimasele kehavigastusi ja füüsilist valu. Samuti oli

kaebaja 12.08.2010 samuti lõhkunud kambri sisustust ja tema suhtes oli kasutatud gaasi.

Seega tuli vanglaametnikel suhtuda kaebaja ähvardustesse tõsiselt. Eeltoodu alusel asub

ringkonnakohus seisukohale, et leebemate meetmetega ei olnud kaebajat võimalik kahjutuks

teha ja kaebajast tuleneva ohu kõrvaldamiseks tuli kasutusele võtta VangS §-s 701 nimetatud

vahendid.

14. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja suhtes tema

eelnevaks rahustamiseks oli pipragaasi kasutamine kõige efektiivsem vahend. Kuna kaebaja

oli varustatud ohtlike vahenditega, siis oli see vajalik kambrisse sisenemisel tõenäoliselt

asetleidva kallaletungi ärahoidmiseks. Arvestades seda, et kaebaja oli jätkuvalt agressiivne,

siis ilma gaasi kasutamata oleks kambrisse sisenenud vanglaametnikud pidanud kasutama

kaebaja suhtes tema kontrolli alla saamiseks füüsilist jõudu, mis ei oleks välistanud kaebajale

tervisekahjustuse tekkimist. Vangla on kassatsioonikaebuses kinnitanud, et kaebaja suhtes

kasutati pilvegaasi Perfecta 110 50ml balloone, milles kapsaitsiini sisaldus on 0,3%. Asjaolu,

et gaasi kasutamine ei olnud kaebajale ohtlik ja ei kahjustanud tema tervist näitab ka asjaolu,

et enne kaebaja poolset vastupanust loobumist tuli kasutada 4 ballooni. Kokkuvõtvalt leiab

kohus, et kaebajat ei olnud võimalik rahustada muude vahenditega ning pipragaasi

kasutamine oli antud olukorras vajalik ja kõige efektiivsem vahend kaebaja rahustamiseks.

Pipragaasi kasutamiseks olid täidetud nii VangS § 71 lg-s 1 kui ka määruse nr 23 §-s 66

sätestatud eeldused ja selliseks käitumiseks esines erakorraline vajadus.

15. Kuna kaebaja oli apellatsioonimenetluses riigilõivu tasumisest vabastatud, siis

menetluskulud asjas puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi