1-15-8899/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr 1-15-8899
Legislator headnote
AI generated1-15-8899/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-15-8899
Full text
Kriminaalasi nr 1-15-8899
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober
2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8899 (15249000355) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi
K.E KarS § 424 järgi
kriminaalasi kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Liane Peets S
üüdistatav K.E
isikukood XXX, elukoht:
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, ei tööta; Kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 09.09.2013.
a otsusega KarS -kuulise vangistusega, § 424 järgi 3
mille hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg,
ärakandmata karistuseks loeti 2 kuud 27 päeva
vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga; Väärteokorras 6 kehtivat karistust. Tõkend: puudub Kaitsja Vandeadvokaat Roman Levin
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada K.E KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada K.E-le mõistetud
karistust Tartu Maakohtu 09.09.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7958 mõistetud karistuse ärakandmata osa,
s.o 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning mõista K.E-le
1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 27 liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
2
KarS 1 alusel asendada
627 (kuussada § 69 lg K.E-le mõistetud vangistus kakskümmend seitse) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata K.E-le
üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud kohtuotsuse jõustumisest alates, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
KarS § 69 lg 4 alusel on K.E kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid -s :
1) elada ko xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
htu määratud alalises elukohas –
2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires
kauemaks kui 15 päevaks;
5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks
ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada K.E käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
Käitumiskontrolli teostamiseks määra K.E elukohajärgse ta
kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.
KrMS § 180 lg 1 alusel K.E-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena
sundraha 292 (kakssada üheksakümmend ja riigi õigusabi kulu kaks) eurot 50 senti 111 (ükssada üksteist) eurot 80 senti.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.E on õigus menetluskulud kogusummas 404
(nelisada neli) eurot 30 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust K.E alates. on kohustatud maksma igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 34 (kolmkümmend neli) eurot kuni kogusumma tasumiseni.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS
Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või
EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber
menetluskulude tasumisel on 99915700076498. -15-8899, Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulud,
K.E“.
Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse
kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt
3
rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu le 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
määrus Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu kaebuse lahendamise menetluses. Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu K.E-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema 17.10.2015. a kella 05.15 paiku Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Tartu- -Aravete maantee 25. kilomeetril juhtis, Jõgeva
omamata juhtimisõigust, sõiduautot Chrysler Neon registreerimismärgiga
xxxxxx, olles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,07 mg/l kohta. KarS § 424 j rgi toimepandud kuriteo eest ä taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1
aasta 6 kuud vangistust KarS § 65 lg 2 alusel suurendada K.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.09.2013. a otsusega
kuu 27 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 päeva
vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 päeva aasta 8 kuud 27 vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.E-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga,
mõistes kokku tundi üldkasulikku tööd § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö 632 . KarS
tegemise tähtajaks alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt 1 aasta ja 9 kuud kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
KarS § 69 lg 4 alusel kohustada K.E üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS §
75 lg 2 p 2 alusel kohustada
K.E käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine
vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse
sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista K.E süüdi KarS §
424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus on seisukohal, et K.E-le mõistetud karistus tuleb asendada 627 tunni üldkasuliku
tööga, mitte 632 tunni üldkasuliku tööga, nagu on ekslikult märgitud sõlmitud kokkuleppes. Siinkohal osundab kohus kehtivale Riigikohtu praktikale (lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1- 68-15 ja 3-1-1-69-15), mille kohaselt on 1 aasta vangistust ümberarvestatuna üldkasuliku töö
tundidesse 360 tundi, mitte 365 tundi. Kohtu hinnangul ei raskenda üldkasuliku töö tundide arvu õige korrigeerimine kohtu omal algatusel süüdistatava olukorda ja on seega lubatav.
4
III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale
kohtueelses menetluses makstud tasu 91,80 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 20 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 111,80 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 201 585 5. a 390 eurot). KrMS § 2565 lg 3 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra, s.o 292,50 eurot. Seega on menetluskulud kokku 404,30 eurot.
Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva koht - uotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.
K.E ja tema kaitsja tasumise võimaldamist osade taotles kohtult menetluskulude id
kaupa 1 aasta jooksul.
Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude tasumise võimaldamiseks osade kaupa 1 aasta jooksul
on põhjendatud. siinkohal arvestab kohus, et K.E käesoleval ajal ei tööta, rahaliselt toetab teda ema. K.E asub peagi tööle ja omandab iseseisva sissetuleku. Kohus, võttes
arvesse menetluskulude kogusummat ja K.E sissetulekuid, on seisukohal, et K.E-le
on ilmselgelt ülejõukäiv menetluskulude korraga tasumine. Kohtu hinnangul tuleb K.E-le anda võimalus menetluskulud tasuda vabatahtlikult.
Raina Pärn Kohtunik