Legislator Case Law & Legislation
1-15-8665/7 AI generated

1-15-8665/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-15-8665/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 28. oktoober 2015 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-15-8665 (kohtueelses menetluses nr 14284000134) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Küllike Taits Süüdistatav A.B (isikukood ; elukoht - xxx xxxxxxx...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 28. oktoober 2015 Kriminaalasi

(number menetlus) ja nr 1-15-8665 (kohtueelses menetluses nr 14284000134) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Küllike Taits Süüdistatav

A.B

(isikukood ; elukoht - xxx xxxxxxxx XXX

xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS § 121 KarS § 121 lg 1) (alates 01.01.2015 kehtiva

järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada A.

(KarS)

B

süüdi § 121 järgi, mis vastab alates karistusseadustiku

01.01.2015 kehtiva - 1 3 (kolm) kuud; le le KarS § 121 lg ja mõista talle karistusena vangistus

KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi 73 lg 1 ja lg 3

kohaldamata; määrata 1 (üks) aasta ning mõistetud vangis A. -le katseaeg

tust 3 (kolm) B

kuud ei pöörata täitmisele, kui A. ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; B

tühistada tõkendina kohal A. -le datud elukohast lahkumise keeld. B Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, riigi õigusabi A. -lt sundraha B

tasu 24 (kaks ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti kümmend neli) eurot

riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 611 (kuussada üksteist) eurot 70 senti

tasumisele ositi aasta jooksul . novembrikuust igakuise järgmiselt: 1) alates 2015 a

menetluskulu osa

50 (viiskümmend) eurot 98 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) -

tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 A. -le

B õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu käibemaks) 93,60 eurot (s.h jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasi -des 318 321, mille kohaselt

kaebamise kord on sätestatud KrMS § –

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonna-

2 kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtu ; menetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.6 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus

§ 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJE

LDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on A. toime pannud kuriteona teise inimese tervise B kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise KarS § 121 (kehtiva seaduse järgi KarS §

121 lg 1) selles, et tema, olles alkoholijoobes, tungis 08.06.2014.a kella 04.00 järgi, mis seisnes

paiku Viljandi maakonnas Vilj x korteri nr x

andi vallas Noori külas maja nr ukselävel kallale

A.R.le , kellele lõi jalaga kolmel korral kõhtu põhjustades sellega kannatanule valu ning

tervisekahjustuse

– kõhuseina põrutuse.

2.

e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdimõis § 121 (kehtiva seaduse järgi KarS § 121 lg 1) järgi tmiseks KarS

ja

karistamiseks vangistusega 3 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui A. üheaastase katseaja B jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused,

et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemee asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 (kehtiva seaduse järgi KarS § 121 lg 1) näeb ette süüdlase karistamise

rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistusega i tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid . Kohus e süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (

Kriminaalmenetluse

kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) - 2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192). 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. 4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585

eurot. Sundraha määr tul määrusest nr 166, millega eneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus.

4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg aitsja määrab

-le 2 k uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale

kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt

(RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 -

kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja

tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra

kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on

kinnitatud asu arvestamise alused, maksmise kord ja

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud A. kaitsja B hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 117,60 eurot. 4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks

on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. – 4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s A. arvestuslikult menetluskuludeks kokku: B üüdistatavale sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 117,60 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. 4

.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 menetluse kulude hüvitamine lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaal

otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud lg 1 kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus väljamõistetavaks

A. -lt B

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 24 eurot (s.h

käibemaks). õigusabi osu sõidukulu A. -le tamisega seonduv advokaadi 93,60 eurot (s.h B käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine

selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad kordades sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi- mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

4

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180

alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal o menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb

A. -lt riigi kasuks kriminaalmenetluse kuluna sundraha 585 eurot, riigi B välja mõista õigusabi tasu 24 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik