4-15-4690/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. septembril 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-4690 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

U.I isikukood XXX elukoht XXX väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 18.05.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2315, 15, 000907.

Asja läbivaatamise kuupäev 07. septembril 2015.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja U.I, kohtuvälise menetleja PPA Põhja Prefektuuri esindaja Triinu Riigor.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p. 1, § 133-135, kohus

otsustas:

Jätta U.I kaebus rahuldamata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel

on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 28. oktoobril 2015.a. alates kella 14.00 .

Menetluse käik

Antud väärteoasjas on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna patrullpolitseinik Taavi Roosi koostanud 25.01.2015.a. väärteoprotokolli,

mille kohaselt 25.01.2015.a. kell 03:30 juhtis U.I Tallinn-Tartu maantee 41-l

kilomeetril suunaga Tartu poole, mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,37mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,42+/- 5mg/l. Mõõdetud mõõteseadmega Alcotest 7110 MKIII EST nr ARBK-

0032, taatlustunnistuse nr TTCC-14-00160. Kirjeldatud tegevusega rikkus U.I

liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.05.2015 otsuse alusel väärteoasjas nr 2315,15,000907 määrati U.I-le karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati U.I suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

U.I edastas Harju Maakohtule kaebuse nimetatud otsusele e-posti teel 11.06.2015.a., mille kohaselt palub tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 28.05.2015 otsus väärteoasjas nr 2315,15,000907 ning lõpetada U.I suhtes

väärteomenetlus. U.I selgitab kaebuses, et ei vaidlusta asjaolu, et oli protokollis märgitud kuupäeval alkoholi tarvitanud, kuid vaidlustab selle, et juhtis 25.01.2015 kella 03:30

ajal Harjumaal Kose vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 41 kilomeetril suunaga Tartu poole mootorsõidukit Audi 100 (reg. nr XXX). U.I viibis väärteoprotokollis märgitud sõidukis vaidlusalusel ajal kaasreisijana ning sõidukit juhtis kaine isik hüüdnimega Pets, kes parkis sõiduki Kose-Risti tee ääres asuvasse parklasse ning lahkus koheselt koos autovõtmetega teise seal seisnud sõidukiga. Mõne hetke pärast saabus politsei, kes pani U.I puhuma ja koostas talle vaatamata U.I ja XXXvastuväidetele sõiduki joobes juhtimise eest väärteoprotokolli.

Kohtuväline menetleja ei nõustu väärteoasjas tehtud otsuse tühistamisega ega väärteomenetluse lõpetamisega. Leiab, et U.I on toime pannud talle inkrimineeritud väärteo. See on

tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Seda tunnistajate XXX, XXXja XXXüksikasjaliste ütlustega. Samuti tõendusliku alkomeetri väljatrükiga. Alust kahelda nende

tunnistajate ütluste usaldusväärsuses puudub. XXX, kes oli polit-seisõidukis mis koheselt

järgnes menetlusaluse isiku sõidukile, andis ka peatumismärguande. Oli kuni selle sõiduki peatumiseni tema vaateväljas. Teisi sõidukeid seal parklas sel hetkel kui menetlusaluse isiku sõiduk peatus, ei olnud. Samuti ei näinud ükski tunnistajatest sealt parklast mõne teise sõiduki lahkumist. Leiab, et menetlusalune isik on asunud ennast aktiivselt kaitsma kellegi XXXnäol,

3

kuid oma väidete tõendamiseks ei ole menetlusalune isik esitanud ühtegi tõendit. Seega,

menetlusaluse isiku väide, et seda sõidukit, milles tema viibis, juhtis tegelikult keegi Villu Toom, ei ole tõendatud. Selline väide on paljasõnaline, esitatud eesmärgiga kohut eksitada ja seeläbi vastutusest vabaneda. Isik oleks võinud tänasel kohtuistungil taotleda nimetatud isiku ülekuulamist, sellist taotlust ta ei esitanud. Väärteo menetlusnorme antud väärteoasjas rikutud ei ole. Karistus on vastavuses isiku süü suurusega. Karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid. On arvestatud asjaolu, et kergendavadja raskendavad

asjaolud puuduvad. On arvestatud ilmselgelt ka seda, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv

väärteokaristus liiklusalase rikkumise toimepanemise eest. Sellest tulenevalt leiab, et

menetlusalust isikule määratud rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses ja lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine miinimummääras on igati õiglane ja proportsionaalne ning sellise karistuse määramisel on arvestatud nii üldkui eripreventiivsete eesmärkidega.

Kohus avaldas: väärteoprotokolli AB1414722 25.01.2015.a, tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokolli, indikaatorvahendi kasutamise protokolli koos tulemuse väljatrükiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, KorS § 38 allkirjastatuna, karistusregistri väljavõtte.

Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning kuulanud ära tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et U.I kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetlusalune isik U.I kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustu ning palub selle tühistada täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus, kinnitades, et ei ole protokollis märgitud mootorsõidukit märgitud ajal ja kohas juhtinud.

Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on leidnud tõendamist, et U.I juhtis

25.01.2015.a kell 03:30 Tallinn-Tartu maantee 41-l kilomeetril suunaga Tartu poole,

mootorsõidukit Audi 100 registreerimisnumbriga XXX. Menetlusalune isik U.I

selgitas kohtuistungil, et 25.01.2015.a. alustas sõitu koos XXXja XXXKõuelt ning sõitsid

Paunküla poole. Kui liikusid parkla poole, nägid Kose ristis, kuskil Tartu mnt ääres politseisõidukit. Sõitsid Kose ristil parklasse, kuna XXXpidi sealt edasi Paide poole sõitma.

XXXlahkus parklas olnud rohelise Nissani või Passatiga. Sõiduki võtmed tõmbas XXXautomaatselt eest ära ning pani käigukangi juurde. Menetlusalune isik istus juhi kohale ning siis sõitis vilkuritega politsei kõrvale ning palus tal alkomeetrisse puhuda. Oli tarvitanud sel päeval alkoholi. Kui kolmekesi sõitu alustasid istus tema tagaistmel, vist keskel, ei mäleta. Samas kohtu küsimusele, et mis hetkel politseiautot märkas, kas siis kui politseiautost mööda sõitsid, vastas menetlusalune isik järgmiselt :„Ei, siis kui ma hakkasin parempööret sooritama Tartu mnt-le.“ Kohtu täpsustavale küsimusele, et kas Teie hakkasite parempööret sooritama vastas menetlusalune isik „Jah“.

Ka tunnistaja Gerli Suviste, kelle ütluste kohaselt on U.I tema isiklik tuttav, selgitas

kohtuistungil, et sõitu alustasid kolmekesi Kõuelt tema, menetlusalune isik ja Villu. Menetlusalune isik istus autos juhi taga, täpselt ei mäleta see oli kaua aega tagasi. Villut ei

4

teadnud, oli kuulnud nime ning arvab, et oli ka varem näinud teda. Kui jõudsid parklasse, siis läks paar minutit ennem kui politseiauto sinna kohale jõudis. Seda, mis autoga Villu ära sõitis ei oska öelda, oli hõbedane auto. Autos,millega Villu ära sõitis ,pidi olema veel keegi kui talle järgi tuldi.

Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimise fakt leidnud kinnitust tunnistaja XXX poolt kohtus antud üksikasjalike ütlustega, mille kohaselt teab menetlusalust isikut seoses Kose ristil joobes juhtimisega. Jaanuaris Kose ristil, sõiduk tuli Habaja poolt, keeras ristmikult paremale, sõitis Tartu suunas. Patrull sõidukiga sõideti järgi ning anti peatumismärguanne, sõiduk keeras vasakule parklasse, sõidukiga kohakuti jõudes oli sõidukis 2 isikut. Samal ajal muid sõidukeid Tartu ega Tallinna suunas ei liikunud, tee oli tühi, nimetatud sõiduk oli ainuke tee peal. Kuni sõiduki peatumiseni oli menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk tema vaateväljas. Vasakule keerates menetlusaluse isiku sõiduk kohe peatus ning sõidukist keegi ei väljunud. Parklast ära sõitmas ühtegi sõidukit ei näinud. Kui menetlusaluse isiku juurde läksid, siis sõiduki mootor

enam ei töötanud ning võti vist ei olnud enam ka süütelukus. Väidab kindlalt, et peatunud sõidukist ei saanud keegi väljuda, samuti ei saanud keegi tagant ette istuda.

Tunnistaja XXX ütlused haakuvad ka tunnistaja XXXkohtus antud ütlustega, mille kohaselt teab menetlusalust isikut seetõttu, et käesoleval aastal teostades Kose ristil liiklusjärelevalvet koos teise patrulliga. Oli öine aeg, pime oli. Nägid Habaja poolt tulevat sõiduautot, mis keeras Ardu poole. Teine patrull läks vilkuritega nimetatud autot peatama, kuna tõenduslik alkomeeter oli nende autos järgnesid nad patrullile. Nimetatud sõiduk oli koguaeg neile järgnenud patrulli vaateväljas. Antud patrullis olid XXX ja Taavi Roosi. Nägi kuidas nimetatud sõiduk keeras, kuivõrd Kose ristil on vasakkurv, siis sellel hetkel kui sõitsid, seal on veoauto taskud, ta peatus vasakul pool. Nägi kuidas sõiduk läks nuka taha, patrullauto järgi ning siis läksid nemad. Sellel hetkel ei möödunud ega väljunud parklast teisi sõidukeid. Ei näinud, et menetlusaluse isiku sõidukist oleks väljunud teisi isikuid. Menetlusalune isik väitis, et keegi Pets juhtis sõidukit. Sõidukis oli veel üks naisterahvas ,kes istus kaasreisija kohapeal.

Tunnistajate XXX ja XXXütlustega riimuvad ka tunnistaja Ragnar Rebase kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt on menetlusaluse isikuga kokku puutunud seoses joobes juhtimisega Kose ristil jaanuaris. Menetlusaluse isiku juhitud sõidukile andis peatumismärguande XXX ja

Taavi Roosi. Nemad järgnesid menetlusaluse isiku sõidukile paarkümmend sekundit peale

esimest patrulli, kuna nende autos oli tõenduslik alkomeeter. Menetlusaluse isiku sõiduki peatumist ei näinud kuna ,seal oli väike kurv ja see jäi kurvi taha. Tol hetkel kui jõudsid sama sirge peale, siis ei näinud seal ühtegi teist sõidukit. Menetlusalune isik ei tunnistanud juhtimist,

väitis, et roolis oli keegi Pets, kelle pärisnime ei mäletanud. Menetlusaluse isiku sõidukini jõudmiseks, kui ta oli kurvi taha keeranud, kulus ca 30-40 sekundit. Kui parklast oleks mõni sõiduk väljunud oleks seda kindlasti märganud kuna seal on sirge kuskil 2 km.

Seega tõendeid kogumis hinnates, järeldab kohus, et mootorsõidukit juhtis U.I. Kuigi süüdistatav ja tema isiklik tuttav tunnistaja XXXüritasid kohtus väita, et mootorsõiduki roolis

oli XXXon see ümber lükatud tunnistajate XXX, XXXja XXX riimuvate ütlustega, mille kohaselt nimetatud mootorsõidukis oli kaks isikut ning peale sõiduki peatumist keegi sealt ei väljunud. Ka on menetlusalune isik ise kohtu küsimusele, et mis hetkel politseiautot märkas,

kas siis kui politseiautost mööda sõitsid, vastanud „Ei, siis kui ma hakkasin parempööret sooritama Tartu mnt-le.“ Kohtu täpsustavale küsimusele, et kas Teie hakkasite parempööret

sooritama vastas menetlusalune isik „Jah“. Seega on menetlusalune isik minetanud hetkeks valvsuse ning vastanud kohtu küsimusele nii nagu tegelikult sündmus aset leidis, et ta sooritas

ise parempöörde olles mootorsõiduki roolis. Samuti nähtub XXXja menetlusaluse isiku

5

ütlustest, et sündmusega kaasuvad detailid erinevad nende ütlustes. XXXon öelnud, et U.I istus tagumisel istmel keskel, kuid menetlusalune isik on väitnud, et istus juhi taga. Samuti on tunnistaja XXXöelnud, et Villu Toomele tuldi parklasse järgi hõbedase autoga, kui U.I ütluste kohaselt Villu Toomele keegi järgi ei tulnud ning auto, roheline Nissan või Passat, oli parklas juba.

Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et U.I lubas enda vanaisale kuuluva autoga

ennast ja XXX XXX sõidutada parklasse, kust XXXistus ümber teise autosse jättes U.I

ja XXXkeset ööd parklasse autosse ootama, millal U.I alkoholi nähud

kaovad ning nad saavad parklast lahkuda. Analüüsides menetlusaluse isiku ütlusi, märgib kohus, et neis on täheldatav tugev ennast õigustav tendents. U.I püüab kohut kõigi vahenditega veenda selles, nagu ei oleks tema mootorsõiduki roolis olnud, vaid mootorsõidukit

juhtis keegi XXX, kelle hüüdnimi on Pets. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik U.I andnud taolised ütlused eesmärgiga vabaneda vastutusest, sest mootorsõidukit juhtides ta teadis, et on tarvitanud alkoholi ning juhtimisõiguse saanud isikuna teadis mis taolises olekus mootorsõiduki juhtimine võib endaga kaasa tuua.

Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49

milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlust ei ole asjaolus, et U.I kontrolliti kohapeal alkoholi sisaldumist tema väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga ning toimingu läbiviimist tõendab indikaatorvahendi

kasutamise protokoll, millest nähtuvalt kontrolliti 25.01.2015.a kell 03:30 U.I väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga Alcoquant nr AIII209, kontrolli tulemus oli positiivne.

Väärteo toimepanek on mh tõendatud: 25.01.2015.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

patrullpolitseinik Taavi Roosi otsustas 25.01.2015.a kõrvaldada U.I (ik XXX) sõiduki Audi 100 registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle

lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. U.I on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval, s.o 25.01.2015.a ning kinnitanud seda enda

allkirjaga; tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 25.01.2015.a kell 03:37-03:41 U.I alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seerianumber ARBK-0032, taatlustunnistus nr TTRC-14-00160, mille lõplik lugem oli 0,42 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,37 mg/l.

6

Kohtu hinnangul on tõendatud, et menetlusalune isik U.I rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud nõudeid ning menetlusalune isik on toime pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses, kuivõrd isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või

vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik U.I oli enda sõnade kohaselt päeval tarvitanud alkoholi. Samuti nähtub U.I käitumisest – püüdis jätta muljet, et roolis oli keegi teine isik – et ta oli teadlik oma tervislikust seisundist ning asjaolust, et tema tervislik seisund ei võimalda tal mootorsõidukit juhtida.

Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et U.I

poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2

ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammääras.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus liitri kohta alkoholisisaldus 0,42 +/- 0,05 mg, laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks,

vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,37mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline määr on alla sätestatud rikkumise keskmist määra.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmist määra. See aga omakorda tingiks karistuse määramise alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades U.I

isikut ning asjaolu, et tal ei olnud 25. jaanuari 2015.a. seisuga ühtegi kehtivat väärteokaristust, siis kohtu hinnangul oli U.I näol tegemist õiguskuuleka isikuga. Alles hiljem 07. märtsil 2015.a. pani ta toime LS § 221 lg.1 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumise , mille eest määrati rahatrahv 40 eurot. Vaatamata menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisele, peab kohus olulisimaks karistuse määra

mõjutavaks asjaoluks süü suurust. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Menetlusaluse isiku käitumist arvestades teadis ta, et ei tohi sõidukit juhtida, kuid võttis teadlikult selle riski ning asus mootorsõiduki rooli. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes teadlikult istub alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki rooli, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Samuti näitab see kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist ning teadlikku vastandumist õiguskorrale.

7

Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna alkoholi tarvitanuna

sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele – U.I sõidukis oli ka kaassõitjana tema tuttav Gerli Suviste, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Menetlusaluse isiku käitumist ilmestab ka asjaolu, et antud sündmusest kaks kuud hiljem on ta toime pannud uue liiklusalase rikkumise. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohtuväline menetleja on mõistnud U.I-le põhikaristuse üle sätestatud

sanktsiooni keskmise. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi menetlusaluse isiku karistust raskendavat ega kergendavat asjaolu. Menetlusalune isik on antud teo pannud toime

tahtlikult. Viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on märgatavalt suurenenud, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama.

Lisakaristused täidavad isiku õiguspärasele käitumisele suunamise rolli ja ühiskonna

turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega

võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine

koondab menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud süüteo tähendusele ja mõjule tema

edasisele elukorraldusele. Menetlusalune isik viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma

seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Arvestades

asjaolu, et U.I ei ole varem sarnase süüteo toimepanemise eest karistatud on kohtuväline menetleja õigustatult määranud lisakaristuse sanktsiooni miinimumis. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse tühistamiseks.

Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle

suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik