2-13-2981/45 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-2981

Tsiviilasi

XXX(õiguseellane XXX) hagi XXXvastu korteriomandi

üleandmiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks tahteavalduse

andmise tuvastamiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

XXX(isikukood

XXX

postiaadress

XXX)

lepinguline esindaja Marko Woronowicz

Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX), lepingulised esindajad

Danil Lipatov

Resolutsioon

1. Rahuldada

XXX

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus

ning

mõista

XXX

välja

XXX

kasuks

menetluskuluna õigusabikulud 1718 (üks tuhat seitsesada

kaheksateist) eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Menetluse käik

1. Harju Maakohus jättis XXX(õiguseellane XXX) hagi XXX vastu korteriomandi üleandmiseks

ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmise tuvastamiseks rahuldamata ning

hagimenetluse kulud täies ulatuses XXX kanda. Kohtulahend jõustus 14.05.2015

2. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on kostja

menetluskulud 1718 eurot.

Hageja vastuväited

3. Hageja leiab, et kostja esindaja poolt kõik õigusabi kulutused ei ole põhjendatud, vajalikud,

on ülemäärased ja ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja esindaja hinnangul kostja lepingulise

esindaja toimingud olid asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud 13 tunni ulatuses. Vastuväiteid

konkreetsetele toimingutele käsitleb kohus määruse põhjendavas osas.

4. Hageja esindaja leiab, et kostja esindaja töötunnihind vastavalt 80 eurot tunnis ja 100 eurot

tunnis ei ole antud asjas põhjendatud, kuna see ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu. Riigikohtu praktika ei sätesta küll üheselt juristilt või advokaadilt

väljanõutava

tunnitasu

hinda

ega

nende

erisust,

vaid

tegemist

on

kohtute

diskretsiooniotsusega, mille kohus teeb arvestades eelkõige keskmist sarnast õigusteenuse

osutamist. Käesoleval juhul hageja esindaja leiab, et sarnase õigusteenuse eest keskmise tasu

väljaselgitamiseks tuleb võtta aluseks õigusbürood olenemata asjaolust, et nii jurist kui ka

advokaat omavad kõrgemat erialast haridust. Hageja esindaja loeb õigusbüroo keskmiseks

tunnihinnaks 60 eurot, mis on ka põhjendatud ja mõistlik tunnitasu.

Kohtumääruse põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.

6. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

7. Kostja esitas vastuväite, et esindaja teenuse tunnihind ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja väide keskmisest 60 eurosest tunnihinnast on

paljasõnaline. Kostja ei ole kohtule põhistanud, et hageja oleks käesolevas vaidluses saanud

asjakohast õigusteenust ka oluliselt madalama hinnaga.

Kohus leiab, et tunnihinda 80 ja 100 eurot ei ole alust pidada põhjendamatult kõrgeks

vaatamata sellele, et hageja lepinguliseks esindajaks ei ole advokaat. Tegemist on siiski

igapäevaselt õigusnõustamisega, so kutsetegevuses tegeleva juriidilise kõrgharidusega

isikuga.

8. Menetluskulude nimekirja punkti 1.1. on kajastatud materjalidega tutvumine 2 tundi,

kliendiga nõupidamine 0,38 tundi, tõendite kogumine 1 tund ja vastuse koostamine 1 tund.

Hageja esitas vastuväite, et seoses materjalidega tutvumisega (2 tundi) ei ole kostja esindaja

teostanud mitte ühtegi õiguslikku analüüsi, samuti ei ole esitatud õiguslikke vastuväiteid,

tutvumine tähendab ainult läbilugemist. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et märgitud kaks

tundi, mis kulus materjalidega tutvumisele, on ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja esitas

vastuväite, et vastavalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-65-13 seisukohale võib põhjendatud ja

vajalikuks kuluks olla õigusteenuse osutamise kulud. Hageja leiab, et tõendite kogumine ei

ole õigusteenuse osutamine, vaid tegemist on tehnilise tööga ning tõendite kogumisele

kulutatav aeg 1 tunni näol ei ole reaalne. Maksimaalselt võiks lugeda tõendi kogumise juures

tehtud tehnilise töö näol 0,5 tundi.

Toimiku materjalidest nähtub, et hagiavaldust on puuduste kõrvaldamise käigus täiendatud 2

korda: 13.02.2013 (kd I, lk 30-56) ja 12.03.2013 (kd I lk 66-68). Arvestades asjaolu, et kostja

esindajal tuli tutvuda ja läbi töötada seoses hagiavaldusega 3 menetlusdokumenti, leiab kohus,

et materjalidega tutvumise kulunud aeg on põhjendatud.

Hageja esitas vastuväites viite Riigikohtu lahendile 3-2-1-65-13, mille kohaselt eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks olla õigusteenuse osutamise kulud.

Kohus märgib, et viidatud Riigikohtu lahendi punktis 17 on selgitatud seda, et hüvitist ei saa

nõuda lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Nimetatud lahendis ei ole käsitletud

tõendite kogumist.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kuuluvad

asjakohased tõendid menetluse juurde ning ka nende tõendite kogumine ja komplekteerimine.

Toimikust nähtub, et kostja on 09.08.2013 hagiavalduse vastusele lisanud hulganisti tõendeid,

mh arved ja tšekid ehitusmaterjalide ostmise kohta ja kostja arvelduskonto väljavõte (kd I lk

101-133). Arvestades esitatud tõendite mahtu leiab kohus, et tõendite kogumisele ja

komplekteerimisele kulunud aeg on põhjendatud.

9. Menetluskulude nimekirja punktis 1.2. on kajastatud hagi seisukohaga tutvumine 0,5 tundi,

kliendiga nõupidamine 0,5 tundi, seisukoha koostamine 1 tund ja 12.02.2014 istungil

osalemine 1 tund.

Hageja esitas vastuväite, et kostja menetluskulude nimekirja punktis 1.2 on märgitud hagi

seisukohaga tutvumine (0.5 tundi). Ei ole usutav, et hagiavalduse läbilugemine võttis aega 30

minutit, kuna hagiavaldus ei olnud niivõrd mahukas, et pelgalt selle läbilugemine võtaks

õigusteadmisi omaval isikul aega 30 minutit. Hagiavalduse läbilugemiseks peaks kuluma

mitte rohkem kui 15 minutit

Kohtu hinnangul ei ole seisukohaga tutvumisele kulunud aeg ülepaisutatud.

10. Hageja esitas vastuväite, et kostja menetluskulude nimekirjas on lisaks eelnevale näha

punktides 1.1-1.3 kliendiga nõupidamine (0.38 tundi + 0.5 tundi) ning kohtu 28.01.2015. a

määruse arutamine kliendiga (0.5 tundi). Antud tegevused ei eelda õigusteadmiste olemasolu.

Käesoleval juhul ei nähtu, et oleks midagi analüüsitud, mis eeldaks õigusteadmiste olemasolu.

Vestlused kostjaga on kostja esindaja poolt tegemist erilisi õigusteadmisi mittevajanud

tehnilise tööga.

Kohus hagejaga seisukohaga ei nõustu. Lepingulise esindaja peab kaitsma esindatava õigusi

ja olulisi huve. Lepingulisel esindajal ei ole võimalik esindatava huve kaitsta, kui ta ei tea

asjaolusid. Samuti arutatakse tavapäraselt läbi ka oluliste menetlusdokumentide sisu, et

kujundada seisukoht või välja töötada edasine tegevuskava. Nimetatud nõupidamised ja

arutamised on seostavad konkreetse menetlusdokumendi või –toiminguga ja toimingutele

kulunud aeg on mõistlik, mistõttu peab kohus kliendiga nõupidamistele ja arutamisele

kulunud aega põhjendatuks.

11. Tulenevalt eeltoodust, arvestades esitatud menetlusdokumentide mahtu ja asja keerukust,

leiab kohus, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud ja nendele

toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks

välja õigusabikulud summas 1718 eurot.

12. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/