3-14-51453/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27.10.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51453

Haldusasi

OÜ Mürin kaebus Maksu- ja Tolliameti õigusvastase

toiminguga tekitatud 76 273,94 euro suuruse kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Mürin apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

07.10.2015

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Mürin

Lepinguline esindaja Igor Sumarok

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada OÜ-le Mürin apellatsioonkaebuse lisad. Võtta asja materjalide juurde

Maksu- ja Tolliameti 10.08.2012. a e-kirja väljatrükk ning AS Autotrans Narva

avansiaruanded ja saldoteatised.

2. Jätta OÜ Mürin apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

15.01.2015. a otsus muutmata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 26.11.2015 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) saatis 10.08.2012 Eesti Rahvusvahelisele Autovedajate

Assotsiatsioonile (ERAA) e-kirja, milles palus vastavalt rahvusvahelise kaubaveo

tollikonventsiooni (TIR konventsioon) art 6 lg-le 4 ja lisa 9 II osa p-le 1d peatada OÜ

Mürin töö TIR süsteemis seoses usalduse kaotusega.

2. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 19.11.2013. a otsusega haldusasjas nr 3-12-2062

õigusvastaseks MTA toimingu teate saatmisel ERAA-le OÜ Mürin töö TIR süsteemis

peatamiseks ning kohustas MTA-d võtma 10.08.2012. a teate tagasi. MTA edastas

ERAA-le 13.12.2013 kirja, et võtab teate tagasi.

3. MTA registreeris 14.04.2014 OÜ Mürin taotluse õigusvastase toiminguga tekitatud

79 273,94 euro suuruse kahju hüvitamiseks. OÜ Mürin märkis, et TIR süsteemi

kasutamise õigus oli taastatud 2013. a jaanuaris, kuid senimaani keeldusid Eestis

tegutsevad äriühingud koostööst, millises olukorras oli äriühingu maksejõuetuse

vältimiseks vajalik emafirma teenuste kasutamine, mistõttu OÜ Mürin sõlmis AS-ga

Autotrans-Narva koostöölepingu, mille raames kasutas raha eest AS-le Autotrans-

Narva kuuluva TIR süsteemi kasutamise õigust. OÜ Mürin väitel tasus ta 01.09.2012-

01.11.2013 AS-le Autotrans-Narva TIR süsteemi kasutamise eest 49 052,15 eurot ja

21.08.-06.11.2013 maksis kindlustusmakseid summas 30 221,79 eurot, seega kokku 79

273,94 eurot, millises summas tekkis OÜ-l Mürin haldusorgani tegevusega

põhjustatud kahju.

4. MTA jättis 16.06.2014. a otsusega nr 6-5/16954-1 OÜ Mürin kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata, kuna taotleja ei ole tõendanud kahju hüvitamise koosseisu

tingimuste täidetust, s.t kahju tekkimine ei ole tõendatud, ning lisaks ei ole taotleja

tõendanud, et MTA tegevuse ja väidetava tekkinud kahju vahel esines põhjuslik seos,

s.t taotleja ei ole tõendanud, et MTA tegu tekitas kahju vahetult ja vältimatult.

5. OÜ Mürin esitas 11.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus mõista

MTA-lt välja õigusvastase toiminguga tekitatud kahju summas 79 273,94 eurot.

Kaebuse põhjendused:

1) ERAA käitumine oli põhjustatud MTA kirjast peatada TIR märkmike väljastamine. ERAAl

puudus võimalus MTA kirja ignoreerida. Seega on kahju otseses seoses MTA tegevusega.

MTA õigusvastase toimingu tagajärjel keeldusid teised äriühingud koostööst, mistõttu pidi

raha eest kasutama AS-le Autotrans-Narva kuuluvat TIR süsteemi kasutamise õigust ning

maksma selle äriühingu vahendusel ka kindlustusmakseid.

2) MTA tegi otsuse hilinemisega ning otsuse põhjendused on paljasõnalised ja tõendamata.

MTA ja ERAA vahel sõlmitud lepingu p-dele 4.1 ja 7.3 ning TIR konventsiooni art-tele 4 ja 5

tuginedes selgub, miks on ilma TIR märkmikut kasutamata võimatu teostada rahvusvahelisi

autovedusid tollimakseteta, miks polnud ERAA-l võimalik MTA infot ignoreerida ja miks oli

kindlustustagatise maksmine vajalik.

6. OÜ Mürin esitas 14.11.2014 arvamuse, milles ta märkis täiendavalt, et Viru Maakohtu 03.10.2014. a otsusega

väärteoasjas nr 4-14-1904 on tuvastatud, et ta pole haldustoimingu tegemist põhjustanud rikkumises süüdi.

7. OÜ Mürin esitas 15.12.2014 täiendava seisukoha, milles ta möönis, et kahju

tekkimine lõppes novembris 2013, kuid ei nõustunud väitega põhjusliku seose

puudumisest kahju ja MTA tegevuse vahel ning selgitas, et tekkinud kahju seisnes

vajaduses kasutada teisele isikule kuuluvaid TIR märkmikke ja maksude tasumiseks

lisagarantiisid kindlustustagatise näol.

8. Tartu Halduskohus jättis 15.01.2015. a otsusega OÜ Mürin kaebuse täies ulatuses

rahuldamata. Otsuse põhjendused:

1) Kaebaja on oma väidete tõenduseks esitanud üksnes 01.09.2012 kuupäeva kandva

koostöölepingu, 4 arvet kokku 14 086,58 euro suuruste nõuete kohta ja kausta suure arvu

dokumentidega, millised käsitlevad AS Autotrans-Narva poolt erinevate äriühingutega

sõlmitud kindlustuslepinguid ja turvateenuse osutamise kokkuleppeid ning nende alusel

esitatud arveid. Seda, et esimesena nimetatud arved oleks kaebaja poolt reaalselt tasutud, ei

ole ta väitnud ega tõendanud. Samuti pole kaebaja esitanud ühtegi dokumenti ülejäänud

kahjusumma kandmise ega teiste äriühingute poolse koostööst keeldumise tõenduseks,

millisele vajadusele on MTA kaebaja tähelepanu juhtinud nii vaide- kui kohtumenetluses.

Koostööleping ei tõenda kaebaja poolt väidetud kahju tekkimist, sest puuduvad tõendid

kulude tegeliku kandmise kohta. Nendeks võivad olla pangakonto väljavõtted või muud

sarnased kuludokumendid, kuid mitte vaid ühe kahjuna märgitud rahasumma osa kohta

vormistatud arved ega teise äriühingu majandustegevust puudutavad dokumendid.

2) Äriregistri andmetel on kaebajal ja AS-il Autotrans-Narva sama postiaadress, sama on ka

aktsiaseltsi ainus juhatuse liige ja üks kahest osaühingu juhatuse liikmetest. Kaebaja on

nimetanud aktsiaseltsi emafirmaks. Selline seos võimaldab kahtlustada, et koostööleping on

vormistatud tagantjärele ja üksnes kahjunõude esitamise tarbeks. Kuna leping pole

allkirjastatud digitaalselt, siis on võimatu tuvastada selle tegelikku koostamise aega, kuid

asjaolu, et ühtegi sellest tulenevat kulutust ei ole kaebaja pangakonto väljavõtte või muu

sarnase kuludokumendi esitamisega tõendanud, kinnitab kahtluse õigsust ning viitab selgelt,

et reaalselt mingit rahastamist polnud ja toimus üksnes dokumentide vormistamine. Kaudselt

viitab sellele ka asjaolu, et 26.09.2012 ja 04.10.2012 kaebust esitades on kaebaja tekkiva

kahjuna märkinud ainult töötajate palga ja maksudega seotud kulutused ning vajaduse maksta

TIR süsteemiga ühendamise eest 25 000 eurot sissemakseks, mille ta 06.11.2013 Tallinna

Ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil jättis kahju hulgast välja ega ole lisanud mingeid

muid kahju tekkimisega seotud väiteid. Väljavõtted TIR vedude kohta kinnitavad arvamust, et

kaebaja on varasemalt kasutanud AS-i Autotrans-Narva rahvusvaheliste vedude tegemiseks

ning valdav osa temale kuuluvate sõidukitega teostatud TIR vedudest toimusid aktsiaseltsile

kuuluvate TIR märkmikega. Kaebaja sõidukite detailpäringu andmetest nähtub, et kõigi sadul

ja madel tüüpi sõidukite kasutajaks on AS Autotrans-Narva.

3) Kuna kaebaja pole tõendanud nõude aluseks oleva kahju tekkimist, pole kohtul vaja

käsitleda ega hinnata kõiki tema väiteid ega neile esitatud vastuväiteid. Samuti puudub

vajadus kahju kinnitada võivate täiendavate tõendite nõudmiseks, sest kaebaja käitumine

väidete ja tõendite esitamisel nii haldus- kui kohtumenetluses viitab selgelt, et tegelikkuses ei

ole tal neid olemas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. OÜ Mürin esitas 16.02.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 15.01.2015. a otsus täies ulatuses ja saata asi uueks arutamiseks

halduskohtule. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Vastustaja õigusvastane tegevus on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. Olukorras, kus

vastustaja toiming oli suunatud kaebaja äritegevuse peatamisele/lõpetamisele, on väär

kohtu järeldus, et kaebajal puudus majanduslik kahju. Tekitatud kahju võib olla

ebapiisavalt tõendatud, aga kahju olemasolu eeldatakse, sest kaebaja tegevuse

peatamine oli vastustaja toimingu kaudseks eesmärgiks. OÜ Mürin põhitegevuseks on

rahvusvaheline kaubavedu, milleks on vajalik TIR süsteemi kasutamise õigus.

Olukorras, kus äriühingu majandustegevus võib olla peatatud/lõpetatud ebaseadusliku

toimingu tõttu, valib äriühing ise meetmed, millega oleks võimalik ebaseadusliku

toimingu negatiivseid tulemusi leevendada.

2) Kohus ei ole uurinud TIR süsteemi saamise ja kasutamisega seotud asjaolusid. TIR

süsteemi kasutamise õigus on rahaliselt hinnatav, mille saamine eeldab suurte rahaliste

vahendite ja ajalise ressursi olemasolu. TIR süsteemi õigus antakse tasu eest, mille suuruse

määrab kasutamise ulatus ja vajadus. OÜ Mürin kasutas AS-le Autotrans-Narva kuuluva TIR

süsteemi kasutamise õigust mõistliku tasu eest. TIR süsteemi kasutamise võimatusel olid

kulutused vajalikud. AS-i Autotrans-Narva teenust kasutati koostöölepingu alusel. OÜ Mürin

maksis 01.09.2012-01.11.2013 esitatud arvete alusel AS-le Autotrans-Narva TIR süsteemi

õiguse kasutamise eest 49 052,15 eurot, mis on deklareeritud käibedeklaratsioonides, ning

21.08.06.11.2013 maksis AS Autotrans-Narva vahendusel kindlustusmakseid summas

30 221,79 eurot, mis oli vajalik Venemaal rahvusvahelise autoveoga tegelemiseks.

3) Uurimispõhimõttest tulenev halduskohtu kohustus on tagada, et asjas saaksid esitatud ja kogutud kõik õigeks

lahendamiseks vajalikud tõendid. Asjakohatu on kohtu järeldus, et OÜ Mürin ja AS Autotrans-

Narva vahel sõlmitud koostööleping on vormistatud tagantjärele ja üksnes kahjunõude

esitamise tarbeks. Sellises olukorras peaks kohus uurima kaebaja majandustegevust. OÜ Mürin

majandusolukord 2012. aastal on oluliselt halvenenud võrreldes 2011. aastaga. Majandusolukorra halvenemine

on põhjustatud asjaolust, et OÜ Mürin oli sunnitud kasutama AS-le Autotrans-Narva kuuluva TIR süsteemi

kasutamise õigust. Kohus oli kohustatud selgitama menetlusosalisele, milliseid asjaolusid on vaja

tõendada. Kohus rikkus selgitamiskohustust. Kohus jättis asja lahendamisel kohaldamata VÕS-i (§ 127

lg 1, § 128 lg 3), millele tuginevalt kaebaja ei pea tõendama, et kahju tekkis, vaid piisab tõendamisest, et kahju

võiks tekkida ka tulevikus.

10. MTA esitas 02.04.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Kaebaja töö TIR süsteemis peatas kaalutlusotsustuse alusel ERAA. Põhjuslik seos MTA

õigusvastase teo ja kahju vahel puudub, kui MTA tegu ei põhjustanud vahetult kaebaja töö

TIR süsteemis peatumist. TIR konventsioonist tulenevalt jäi otsustusõigus TIR märkmike

väljastamise peatamise osas ERAA-le. Väide, et MTA põhjustas oma teoga kahju tekkimise,

ei ole formaalloogiliselt korrektne, sest kaebaja samastab ajalise järgnevuse põhjusliku

seosega (Riigikohus lahend nr 3-1-1-10-11, p 23). Kaebajal oli sõltumata ERAA ja MTA

tegevusest õigus jätkuvalt teostada rahvusvahelisi vedusid. Kaebaja väidetavate kulutuste

puhul ei ole tegemist rahvusvaheliste vedude teostamiseks vajalike vältimatute kulutustega.

2) Kaebaja pole väitnud, et AS Autotrans-Narva poolt esitatud arved on tasutud. 22.07.2013. a

Tallinna Ringkonnakohtule esitatud menetluse kiirendamise taotlus ei tõenda kahju tekkimist.

Kaebaja ei ole märkinud, millised tõendid tõendavad kindlustusmaksete tasumist.

01.09.2012. a koostööleping on ebausaldusväärne, kuna koostöölepingust tulenevale kahjule

hakkas kaebaja tuginema alles kahju hüvitamise taotluses. MTA õigusvastane teabetoiming ei

ole tekitanud kaebajale selliseid mittevabatahtlikke kulutusi, mida ta ei oleks ilma MTA

sekkumiseta pidanud kandma, sest puudub alus väita, et ta ei oleks MTA tegevuse tagajärjel

kasutanud 01.09.201201.11.2013 AS Autotrans-Narva nimele kuuluvaid TIR märkmikke.

Õiguslikult relevantseks põhjuseks on kaebaja enda soov ja ärikorraldus, mitte MTA

sekkumine. Kahju hüvitamise nõudes märgitud summa on ka ebaproportsionaalselt suur.

3) Kohus ei ole rikkunud uurimis- ega selgitamiskohustust. Kaebajat on kohtumenetluses

algusest peale esindanud jurist, kelle puhul võib eeldada piisavaid teadmisi menetluslikes

küsimustes. Vaatamata sellele, et MTA on kahju tõendamatusele mitmel korral tähelepanu

juhtinud ja kaebaja oli sellest asjaolust teadlik, ei esitanud ta ühtegi tõendit arvete ja

kindlustusmaksete tasumise kohta. Seega tõendite esitamata jätmine ei tulenenud kaebaja

eksimusest ega õigusliku olukorra äratuntavalt valesti hindamisest. Ka tähelepanu juhtimine

kohtuotsuses ei ajendanud kaebajat esitama koos apellatsioonkaebusega puuduolevaid

dokumente. Seega ei mõjutanud kohtu poolne tähelepanu juhtimata jätmine asjas otsuse

tegemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on

teinud asjas kogutud tõendite pinnalt õiged järeldused ning on õigesti kohaldanud nii

materiaalõiguse – kui ka kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuses toodud põhjendustega (otsuse p-d 5-7) ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Riigivastutuse seadus, mille alusel kaebaja kahju hüvitamist nõuab, ei sätesta konkreetseid

juhtumeid, mil varalise kahju tekkimist tuleb eeldada. Seega tuleb varalise kahju tekkimine

igal üksikjuhtumil seaduse alusel tuvastada. Varalise kahju puhul on kahju tekkimise eeldused

RVastS § 7 lg 1 järgi avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes,

varalise kahju tekkimine ning seos õigusvastase tegevuse ja varalise kahju vahel. Ühtlasi näeb

viidatud norm ette, et primaarse õiguskaitsevahendina pidi kaebaja proovima kahju tekkimist

vältida või kõrvaldada muude avaliku võimu kandjale adresseeritud nõuete (vt RVastS §-d 3,

4 ja 6) esitamise kaudu. Ringkonnakohus märgib, et avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevuse väidetav või tegelik eesmärk ei ole RVastS järgi varalise kahju tekkimise eelduseks.

Seega ei oma käesoleva juhtumi puhul vastustaja toimingu eesmärk, sh küsimus sellest, kas

see oli suunatud kaebaja äritegevuse lõpetamisele või peatamisele, kaebaja varalise kahju

tuvastamisel tähtsust ning meelevaldne on kaebaja arvamus, nagu tuleks kaebajal kahju

tekkimist eelviidatud toimingu eesmärgi korral eeldada.

13. Kaebaja nõuab käesolevas asjas MTA-lt 10.08.2012. a toiminguga (kd II, tl 47) tekitatud

kahju väljamõistmist. Vastava toiminguga palus MTA ERAA-d TIR-märkmike alusel toimuva

rahvusvahelise kaubaveo konventsiooni (RT II 2003, 20, 99, edaspidi ka TIR konventsioon)

artikli 6 lõikele 4 ja lisa 9 II osa punktile 1d tuginedes peatada OÜ Mürin töö TIR süsteemis

seoses usalduse kaotusega. TIR konventsiooni kohaldatakse kauba veol maanteesõiduki,

autorongi või konteineriga vahepealse ümberlaadimiseta üle ühe või enama riigipiiri

konventsiooniosalise lähtetolliasutuse ja teise või sama konventsiooniosalise sihttolliasutuse

vahel, tingimusel, et osa TIR-veost toimub maanteel (vt konventsiooni art 2). TIR

konventsioonis on kokku lepitud selles, et TIR-protseduuri alusel veetavalt kaubalt ei tule

vahetolliasutuses tasuda või deponeerida impordi- või eksporditollimakse ega impordi- või

ekspordimakse (vt art 4). Ühtlasi ei kontrollita vahetolliasutuses kaupa, mida veetakse

TIRprotseduuri alusel tollitõkendiga varustatud maanteesõiduki, autorongi või konteineriga

(art 5 p 1). Seega annab TIR süsteemi kasutamine kauba veol isikule olulisi eeliseid.

TIRprotseduuri saab samas teostada vaid TIR-protseduuri kasutamise loa valdaja. TIR

konventsiooni artikli 6 lõike 4 järgi antakse TIRprotseduuri kasutamise luba ainult nendele

isikutele, kes täidavad konventsiooni 9. lisa II osas sätestatud miinimumtingimusi ja –

nõudeid. Ilma, et see piiraks artikli 38 kohaldamist, tunnistatakse see luba kehtetuks, kui

nende nõuete täitmine ei ole enam tagatud. TIR konventsiooni 9. lisa II osa punktist 1d

tuleneb, et üheks miinimumnõudeks, mida TIRprotseduuri kasutada soovivad isikud peavad

täitma, on korduvate tolli- või maksuseaduste rikkumiste puudumine. Vaidlust ei ole selle üle,

et MTA usalduse kaotus tugines OÜ Mürin poolt just viimati nimetatud miinimumnõude

rikkumisele. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 19.11.2013. a

otsusega haldusasjas nr 3-12-2062 MTA 10.08.2012. a toimingu õigusvastasuse ning kohustas

MTAd ERAA-le saadetud teate tagasi võtma, kuna leidis, et kaebajale ette heidetud rikkumine

ei olnud enne teate edastamist väärteo- ega muus menetluses tuvastamist leidnud. Käesoleva

aja seisuga on selgunud, et vastav rikkumine ei ole ka pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist

väärteomenetluse korras tuvastamist ei leidnud (vt Viru Maakohtu 03.10.2014. a otsus asjas nr

4-14-1904, kd I, tl 94-100).

14. Ringkonnakohus märgib, et kuigi Eesti Vabariigis väljastab TIR protseduuri kasutamise

lube TIR-märkmike näol MTA tunnustuse alusel ainuisikuliselt ERAA (vt TIR-protseduuri

leping ERAA ning MTA vahel, p-d 3.1 ja 3.2 ; kd I, tl 22p), tuleneb nii TIR konventsioonist

kui ka ERAA ja MTA vahel sõlmistud TIR-protseduuri lepingust, et ERAA õigus äriühingult

TIR-märkmiku kasutamise õigus ära võtta ei seondu ainult äriühingu võimalike kohustuste

rikkumisega ERAA vastu, vaid tuleneb otse ka tolliseaduste rikkumisest, mille üle teostavad

kontrolli MTA ning teiste konventsiooniosaliste riikide pädevad organid. Nii näeb TIR

konventsiooni artikkel 38 ette, et igal konventsiooniosalisel on õigus ajutiselt või alaliselt

keelata tegevus käesoleva konventsiooni alusel isikul, kes on oluliselt rikkunud

rahvusvahelises kaubaveos kohaldatavaid tollialaseid õigusakte. Sellest keelust teatatakse ühe

nädala jooksul selle konventsiooniosalise tollile, kelle territooriumil on asjaomase isiku elu-

või asukoht, ja samuti selle riigi garantiiühingu(te)le, kus rikkumine toimus, ning TIR-

juhatusele. MTA ja ERAA vahel sõlmitud TIR-protseduuri lepingu p 6.1 sätestab, et kõikidel

juhtudel, kui MTA pöördub ERAA poole, et peatada või lasta välisriikide assotsiatsioonidel

peatada TIRmärkmike väljastamine kohalikule või välisriigi TIR-märkmiku valdajale (TIR-

konventsiooni art 38), esitab ta ERAAle ka põhjenduse (kd I, tl 24p). ERAA ja OÜ Mürin

vahel sõlmitud „Transpordifirma kohustuste deklaratsioon TIR-tollisüsteemi vastuvõtmiseks

ja luba kasutada tavalisi TIR-märkmikke“ (edaspidi Luba) p 32 5. taande järgi võib ERAA

omal äranägemisel ilma ette teatamata ning ajutiselt või lõplikult võtta ära õiguse kasutada

TIR-märkmikke, muu hulgas eriti kui TIR-märkmiku valdaja on toime pannud tollieeskirjade

rikkumisi. ERAA esindaja L. Lusti kohtuistungil antud ütluste järgi oli teabetoimingu otseseks

tagajärjeks OÜ Mürin töö TIR süsteemis peatamine alates 10.08.2012, kusjuures ERAA

esindaja väitel puudus ERAA-l MTA teate saamisel OÜ Mürin töö peatamisel kaalumisõigus.

Alus OÜ Mürin töö TIR süsteemis peatamiseks langes ära 16.12.2013, mil MTA teavitas

ERAA-d sellest, et tal puuduvad pretensioonid OÜ Mürin vastu (kd II, tl 62). Eelviidatud

TIR-konventsiooni, MTA ja ERAA vahel sõlmitud TIR-protseduuri lepingu, ERAA ja OÜ

Mürin vahel sõlmitud Loa sätetele ning ERAA esindaja poolt kohtuistungil antud ütluste

alusel loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et ERAA-l puudus käesoleval juhul MTA teate

saamisel OÜ Mürin töö TIR-süsteemis peatamisel kaalumisõigus, mistõttu on TIR-protseduuri

kasutamise õiguse puudumine alates 10.08.2012 kuni 15.12.2013 MTA teabetoimingu otsene

tagajärg.

15. Siiski ei anna eelpool tuvastatu alust kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

Kaebaja väitel kasutas ta koostöölepingu alusel pärast töö peatamist AS-le Autotrans-Narva

kuuluva TIR süsteemi kasutamise õigust mõistliku tasu eest. Apellatsioonkaebuse kohaselt

maksis OÜ Mürin ajavahemikus 01.09.2012-01.11.2013 arvete alusel AS-le Autotrans-Narva

TIR süsteemi õiguse kasutamise eest kokku 49 052,15 eurot, mida deklareeris ka

käibedeklaratsioonides; samuti ajavahemikus 21.08-06.11.2013 AS Autotrans-Narva

vahendusel kindlustusmakseid summas 30 221,79 eurot, mis oli vajalik Venemaal

rahvusvahelise autoveoga tegelemiseks. Halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et kaebaja

poolt väidetud kahju tekkimine ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Ka

apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule esitatud avansiaruanded lisadega ega AS

AutotransNarva saldoteatised (kd II, tl 36-42) ei tõenda kaebaja poolt halduskohtule esitatud

AS Autotrans-Narva arvete ega ka kindlustusmaksete tasumist. Ühtlasi on ERAA esindaja

kohtuistungil tunnistajana selgitanud, et TIR süsteemiga liitumise tasu on reeglina ca 6500

eurot, TIR-märkmiku maksumus jääb vahemikku 40-105 eurot reisi kohta ning 1-aastase

pangagarantii ja kindlustustagatise ligikaudne maksumus ca 1500 eurot (kd II, tl 62p).

Eeltoodust tulenevalt saab kaebaja väidetud kahju ilmselgelt alusetult suureks ning sellest

tulenevalt ka ebausaldusväärseks lugeda. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida

täiendavalt järgmist.

16. Kohtuistungil selgitas ERAA esindaja, et TIRmärkmike kasutamise õigust ei ole võimalik

kolmandale isikule üle anda. Võimalik on küll üle anda veokid, mis kasutavad TIR-

märkmikke kauba veol, kuid mitte õigust kasutada TIRmärkmikke (kd II, tl 62p). Tunnistaja

ütluste õigsust kinnitab ka Loa p 32 1. taane, mille järgi on TIR-märkmike kasutamise õiguse

äravõtmise aluseks TIRmärkmiku kättesaadavaks tegemine kolmandale isikule. Ühtlasi näeb

Loa p 25 ette, et Loa valdaja ei tohi omada otseseid ega kaudseid ärilisi suhteid TIR-

märkmike katte all toimuvate vedude teostamiseks alltöövõtu, koostöö- või partnerluslepingu,

ühisettevõtte või muu kommertslepingu kaudu, samuti sellisele vedajale kuuluvate sõidukite

kaudu, mis on tasu eest autojuhiga või autojuhita kasutada saadud, liisitud, laenatud või mida

kasutatakse muu teenuse korras, kui valdajalt on ära võetud õigus kasutada TIR-süsteemi või

kui ta on registreeritud või residendiks riigis, kus TIR-süsteem ei toimi või on peatatud.

Ringkonnakohus leiab, et kuna TIR-märkmike kaudu TIR süsteemi kasutamise õiguse

üleandmine kaebajale oli käesoleval juhul keelatud, ei olnud kaebajal ajal, mil tema TIR-

süsteemi kasutamise luba oli peatatud, õiguspäraselt võimalik AS-ga Autotrans Narva TIR-

süsteemi kasutamist puudutavat lepingut sõlmida. Seega ei ole võimalik aktsepteerida ka TIR

süsteemi kasutamise õiguse õigusvastase üleandmise eesmärgil OÜ Mürin ning AS Autotrans-

Narva vahel sõlmitud koostöölepingust tekkinud kulusid kaebaja kahjuna.

17. Kaebaja esitas ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega OÜ Mürin 2012. aasta

konsolideeritud majandusaasta aruande ning AS Autotrans Narva arved. Ringkonnakohus

leiab, et nimetatud tõendid tuleb kaebajale tagastada, kuna kohtul on juurdepääs OÜ Mürin

majandusaasta aruandele äriregistri veebilehe kaudu ning AS Autotrans Narva arved on

toimikus (kd I, tl 14-18) olemas. Tõendid, mida pooled apellatsioonimenetluses

ringkonnakohtu 11.08.2015. a määruse alusel esitasid ning millele ringkonnakohus otsuses

viitas (Maksu- ja Tolliameti 10.08.2012. a e-kirja väljatrükk, AS Autotrans Narva

avansiaruanded ja saldoteatised) võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde.

18. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

15.01.2015. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud,

jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel