3-14-50866/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-50866

Haldusasi

Dmitri Karpovi kaebus Valga Linnavalitsuse

kohustamiseks tema valijate nimekirja kandmiseks või

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23. mai 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Dmitri Karpovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Dmitri Karpov

Vastustaja Valga Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. mai 2014. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 26.

november 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Dmitri Karpov esitas 8. mail 2014 Valga Linnavalitsusele taotluse,

milles palus võimaldada tal osaleda 25. mail 2014 toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

Valga Linnavalitsuse 14. mai 2014. a otsusega keelduti D. Karpovi valijate nimekirja

kandmisest. Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lg 3 p 2 järgi ei ole hääleõiguslik

isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Põhiseaduse (PS) §

58 võimaldab seadusega piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt

süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades.

2. D. Karpov esitas kaebuse, milles palus kohustada Valga Linnavalitsust tema kandmiseks

valijate nimekirja. Juhul, kui kaebuse põhieesmärk jääb saavutamata, siis palus ta hüvitada talle

tekitatud kahju.

3. Tartu Halduskohtu 23. mai 2014. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

3.1. Vastustaja otsus keelduda kaebaja valijate nimekirja kandmisest on kooskõlas kehtiva

õigusega. Keeldumise alus tuleneb vastustaja poolt viidatud EPVS § 4 lg 3 p-st 2. Lisaks sätestab

EPVS § 20 lg 3 p 1, et valijate nimekirja ei kanta isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel

süüdi mõistnud kuriteos ja kes valmispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valmispäevani

vanglakaristust.

3.2. Hääletamisõiguse piirang ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega, kuna Euroopa Liidu

toimimise lepingu art 20 lg 2 p b näeb küll Euroopa Liidu kodanikule ette õiguse hääletada ja

kandideerida Euroopa Parlamendi valmistel, kuid ei reguleeri täpsemalt Euroopa Parlamendi

valmiste läbiviimist, sh hääletamisõigust või selle võimalikke piiranguid.

3.3. Alus karistust kandva isiku hääletamisõiguse piiramiseks tuleneb ka PS §-st 58 (vt käesoleva

otsuse p 1).

3.4. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi ei ole kinnipeetavate hääletamisõiguse piirang

iseenesest lubamatu, kuid arvestada tuleb vangistuse pikkust, süüteo olemust ja raskust ning

muid individuaalseid asjaolusid. Kaebaja kannab 4 aasta ja 8 kuu pikkust vanglakaristust. Ta on

süüdi mõistetud karistusseadustiku § 184 lg 2 p 2 järgi narkootilise ja psühhotroopse aine suures

koguses ebaseadusliku käitlemise eest isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega

seotud süüteo. Varasemalt oli teda karistatud seitsmel korral. Kaebaja suhtes ei ole

hääletamisõiguse piirang ebaproportsionaalne, sest ta kannab 4 aasta ja 8 kuu pikkust karistust

esimese astme kuriteo toimepanemise eest, teda on korduvalt mõistetud süüdi esimese astme

kuritegude toimepanemise eest ning kohtuotsuse tegemise hetke seisuga on tal vaja karistust

kanda veel enam kui 2,5 aastat.

3.5. Kahju hüvitamise nõue ei kuulu lahendamisel EPVS § 24 alusel esitatud kaebuses, kuna

EPVS § 24 lg 7 sätestab konkreetselt, mida kohus saab vastava erikorra järgi esitatud kaebuse

lahendamisel otsustada – kas jätta kaebus rahuldamata või teha valla- või linnasekretärile

ettekirjutus kaebaja kandmiseks rahvastikuregistrisse või valijate arvestuse aluseks olevate

registriandmete muutmiseks. Kui kaebaja soovib endiselt kahju hüvitamise nõuet esitada, peab ta

halduskohtu poole pöörduma eraldi nõudega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. D. Karpov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja tuvastada

uue otsusega vastustaja tegevuse õigusvastasus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on EPVS § 4 lg 3

p 2 ja § 20 lg 3 p 1 vastuolus PS §-ga 57, Euroopa Inimõiguste Konventsiooni 1 protokolli

artikliga 3 ja seda täpsustavate Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega ja teiste rahvusvaheliste

aktidega. Seadusest jääb selgusetuks hääleõiguse piirangu legitiimne eesmärk. Valimisõiguse

piirang ei saa olla karistusliku eesmärgiga. PS §-s 58 sätestatud piirang on sätestatud 1920. a

põhiseaduses sätestatud praktilistest kaalutlustest lähtudes. Kohaldada tuleks otse Euroopa

Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat. Euroopa Inimõiguste Kohus on järjekindlalt kinnitanud, et

siseriiklik regulatsioon, mille tulemusena piiratakse kõikide karistatud kinnipeetavate aktiivset

valmisõigust, on ebaproportsionaalne ning vastuolus konventsioonis tagatud inimõigustega.

Kinnipeetavate valimisõiguse üldist piiramist on tauninud ka Euroopa Nõukogu Veneetsia

Komisjon.

Tuvastamiskaebusele üleminekut põhjendas D. Karpov sellega, et kohtulahend, kus on tuvastatud

valimiskeelu õigusvastasus, paneks ehk seadusandja mõistma, et seadust on vaja muuta

kinnipeetavate valimisõiguse laiendamiseks. Samuti on järgmisel aastal tulemas Riigikogu

valimised.

5. Valga Linnavalitsuse vastuses apellatsioonkaebusesse palutakse apellatsioonkaebus

rahuldamata jätta. Vastuse järgi ei ole kaebaja ära toonud kohast põhjendatud huvi

tuvastamiskaebusele üleminekuks. Kaebusel ei saa olla preventiivset eesmärki, sest järgmiste

Euroopa Parlamendi valmiste ajaks on kaebajal vanglakaristus kantud. Võimalik ei ole

kontrollida EPVS regulatsiooni vastavust põhiseadusega seoses eelseisvate Riigikogu

valimistega, sest need toimuvad Riigikogu valimise seaduse järgi ning EPVS regulatsioon ei ole

sellisel juhul asjassepuutuv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub tuvastamiskaebusele

üleminekuks põhjendatud huvi. Kaebaja poolt toodud põhjendus - et valmiskeelu õigusvastasuse

tuvastamine annaks vastava signaali seadusandjale, ei ole individuaalse kaebuse puhul

põhjendatud huvina arvestatav. Sellest jääb selgusetuks, millise eelise annaks sellise keelu

õigusvastasuse tuvastamine konkreetselt kaebajale. Vastustaja on põhjendatult viidanud, et

järgmiste Euroopa parlamendi valmisteks on kaebaja juba vabanenud ning 2015. a Riigikogu

valmistel on asjassepuutuvad teistsugused normid. Seega ei saaks konkreetselt kaebaja

tuvastamiskaebuse rahuldamisest mingisugust eelist. Avalikes huvides tuvastamiskaebuse

esitamine ei ole aga Eesti halduskohtumenetluse individuaalse õiguskaitse põhimõttest tulenevalt

lubatav.

Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et kohus ei tohi tuvastamiskaebusele ülemineku

korral hakata kaebaja eest välja mõtlema seda, miks on tuvastamiskaebusele üleminek kaebaja

õiguste kaitseks vajalik (RKHKm 3-3-1-21-09, p 23). Seetõttu ei näe ringkonnakohus võimalust

alternatiivse võimaliku põhjendatud huvi väljamõtlemiseks ja sellest lähtuvalt

apellatsioonkaebuse sisuliseks lahendamiseks.

8. Kuna tuvastamiskaebuse sisuline lahendamine ei ole võimalik, ei ole võimalik ka kaebaja

poolt osundatud sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli algatamiseks.

9. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et käesolevaks ajaks on kaebaja poolt tõstatatud küsimust

– kinnipeetavate valimiskeelu õiguspärasust, lahendanud ka Riigikohtu üldkogu ning leidnud

selle olevat põhiseaduspärase mitmetes rasketes kuritegudes korduvalt süüdi mõistetud isikute

puhul (RKÜKo 3-4-1-2-15). Ringkonnakohus ei lahenda kaebeõiguse puudumise tõttu

käesolevat asja sisuliselt, kuid osundab, et halduskohtu poolt kaebuse rahuldamata jätmise

aluseks oli samuti see, et kaebajat on korduvalt karistatud raskete kuritegude toimepanemise eest.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Riigilõivu tasumisest oli kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Einar Vene

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt