3-15-2204/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS m e n e t l u s e l õ p e t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-15-2204 Määruse kuupäev 27.10.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.S. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 02.12.2014 otsuse nr 12-6/922 osaliseks tühistamiseks, 17.07.2015 vaideotsuse nr 12-4/15/123-1 tühistamiseks ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Asja läbivaatamise kuupäev 27.10.2015 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus M.S. kaebuses haldusasjas nr 3- 15-2204 seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega;

2. Tagastada M.S. poolt haldusasjas nr 3-15-2240 tasutud riigilõiv summas eurot kaebaja arveldusarvele nr EE521010010078913015 AS-is SEB PANK peale käesoleva kohtumääruse jõustumist;

3. Kohtumäärus saata kaebajale ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M.S. esitas 27.08.2015 Tartu Halduskohtule Tartu Maakohtu kaudu kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) otsuse nr 12-6/922 ja 17.07.2015 vaideotsuse peale.

2. Tartu Halduskohtu 16.09.2015 määrusega jäeti M. S. kaebus haldusasjas nr 3-15-2204 käiguta ning kaebajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.h võimalus esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus.

3. 06.10.2015 kohtule esitatud vastuses täpsustas kaebaja, et ta soovib PRIA 02.12.2014 otsuse nr 12-6/922 osalist tühistamist, 17.07.2015 vaideotsuse nr 12-4/15/123-1 tühistamist ja PRIA kohustamist vaadata tema toetuse määramise taotlus uuesti läbi.

Kuna M. S. sai PRIA 17.07.2015 vaideotsuse nr 12-4/15/123-1 kätte 27.07.2015, siis on ta kohtule kaebuse esitamisel ületanud kaebetähtaega ühe päeva võrra.

Tulenevalt sellest, et kaebus esitati kohtule kaebetähtaega ületades, esitas M. S. kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluses põhjendas M. S. kaebetähtaja ületamist sellega, et kaebaja elukorraldus on muutunud seoses haigustega. Kaebaja selgitab, et talle on määratud puue 40% ulatuses, mis on tingitud insuldist ning samuti on tal liikumispuue, mis on tingitud jalaveresoonte trombidest. Kroonilistest haigustest tingituna ei ole kaebaja igapäevaselt võimeline oma asju ajama ega dokumente koguma. Kaebuse esitamise tähtaeg langes kokku puhkuseja suveperioodiga, mistõttu kaebajal ei olnud võimalik saada ka asjatundlikku abi ning seetõttu esitas

M. S. kohtule kaebuse ekslikult üks päev hiljem.

4. Tartu Halduskohus võttis 09.10.2015 määrusega M. S. kaebuse menetlusse, et viia läbi eelmenetlus kaebuse esitamise tähtaegsuse üle. Vastustajat Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit kohustati esitama Tartu Halduskohtule kirjalik vastus kaebuse täpsustuses sisalduvale kaebetähtaja ennistamise taotlusele hiljemalt 23.10.2015.

5. 21.10.2015 saabus Tartu Halduskohtusse PRIA seisukoht M. S. kaebuses sisalduvale kaebetähtaja ennistamise taotlusele. Vastuses leitakse, et kaebuses esitatud põhjendusi kaebetähtaja ennistamise kohta ei saa pidada kaebuse esitamist takistavateks objektiivseteks asjaoludeks, mis saaksid olla kaebetähtaja ennistamise aluseks olevateks mõjuvateks põhjusteks.

PRIA märgib, et Riigikohtu halduskolleegium on 19.01.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-00 selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Vastustaja hinnangul ei ole kaebuses kirjeldatud olukorra näol HKMS § 150 lg 1 tähenduses tegemist ootamatu haigestumisega, arvestades, et kaebajale on määratud puue 2015. a juunis (lähtudes kaebusele lisatud dokumentidest). PRIA on seisukohal, et kaebaja tervislik seisund oli halvenenud juba siis, kui talle vaideotsus teatavaks tehti, st mitte sel ajal, kui kaebust oleks saanud tähtaegselt esitada. PRIA märgib, et on arusaadav, et ka kroonilisi haigusi põdev inimene võib ootamatult haigestuda, kuid kaebaja esitatud põhjendustest see antud juhtumi puhul välja ei tule. Tervislik seisund puutub asjasse niivõrd, kuivõrd see raskendab asjaajamist, kuid tervislik seisund ei olnud antud asjas see faktor, miks kaebaja 30 päeva nõuet valesti arvutas.

Lisaks märgib vastustaja, et kaebaja on põhjendanud kaebuse esitamise tähtaja ületamist mh puhkuseja suveperioodiga, millest tulenevalt ei olnud tal võimalik saada asjatundlikku abi, seda eelkõige just kaebuse esitamise tähtaja osas. Vastustaja selgitab, et mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav ka kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3- 1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. PRIA 17.07.2015 vaideotsustes nr 12-4/15/123-1 on välja toodud ka kaebuse esitamise kord, milles on öeldud, et vaideotsust on õigus vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, s.o 30 päeva jooksul alates vaideotsuse teatavakstegemisest, kaebusega Tartu Halduskohtusse. Seega võib jääda seisukohale, et kaebaja on jätnud tähelepanuta vaideotsuses selgitatud edasikaebamise korra ja tähtaja, samuti ei ole kaebaja otsinud kõrvalist abi. Kui kaebaja ei suutnud ise mõista kaebuse esitamise tähtaega ja korda, pidanuks kaebaja tähtaja ja korra väljaselgitamiseks kasutama õigusteadmistega isiku abi vms või pöörduma nt kohtu, või miks mitte ka PRIA poole. Kohtu ja PRIA poole saab vastavate küsimustega pöörduda olenemata sellest, kas ja kuna keegi puhkab ning selleks oli kaebajal aega tervelt 1 kuu.

Eeltoodut arvestades palub vastustaja jätta kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

Kohtu seisukoht

6. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Sama tähtaja jooksul tuleb esitada kohustamiskaebus (HKMS § 46 lg 2). HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kaebajale tehti PRIA 17.07.2015 vaideotsus nr 12- 4/15/123-1 teatavaks 27.07.2015, mil see anti Viljandi postkontoris üle kaebajale allkirja vastu. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et kohtueelset menetlust lõpetav lahend on kaebajale teatavaks tehtud 27.07.2015 ja kohtusse pöördumise viimaseks päevaks oli 26.08.2015. Kaebus on esitatud kohtule 27.08.2015, seega kaebetähtaega ületades.

HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Kaebaja M.S. on esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse, mille osas on oma seisukoha kohtule edastanud ka vastustaja.

7. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 kohtumääruses asjas 3-3-1-26-06 on märgitud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning mõjuva põhjusena on käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust.

8. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja esitatud asjaolud käsitatavad objektiivsete asjaoludena, mis saaksid olla tähtaja ennistamise aluseks. Kaebaja toob kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena välja järgmised asjaolud: talle on määratud puue 40% ulatuses, mis on tingitud insuldist ning samuti on tal liikumispuue, mis on tingitud jalaveresoonte trombidest. Haigustest tingituna ei ole kaebaja igapäevaselt võimeline oma asju ajama ega dokumente koguma. Kaebuse esitamise tähtaeg langes kokku puhkuseja suveperioodiga, mistõttu kaebajal ei olnud võimalik saada ka asjatundlikku abi.

Kohus leiab, et eeltoodud põhjuseid ei saa käsitleda mõjuvate põhjustena kaebetähtaja möödalaskmisel. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohas väljatooduga ning märgib, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebusest ja kaebusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja tervislik seisund oleks ootamatult halvenenud või kaebaja oleks vajanud erakorralist meditsiinilist abi, mis oleks kaebajal takistanud kohtule kaebuse esitamist tähtaegselt. Kui kaebaja ei olnud kindel, millal kuupäevaliselt saabub kohtule kaebuse esitamise tähtaeg, oleks tulnud tal see välja selgitada. PRIA 17.07.2015 vaideotsuses nr 12-4/15/123-1 sisaldub korrektne vaidlustamisviide, mille kohaselt tuleb kaebus kohtule esitada 30 päeva jooksul alates vaideotsuse teatavakstegemisest. Vastustaja on õigesti viidanud Riigikohtu 21.06.2013 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.2009 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17, kus märgitakse, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kaebaja selgitustest võib samas järeldada, et ta oli küll kaebetähtajast teadlik, kuid kaebuse tähtaegset esitamist takistas suvine puhkuste periood, mil kaebaja ei saanud asjatundlikku abi. Kohus leiab, et kaebaja viiteid suvisele puhkuste ajale kui kaebuse esitamist takistavale asjaolule ei saa kaebetähtaja ennistamisel arvesse võtta, kuna tegemist ei ole objektiivse põhjusega. See asjaolu võis kaebuse esitamist raskendada, kuid ei muutnud selle esitamist võimatuks. Samuti märgib kohus, et HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt rakendab halduskohus uurimispõhimõtet, selgitades vajadusel olulised asjaolud ise välja. Samuti HKMS § 2 lõikest 5 ja 6 tulenevalt tagab halduskohus, et õigusliku kogenematuse tõttu ei jääks vajalik tõend või avaldus esitamata ning menetlusosaline saab esitada oma seisukohti ning vaielda teise menetlusosalise omadele vastu.

9. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et käesoleva kaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja välja toonud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamise. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lõikest 2, on kohus seisukohal, et menetlus M.S. kaebuses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 02.12.2014 otsuse nr 12-6/922 osalise tühistamise, 17.07.2015 vaideotsuse nr 12-4/15/123-1 tühistamise ja kohustamise nõudes kuulub lõpetamisele seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.

10. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Seega tuleb käesoleva kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastada selle maksjale M. S.le (S.). (allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik