1-15-8748/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-8748

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

23.oktoober 2015.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Tõlk Alla Lašmanova Sekretär Jane Oidsalu Prokurör Jüri Vissak Kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello

Kriminaalasi J.K süüdistuses KarS § 423 ja § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades

Süüdistatav J.K , IK XXX; sünniaeg: 22.aprillil 1997.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht:

XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 423 J.K

1 ja KarS § 424 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 22.-23.oktoober J.K

2015.a, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista viis (5) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.K ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte J.K le - tarvitada alkoholi ja narkootikume.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus J.K le - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse J.K kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse J.K kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista

J.K lt - sundraha kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti, joobeseisundi tuvastamise tasu kaheksakümmend viis (85) eurot ja kaitsjatasu üheksakümmend kuus (96) eurot.

J.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ühe (1) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:

EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99915700075046. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

J.K süüdistatakse selles, et tema, 04.juulil 2015.a kella 04:00 paiku juhtis Tartumaal Peipsiääre vallas Kasepää külas XXXX maja juures mootorsõidukit Opel reg nr XXXX olles alkoholijoobes (etanoolisisaldus veres oli 1,48 mg/g kohta) ning narkojoobes (tema organismis tuvastati ainete metüleendioksümetamfetamiin ja tetrahüdrokannabinool sisaldus). J.K oli seega alkoholi ja narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mille tulemusena olid tema kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud, mis on korrakaitseseaduse § 36 lg-s 1 kirjeldatud joobeseisund. J.K rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Sellega pani J.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse J.K selles, et tema, isikuna, keda on eelnevalt karistatud

27.veebruari 2015.a Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 231615001863 LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning 19.mai 2015.a Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse otsusega väärteoasjas nr

260315000119 LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 04.juulil 2015.a kella 04:00 paiku Tartu maakonnas

Peipsiääre vallas Kasepää külas XXXX maja juures mootorsõidukit Opel reg nr XXXX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. J.K rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani J.K toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ja 4231

ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (st ajavahemik 22.-23.oktoober 2015.a), mille vältel J.K oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 5 kuud ja

28 päeva vangistust.

Lähtudes KarS § 74 lg 1 ei pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui J.K ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et J.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et J.K

on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

J.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 423

1 ja § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub J.K-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobeseisundi tuvastamise tasu ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistataval puudub püsiv töökoht ning samuti süüdistatava enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum