2-14-26266/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

26. oktoober. 2015. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-14-26266

Hagi ese

Eesti Erametsaliit hagi Tartu Metsaomanike Seltsi

vastu liikmemaksu 931 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

931 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja:

Eesti

Erametsaliit;

registrikood

80022332, asukoht Mustamäe tee 50, 10621

Tallinn.

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Indrek Veso; e-post indrek@veso.ee

•

Kostja:

Tartu

Metsaomanike

Selts;

registrikood 80109128, asukoht Jalaka 48, 50109

Tartu

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista Tartu Metsaomanike Seltsilt Eesti Erametsaliidu kasuks välja 931

(üheksasada kolmkümmend üks) eurot.

3. Jätta menetluskulud Tartu Metsaomanike Seltsi kanda. Mõista Tartu

Metsaomanike Seltsilt Eesti Erametsaliidu kasuks välja menetluskulu 472

(nelisada seitsekümmend kaks) eurot 50 senti.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

2/3

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Eesti Erametsaliit (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Tartu Metsaomanike Seltsi (kostja) vastu 931 euro väljamõistmiseks.

2. Pärnu Maakohtu 9. septembri 2014. a määrusega anti asi üle Harju Maakohtule

menetluse jätklamiseks hagimenetluses.

3. Hageja esitas 23. septembril 2014 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt enda

kasuks välja mõista liikmemaksu võla 931 eurot. Hagi kohaselt oli kostja kuni 24.

aprillini 2014 hageja liige. Kostja on jätnud tasumata liikmemaksud aastate 2011-2013

eest. Kostja on võeti hageja liikmeks hageja juhatuse 15. novembri 2002. a otsusega.

4. Harju Maakohus andis 25. septembri 2014. a määrusega asja kohtualluvuse järgi üle

Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Tartu Maakohus võttis 23. oktoobri 2014

määrusega hagiavalduse menetlusse.

5. Kostja esitas 25. novembril 2014 kohtule e-kirja teel allkirjastamata vastuse hagile.

Kostja allkirjastas vastuse 22. jaanuaril 2015. Vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista,

kuna hageja arvas kostja ühepoolselt oma liikmeskonnast välja. See nähtub 2012. a

välja antud „Metsarahva nädalakalender 2013“ lk-del 20-25 avaldatud hageja liikmete

nimekirjast, kus kostjat ei olnud märgitud. Kostjat hageja üldkoosolekutele ei kutsutud

ja kostja hageja üritustel ei osalenud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Hageja soovib kostjalt aastate 2011-2013 eest võlgu olevate liikmemaksude

väljamõistmist. Hageja on mittetulundusühing. Mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 12 lg 4 kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu

suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult

põhikirjas ettenähtud korras. Seega on hagi rahuldamise esmaseks eelduseks asjaolu, et

kostja oli aastatel 2011-2013 hageja liige ning teiseks eelduseks, et hageja põhikiri

näeb ette hageja liikmetele liikmemaksu tasumise kohustuse.

7. Kohus leiab, et kostja hageja liikmeks olemine on tõendatud hageja esitatud hageja

juhatuse koosoleku protokolliga nr 7 (tl 75), millest nähtub, et kostja võeti 15.

novembril 2002 toimunud hageja juhatuse koosolekul hageja juhatuse otsusega hageja

liikmeks. Nii MTÜS § 13 lg 1 kui ka hageja põhikirja p 4.3 (tl 35) kohaselt on liikmete

vastuvõtmine hageja juhatuse pädevuses. Seega on tuvastatud, et kostja oli alates 15.

novembrist 2002 hageja liige. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et

kostja liikmelisus oleks lõppenud varem kui 24. aprillil 2014, mil hageja üldkoosoleku

otsusega (tl 31) kostja hageja liikmeskonnast välja arvati. Kostja ei ole kohtule esitanud

ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja liikmelisuse lõppemine.

8. Hageja põhikirja p 6.3) (tl 35) kohaselt on hageja liikmetel kohustus tasuda

liikmemaksu. Kostja ei ole liikmemaksu suurusele vastu vaielnud, vaatamata sellele, et

kohus kostjalt selle kohta seisukohta küsis. Seega loeb kohus, et kostja on

3/3

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 kohaselt omaks võtnud asjaolu, et

kostjal aastatel 2011-2013 maksta tulnud liikmemaksu suuruseks oli 931 eurot. Kostja

ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks liikmemaksu tasunud.

9. Kuna eelnevaga on tuvastatud, et kostja oli aastatel 2011-2013 hageja liige ning kostjal

oli hageja põhikirjast tulenevalt liikmemaksu tasumise kohustus, tuleb hagi rahuldada

ja kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata liikmemaksud 931 eurot.

10. Kuna hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulu 560 eurot, sh tasutud riigilõiv 175

eurot ja esindaja tasu 385 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb esindajakulu hüvitada

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja esindaja

kulutanud praeguses tsiviilasjas hageja esindamiseks 5,5 tundi, tunnihinnaga 70 eurot.

Kohtu hinnangul ei saa arvestades vaidluse lihtsust, hagi sisu ja esitatud tõendite mahtu

pidada põhjendatuks, tõenditega töötamiseks ja hagi koostamiseks kulunud aega 3

tundi, arvestades mh ka asjaolu, et eelnevalt oli tõendite kogumiseks kulunud juba 0,5

tundi. Põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul selles osas 2 tundi. Samuti ei ole

põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks (vt

Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13). Ülejäänud osas on

hageja esindaja ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud. Samuti on põhjendatud esindaja

tunnitasu suurus. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu, mis tuleb

kostjalt välja mõista 297,5 eurot (4,25*70), millele lisaks tuleb kostjalt välja mõista

hageja tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu

472,5 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik