3-14-50158/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50158 Haldusasi Roosi OÜ kaebus Tallinna Linnavaraameti 14.01.2014 piiride kulgemise ettepaneku kinnitamise otsuse tühis- tamiseks ja Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks vaadata asi uuesti läbi Roosi OÜ ettepanekust lähtudes Menetlusosalised Kaebaja – Roosi OÜ, esindaja v.adv Margus Mugu Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Inge Lumiste Kolmas isik – KÜ Tatari 60, esindaja Imre Huobolai- nen Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.11.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Roosi OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 29.09.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta Roosi OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.11.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50158 muutmata. 2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.11.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon- kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime- tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

3-14-50158 2(6) se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii- gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh- taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot- leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel- kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnavaraamet kinnitas 14.01.2014 otsusega nr 4.2-5/13/2109-15 Tatari tn 56, 58, 60 ja 62 kinnistutega ning munitsipaalomandisse antud Tatari tänav 3T piirneva erasta- tava maa piiride kulgemise ettepaneku selliselt, et maatüki piirdeaiaga eraldatud osa liidetakse Tatari tn 60 kinnistu ja ülejäänud osa Tatari tn 58 ja Tatari tn 56 kinnistute koosseisu. Otsuse õiguslikuks aluseks on Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määruse nr 50 „Maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord“ (edaspidi Kord) § 6 lg 7. Otsuse põh- jenduste kohaselt ei ole Tatari tn 60 kinnistu sellel asuva elamu teenindamiseks piisava suuru- sega. Elamu õueala ja Tatari tn 58 kinnistule rajatava juurdepääsutee vaheline haljastatud puhvertsoon on vajalik Tatari tn 60 kinnistu omanike elukeskkonna halvenemise vältimiseks. Seetõttu on põhjendatud liita vaidlusalune 19 m2 suurune maariba Tatari tn 60 kinnistuga. Roosi OÜ huvi saada täiendavat maad ärihoonete teenindamiseks ei kaalu üles Tatari tn 60 kinnistu omanike huvi. 2. Roosi OÜ esitas 07.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Linnavaraameti 14.01.2014 otsus tühistada ning kohustada Tallinna Linnavaraametit asja uuesti läbi vaatama ja kinnitama jagatava maa piirid vastavalt kaebaja ettepanekule. Kaebaja soovib Tatari tn 56 ja Tatari tn 58 kinnistute omanikuna erastatava maa jagamist vas- tavalt tema 02.05.2013 kirjas ja Välisministeeriumi (endine valdaja) 13.05.2010 kirjas toodud ettepanekule. Korra § 6 lg 6 kohaselt tuleb maa jagada võrdselt või selle võimatuse korral võimalikult võrdselt. Puudub vaidlus, et võrdne jagamine ei ole praegusel juhul võimalik – jagatava maa asendi tõttu tuleks üle 80% sellest igal juhul liita Tatari tn 60 kinnistuga. Vastus- taja ei ole lähtunud võimalikult võrdse jagamise printsiibist, vaid leidnud, et 379 m2 suurusest maatükist tuleb Tatari tn 60 kinnistuga liita 334 m2, Tatari tn 58 kinnistuga 41 m2 ja Tatari tn 56 kinnistuga 5 m2 suurune osa. Vastustaja ei ole teostanud diskretsiooni õiglasel põhimõttel jagada maatükk võimalikult võrdselt, leides, et Tatari tn 58 kinnistu peab saama vaid hädavajaliku maa jalakäijatele juur- depääsu rajamiseks. Arvestades, et üks kinnistu saab niigi neli korda suurema maatüki kui teised kaks kokku, pidanuks õiglase jagamise kaalutlus olema vastupidine – Tatari tn 60 kin- nistu saab hädavajaliku ning ülejäänu jääb Tatari tn 56 ja 58 kinnistutele. Kaebaja on nõus jagama maa selliselt, et Tatari tn 60 saab 315 m2, Tatari tn 58 saab 60 m2 ja Tatari tn 56 saab 5 m2. Sellisel juhul on arvestatud ka Tatari tn 60 kinnistu huvidega – liidetav maatükk on piisav kinnistu Tatari tänavaga ühendamiseks ning jagatavale maale õigusliku aluseta rajatud män- guväljak säilib. Vastustaja ei ole põhjendanud, mil viisil võib haljastuseks nimetatud võsastunud ja hooldama- ta hekk kaotada puhvertsooni omadused juhul, kui selle alune maa liidetakse Tatari tn 58 kin- nistuga vastavalt kaebaja soovile. Otsuse kohaselt on olemasolev haljasala ja piirdeaed käsitle- tavad väljakujunenud ja linnaruumiliselt piiritletud lahendusena, mida menetlusosalised on kasutanud vastavalt oma vajadustele. Samas ei selgu otsusest, milline on kirjeldatud linna- ruumilise lahenduse väärtus ning miks oleks lahenduse väärtus väiksem, kui piirdeaed kulgeks

3-14-50158 3(6) teisel pool hekki. Puhvertsoon olemasoleva haljastuse näol säilitab oma omadused sõltumata sellest, millise kinnistuga see liidetakse. Samuti ei selgu otsusest, milline oluline elamu tee- nindamiseks vajalik omadus on Tatari tn 60 kinnistuga liidetaval maatükil ja miks selline omadus puuduks 19 m2 võrra väiksemal maatükil. 3. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. Kohustamisnõue piiride kinnitamiseks vastavalt kaebaja ettepanekule tuleb jätta rahuldamata, sest kohus ei saa asuda teostama kaalutlusõigust vastustaja asemel (HKMS § 158 lg 3). Piiride kulgemise ettepaneku kinnitamisel on võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes arvesta- tud nii kaebaja kui ka Tatari tn 60 kinnistu omanike põhjendatud huvide ja eesmärkidega. Ta- tari tn 60 kinnistul (pindala 720 m2, sh ehitise alune pind 361 m2) pole võimalik korraldada nõuetekohaselt parkimist ega rajada rekreatsiooniala. Piiriettepanek arvestab kaebaja soovi rajada Tatari tn 58 kinnistule jalakäijate juurdepääsutee Tatari tänavalt, saada juurde maad Tatari tn 58 kinnistul asuva ärihoone teenindamiseks, samuti Tatari tn 60 kinnistu omanike soovi säilitada väljakujunenud linnaehituslik lahendus, mille kohaselt asub erastataval maal juurdepääs Tatari tn 60 kinnistule ja elamu teenindamiseks vajalik rekreatsiooniala. Kaebaja sooviks on liita Tatari tn 58 kinnistuga veel ca 19 m2 suurune haljastatud ja praegu Tatari tn 60 kinnistu omanike kasutuses olev maariba. Tatari tn 60 kinnistu omanikud on avaldanud soovi erastada kogu maatükk elamu omanikele rahuliku elukeskkonna tagamiseks. Elamu omanikud on kaebaja kinnistutelt lähtuvast mürast häiritud, mistõttu on vaidlusalune maariba puhvertsoonina elukeskkonna halvenemise ärahoidmiseks neile vajalik. Lisaks as- jaosaliste huvidele on arvestatud maakorralduse nõudeid, mis peavad tagama kinnisasja ots- tarbeka kasutamise ja majandamise. Üksnes Tatari tn 58 kinnistule jalakäijate juurdepääsuks hädavajaliku ala eraldamise korral oleks sellele kinnistule liidetav maatükk märkimisväärselt väiksem. Haldusmenetluses 11.11.2013 esitatud vastuväidete kohaselt soovib kaebaja saada vaidlusalu- se maaribaga täiendavat maaressurssi Tatari tn 56 ja 58 asuvate ärihoonete teenindamiseks. Sellest järeldub, et kaebajal puudub kavatsus kasutada maariba elamu ja ärihoonete vahelise puhvertsoonina ning ala liitmisel Tatari tn 58 kinnistuga ei oleks puhvertsooni säilimine taga- tud. Elamu omanikud peaksid sel juhul rajama oma elukeskkonna kaitseks õueala piirile uue haljastatud puhvertsooni elamu teenindamiseks vajaliku maa arvelt. 4. KÜ Tatari 60 palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on jaganud maa võimalikult võrdselt. Võib arvata, et kaebaja ei ole loobunud pers- pektiivist rajada tulevikus Tatari tn 58 kinnistule juurdepääsuna sõidutee ning selleks ongi kaebajale vaja 19 m2 maad. Välistatud ei ole sellesse piirkonda kaebaja poolt parkimisala ra- jamine. Kaebaja ärihuvi ei kaalu üles elanike huvi vältida elukeskkonna halvenemist. Vaidlus- alusel maatükil kasvavad elujõulised sirelipõõsad ja mänd. Kaebajale sobival viisil maa jaga- misel haljastu ei säili, kaotades sellega puhvertsooni omadused. Maapinna reljeefi ja haljastu- se paiknemist arvestades ei ole piirdeaia kulgemine teisel pool hekki võimalik. 5. Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. Maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 12 sätestab, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Korra § 6 lg 7 reguleerib olukorda, kus taotlejad ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga ning sellisel juhul võib valla- või linnavalitsus piiride kulgemise ettepaneku ise kinnitada. Otsuses peavad olema ära näidatud põhjused, miks taotlejate vastuväiteid ei ole võimalik arvestada ning mil- listel kaalutlustel piirid taoliselt määratakse.

3-14-50158 4(6) Kaebaja hinnangul ei ole haldusakti piisavalt põhjendatud ning see on kaalutlusvigadega, vas- tustaja ei ole jaganud maad õiglaselt. Sisuliselt käib vaidlus selle üle, kas Tatari tn 60 ja Tatari tn 58 kinnistud peaksid saama maad juurde vastavalt 334 m2 ja 41 m2, nagu otsustas vastusta- ja, või vastavalt 315 m2 ja 60 m2. Selle üle, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasu- tusvõimaluseta maa täiesti võrdne jagamine ei saanud kõne alla tulla, vaidlust ei ole. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Kohus ei saa haldusorgani asemel jagatavat maad ruutmeetri täpsusega kindlaks määrata, vaid saab kontrollida, kas haldusorgan on teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ning kaalutlusreegleid järgides. Vaidlustatud haldusakti puhul on need nõuded täidetud. Haldusaktis on esitatud olu- lised asjaolud ning eelnev menetluse käik, kaebaja ning kolmanda isiku poolt erastamismenet- luses esitatud vastuväited ning haldusorgani seisukohad. Haldusakti p-s 18 on põhjalikult mo- tiveeritud, miks vaidlusalust 19 m2 suurust maariba ei saa liita Tatari tn 58 kinnistu juurde ja miks on selles osas eelistatud Tatari tn 60 kinnistut. HKMS § 165 lg-st 2 tulenevalt ei ole koh- tul vaja kõiki haldusaktis toodud põhjendusi üle korrata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Roosi OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 13.11.2014 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus ei ole järginud Korra § 6 lg 6 nõudeid, mistõttu ei ole kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud. Kaebaja põhiväite kohaselt on vastustaja jaganud maa kaalutlusveaga ega ole lähtunud võimalikult õiglase jagamise põhimõttest. Kaebaja sooviks on maa jagamine selli- selt, et kõigi piirinaabrite õigused oleks tagatud võimalikult võrdselt. Selline kaalutlus vastus- taja otsuses puudub. Halduskohus on mööda vaadanud kaebaja põhiväitest, et võimalikult võrdse jagamise põhimõttest pole lähtutud ning selle asemel on rakendatud põhimõtet, et Ta- tari tn 56 ja 58 kinnistud saavad ainult hädavajaliku ning ülejäänu peab jääma Tatari tn 60 kinnistule. Asjakohatu on kohtu seisukoht, et kohus ei saa maatükke ruutmeetrilise täpsusega kindlaks määrata. Jaotus ruutmeetrite kaudu oli esitatud vaid näitlikustamiseks. Vastustaja otsuse järgi jagamisel oleks ebavõrdsus suurem ning sellist kaalutlust pole piisavalt põhjendatud. 7. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus pole kontrollinud kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust. Väär on ka kaebaja väide, et haldusaktis puuduvad kaalutlused, miks on eelistatud vaidlusaluse 19 m2 suuruse maariba liitmist Tatari tn 60 kinnistuga. Kaeba- ja põhjendab haldusaktis ettenähtust 19 m2 võrra suurema maatüki erastamise soovi Korra § 6 lg-s 6 sätestatud võimalikult võrdse jagamise põhimõttega, jättes samas täielikult tähelepanu- ta, et viidatud sätte kohaselt tuleb maa taotlejate vahel jagamisel lisaks võrdsuse põhimõttele arvestada ka kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa suurust, planeeringu ja maakorralduse nõu- deid ning otstarbekust. Vastustaja on neid asjaolusid arvestades jaganud maa võimalikult võrdselt. 8. KÜ Tatari 60 palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmas isik jääb halduskoh- tule esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-50158 5(6) 9. Roosi OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 13.11.2014 otsus muutmata. Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. 10. 20.03.2013 jõustunud MaaRS § 313 lg 5 sätestab, et kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad soovivad omandada mitme piirneva kinnisasja omanikud ning nad valla- või linnavalit- suse määratud tähtaja jooksul kokkulepet ei saavuta, otsustab valla- või linnavalitsus, kas läh- tuvalt planeeringu ja maakorralduse nõuetest on otstarbekas maa jagada või jätta jagamata ning anda võimalus maa omandamiseks vastavalt kas mitmele või ühele taotlejale. Korra § 6 lg 6 sätestas kuni 11.01.2014, et kui linna- või vallavalitsuse poolt määratud täht- ajaks kokkulepet ei esitata või kui kokkuleppele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad, kellele ettepanek tehti, jagab linna- või vallavalitsus väljaselgitatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa suurust, planeeringu ja maakorralduse nõudeid ning otstarbekust arvestades taotlejate vahel võimalikult võrdselt. Sel juhul teeb linna- või vallavalitsus igale taotlejale eraldi erasta- tava maa piiride kulgemise ettepaneku, millega koos väljastatakse koopia kinnisasjaga liitmi- seks sobiva maa plaanist. Alates 12.01.2014 näeb sama säte ette, et kui linna- või vallavalitsu- se määratud tähtajaks kirjalikku kokkulepet ei esitata või kui kokkuleppele ei ole alla kirjuta- nud kõik taotlejad, kellele ettepanek tehti, otsustab linna- või vallavalitsus, kas lähtuvalt pla- neeringu ja maakorralduse nõuetest on otstarbekas maa jagada või jätta jagamata ning anda võimalus maa omandamiseks vastavalt kas mitmele või ühele taotlejale. Korra § 6 lg 7 näeb nii enne kui pärast 12.01.2014 kehtivas redaktsioonis ette, et kui taotleja ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga, on tal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku kättesaami- sest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. Kui linna- või vallavalitsus peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uued piiride kulgemise ettepanekud. Kui ei ole võimalik vastuväiteid arvestada, kinnitab linna- või vallavalitsus oma otsusega piiride kulgemise ette- panekud. Otsuses peavad olema ära näidatud põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik ar- vestada ja millistel kaalutlustel on piirid määratud. 11. Eeltoodud regulatsioonist nähtub, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal 14.01.2014 kehti- nud MaaRS § 313 lg 5 ning sellega kooskõlla viidud Korra § 6 lg 6 kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa taotlejate vahel võimalikult võrdse jagamise nõuet ei sätesta ning maa jagamise aluseks on planeeringu ning maakorralduse nõuetest lähtuv otstarbekus. Samas nõustub ring- konnakohus kaebajaga, et üldpõhimõtetena on taotlejate võrdse kohtlemise põhimõte ning põhjendatud huvide kaalumine vaadeldava diskretsiooniotsuse puhul siiski olulised. Korra § 6 lg-st 7 tulenevalt on vastustajal ka kohustus põhjendada, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada ja millistel kaalutlustel on piirid määratud. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusta- tud otsus kooskõlas MaaRS ja Korra asjakohaste sätetega, kaalutlusotsus on vigadeta ja piisa- valt põhjendatud. 12. Linnaruumi kujundamisel ja erinevate huvide kaalumisel on vastustajal ulatuslik kaalut- lusruum ning kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kaalutlusõiguse alusel antud hal- dusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrolli- des kaalutlusõigust haldusorgani eest. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vas- tuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (vt selle kohta ka Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-87-13). 13. Praegusel juhul on vastustaja pidanud kaebajat mitterahuldavat lahendust planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtuvalt otstarbekaks, on kaalunud nii Tatari tn 60 kinnistu omanike kui ka kaebaja huve ning on väärtustanud Tatari tn 60 kinnistu elanike huvi väljakujunenud

3-14-50158 6(6) elukeskkonna säilitamisele kõrgemalt äriühingu huvist liita oma kinnistutele võimalikult roh- kem maad. Vastustaja ei ole jätnud kaebaja huve ja vastuväiteid tähelepanuta, vaid on neid analüüsinud ning esitanud oma argumenteeritud seisukoha. Ilmselget viga kaalutlusotsuse tegemisel ringkonnakohus ei näe. 14. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja apellatsioonime- netluse kulud (riigilõiv 15 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võima- likud menetluskulud samuti vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets