1-15-8548/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedoktoobril 2015 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-8548 (15700000148) Kohtunik keelt), xxxx, , kriminaalkorras tõkendit kohaldatud ei ole karistamata, kehtivad karistused puuduvad väärteokorras Kaitsja Alla Jakobson (kokkuleppel)
Legislator headnote
AI generated1-15-8548/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui C.F ei pane 1-aasta ja 6- pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. kuu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
Full text
1-15-8548
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
26. oktoobril 2015 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-8548 (15700000148) Kohtunik
Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi C.F süüdistatuna KarS § 299 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar Süüdistatav C.F – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, , emakeel vene keel (valdab eesti kõrgharidus
keelt), xxxx, , kriminaalkorras tõkendit kohaldatud ei ole karistamata, kehtivad karistused puuduvad väärteokorras Kaitsja Alla Jakobson (kokkuleppel)
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus C.F
299 lg 1
1 aasta.
KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui C.F ei pane 1-aasta ja 6- pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. kuu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos C.F lt süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 585 eurot riigituludesse.
Kohustada C.Ft tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 48.75 eurot.
Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,
EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kant - seleist või e toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „ , menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole C.F, kriminaalasi 1-15-8548
täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril xxxx -postiaadress xxx (e ).
Ekspertiisikulu summas 342 eurot jätta riigi kanda.
Asitõendid:
-erinevad kirjutusvahendid, punakat värvi kunstnahast kaantega spiraalköites 2015.a kalendermärkmik; A4 formaadis rohelist värvi kõvade kaantega joonelin kaustik, millel e
kirillitsas kirjutatud pealkiri „Журнал для учета“ (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos), tagastada C.F
le;
- ja puruks rebitud dokumendid, paberid (asuvad erinevad väljatrükid Kaitsepolitseiameti asitõendite laos konfiskeerida ja hävitada; ),
-C.F süljeproovid kahel vatitampoonil ja sõrmejäljed C.F (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos , konfiskeerida ja hävitada; )
- musta värvi korpusega lauaarvuti HP mudel Elitedesk, mudel 800 G1, product nr
C8N28AV, seerianumber xxxxxxx ( tagastad asub Kaitsepolitseiameti asitõendite laos) a Põhja Ringkonnaprokuratuurile;
- - DVD plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures pakituna ümbrikusse), jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest apellatsiooni . Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
C.F
, töötades alates 01.02.2005 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi ametikohal ning alates 01.04.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri ametikohal, oli kuriteo toimepanemise ajal 26.08.2015 ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõttes, sest tal oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund järgmisel põhjusel.
Abiprokurör täidab avalikku ülesannet korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 mõttes:
abiprokurör prokuratuuri esindajana teostab kriminaalmenetluse seadustiku ja
prokuratuuriseaduse kohaselt kriminaalmenetlust riigi nimel, see tähendab täidab avalikku ülesannet õigusaktist tulenevalt. Abiprokurör koostab dokumente kriminaalmenetluses tema poolt vastuvõetud menetlusotsuste kohta, mis omavad õiguslikku tähendust.
Abiprokurör saab KrMS § 203 lg 6 alusel kriminaalmenetluse lõpetada karistuse ebaotstarbekuse tõttu, kui on täidetud selles lõikes sätestatud tingimused, samuti kui on täidetud
KrMS § 203 lg s 1 sätestatud tingimused: kriminaalmenetluse lõpetamiseks peab olema - kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolek.
Abiprokurör viibides Põhja C.F koostas 26.08.2015 hommikul kuni kell 10:18,
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tatari tn 39, Tallinn kabinetis nr 222, oma tööarvutis dokumendifaili pealkirjaga kahtl. nõusolek 203, milles oli tekst „22.08.2015, Tallinn, menetlustoimingu algus 13.40, menetlustoimingu lõpp 13.45, “. Seejärel 26.08.2015 kell X1
10:18 kuni 10:22 printis ta selle dokumendifaili välja ja kirjutas dokumendis pealkirjaga
Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava nõusoleku protokoll allkirja kahtlustava X1i nimelt viimase teadmata ja nõusolekuta. Seega tegelikkuses X1 menetlustoimingus ei osalenud ega allkirjastanud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Tegemist on dokumendi materiaalse ja intellektuaalse võltsimisega.
3.2 Samuti koostas abiprokurör viibides Põhja C.F 26.08.2015 kell 10:22 kuni 10:37,
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tatari tn 39, Tallinn kabinetis nr 222, oma tööarvutis dokumendifaili pealkirjaga 08-26
X1 põhistamata, milles oli tekst „kriminaalasi nr 15230104512, kahtlustatav/süüdistatav X1, kahtlustatav nõustus nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 203 lg 6 alusel“. Seejärel 26.08.2015 kell 10:37 kuni 10:46 printis ta selle dokumendifaili välja ja allkirjastas. Dokument kandis pealkirja Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. , olles eelnevalt võltsinud allkirja kahtlustatava nõusoleku protokollis, teadis, C.F X1
et tal puudub kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava nõusolek. Tegemist on X1 dokumendi intellektuaalse võltsimisega.
Seega pani C.F toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see tähendab ametiisiku poolt dokumendi võltsimise.
Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja riigiprokuröri vahel 16.10.2015.a sõlmitud kokkuleppe C.F kohaselt taotleb riigiprokurör C.F karistamist KarS § 299 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus C.F suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta 6
(kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
id
KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine, vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust . ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale.
Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat:
-erinevad kirjutusvahendid, punakat värvi kunstnahast kaantega spiraalköites 2015.a kalendermärkmik; A4 formaadis rohelist värvi kõvade kaantega joonelińe kaustik, millel
kirillitsas kirjutatud pealkiri „Журнал для учета“ (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos),
tagastada C.Fle;
-erinevad väljatrükid ja puruks rebitud dokumendid, paberid (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos), konfiskeerida ja hävitada;
-C.F C.F asuvad Kaitsepolitseiameti süljeproovid kahel vatitampoonil ja sõrmejäljed ( asitõendite laos), konfiskeerida ja hävitada;
- musta värvi korpusega lauaarvuti HP mudel Elitedesk, mudel 800 G1, product nr C8N28AV, seerianumber xxxxxxx (asub Kaitsepolitseiameti asitõendite laos) tagastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile;
- - DVD plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures pakituna ümbrikusse), jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Menetluskulud
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 585 eurot.
Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.
See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.
detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).
Käesolevas kriminaalasjas on tehtud DNA ekspertiis 15E-GE1252 maksumusega 342 eurot, võetud on üksnes DNA proovid, uuringut tehtud ei ole. Kuivõrd DNA ekspertiis ei ole käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele, tuleb nimetatud ekspertiisikulu summas 342 eurot jätta riigi kanda.
Kohus asub seisukohale, et süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus -1-1-2- juhindudes Riigikohtu määruses 3
12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõ Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja ustumisest. jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Liina Pohlak Kohtunik