2-14-57270/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26. oktoobril 2015 avaliku e-toimiku ja Kentmanni

kohtumaja tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-57270

Kohtuasi

XXX

hagi

KÜ

XXX

vastu

kohustuste

puudumise

tuvastamiseks

KÜ

XXX

vastuhagi

XXX

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagi hind 1041.96 eurot

Vastuhagi hind 1276,55 eurot

Kohtuistungi aeg

16. september 2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); lepinguline

esindaja Igor Sumarok

Kostja: KÜ XXX(registrikood XXX, XXX), seaduslik

esindaja XXX ja lepinguline esindaja Urmas Mardi

Resolutsioon

1. XXXhagi

KÜ

XXXvastu

kohustuste

puudumise

tuvastamiseks jätta rahuldamata

2. KÜ

XXXvastuhagi

XXXvastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks rahuldada

3. Välja mõista XXXpõhivõlg 1229,10 eurot (üks tuhat

kakssada kakskümmend üheksa eurot ja 10 senti) ja

viivisvõlg 47,45 eurot (nelikümmend seitse eurot ja 45

senti) KÜ XXXkasuks

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagi ja vastuhagi menetluskulud XXXkanda

2. Välja mõista XXXmenetluskulu 1055.00 (üks tuhat

viiskümmend viis) eurot KÜ XXXkasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas XXXpaikneva korteriomandi omanik ja KÜ

XXXliige. Pärnu Maakohtu 10.04.2012 määrusega kiirmenetluse asjas nr 2-12-8112/4

kohustati hagejat tasuma kostjale põhinõuded summas 2041,21 eurot ja kõrvalnõuded

summas 123,05 eurot. Kostja avalduse ja Pärnu Maakohtu 10.04.2012 määruse alusel alustas

Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman hageja vara suhtes täitemenetlust.

2. Hageja esitas kohtutäiturile ja kostjale taotluse võlasumma tasumiseks maksegraafiku alusel.

Hageja taotluse alusel koostas kostja 06.08.2012 kirjas maksegraafiku, mille kohaselt kuulus

01.02.2012 seisuga võlgu olev summa tasumisele igakuiste maksetega summas 231 eurot

kuus alates 2012.a augustist kuni 2013.a juulini. 06.08.2012 kirjas kinnitas kostja, et perioodi

eest veebruar kuni juuli 2012.a on põhivõla jääk 405,79 eurot, viiviste jääk tasumata

põhivõlalt 51,87 eurot ning kohtumäärusega välja mõistetud viiviste võlg on 123,05 eurot,

mis ei muutu. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman ja hageja sõlmisid kostja nõusolekul

03.09.2012 võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kuulus võlgu olev

summa 2225,50 eurot ning kohtutäituri tasu 530,40 eurot, tasumisele igakuiste maksetega

summas 231 eurot kuus ajavahemikul 25.09.2012 – 25.08.2013. Hageja on tasunud

kokkuleppes nimetatud summad ajavahemikul 25.09.2012 – 15.10.2013.

3. Maksegraafiku sõlmimisel leppisid pooled kokku, et Pärnu Maakohtu 10.04.2012 määrusega

välja mõistetud summalt 2225,50 eurot, mis sisaldas ka viivist summas 123,05 eurot,

täiendavat viivist ei arvestata. Kostja poolt hagejale alates 01.02.2012 esitatud arvete järgi

jätkas aga kostja hagejale Pärnu Maakohtu 10.04.2012 määrusega väljamõistetud

võlasummalt viivise arvestamist. Alates 01.02.2012 kuni 31.12.2012, s.o ajal, mil kehtis

maksegraafiku kokkulepe, arvestas kostja hagejale täiendavat viivist 595,09 eurot, alates

01.01.2013 kuni 31.12.2013 arvestati hagejale täiendavat viivist 518,47 eurot.

4. Ajavahemikul 2012. a veebruarist 2014. a augustini esitas kostja hagejale arved põhisummas

kokku 2 389,66 eurot, samal ajavahemikul tasus hageja kostjale 2 712,79 eurot, sh põhivõla

katteks tasuti 2 389,66 eurot ja viiviste katteks 323,13 eurot. Seega ei pruugi hagejal olla

seisuga 01.09.2014 võlgnevust kostja ees pärast 01.02.2012 esitatud arvete osas. Kostja

andmete järgi on hagejal 15.08.2014 seisuga jätkuvalt võlgnevus 1127,80 eurot. 15.08.2014

arve nr 14081 alusel nõuab kostja hagejalt 1127,80 euro tasumist, sh 85,84 eurot on 2014.a

augustikuu arve summa.

5. Hageja leiab, et kostja nõuab 15.08.2014 arve nr 14081 alusel 1041,96 euro tasumist

põhjendamatult. Maksegraafiku kokkuleppimisel ei saa lugeda hagejat samal ajal viivituses

olevaks. Hageja on seisukohal, et viiviste nõudmine perioodi eest, mil kostja nõusolekul

kehtis kohtutäituri ja hageja vahel maksegraafiku kokkulepe, on vastuolus hea usu

põhimõttega. Kostja poolt enne maksegraafiku kokkuleppe sõlmimist 06.08.2012 tehtud

avaldust, mille kohaselt Pärnu Maakohtu määrusega välja mõistetud viiviste summa 123,05

eurot ei muutu, tuleb lugeda maksegraafiku kokkuleppe osaks VÕS § 31 ja 29 lg 1 järgi.

Kohtutäitur Kristiina Feinman´i 22.10.2013. a otsusega täitemenetlus hageja suhtes lõpetati,

kuna nõue on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud. Seega on

kostja arved koostatud ebaõigesti ning hagejal on õigus keelduda põhjendamatu summade

1041,96 euro tasumisest.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

6. Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt ei võta maksekäsu menetluses jõustunud

lahend kostjalt seadusega garanteeritud võimalust arvestada võlgnevuselt edasi viiviseid.

Kostja leiab, et VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Kostja on seisukohal, et tema põhinõue on olnud õiguspärane ja

sellest johtuvalt ka viivise arvestus.

7. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kohtutäituri vahendusel maksegraafiku sõlmimisel leppis

ta kostjaga kokku, et Pärnu Maakohtu poolt 10.04.2014 välja mõistetud summalt 2225,50

eurot, mis sisaldas ka viivist 123,05 eurot, täiendavat viivist ei arvestata. Kostja ei ole olnud

osaliseks sellistele tingimustele vastava kokkuleppe sõlmimisel ega ole võtnud endale

täitmiseks kohustusi, mis välistavad hagejale viivisarvestuse rakendamist. Kokkuleppe

sõlmimist ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole isegi pöördunud kostja poole viivise

arvestuse peatamise küsimustes.

8. Kostja selgitab, et perioodil 01.02.2012 - 31.12.12 on arvestatud viiviseid 595,09 eurot, sh

jooksvate arvete (alates arvest 12021 16.02.2012) tasumisega viivitamise eest 104,12 eurot.

01.01.2013 - 31.12.13 on arvestatud viiviseid 518,47 eurot, sh jooksvate arvete tasumisega

viivitamisest 215,46 eurot.

9. Vastuhagi esitamine on tingitud sellest, et hagejal on kostja ees haldamis- ja

majandamiskulude võlgnevus. Kostja on edastanud hagejale arved korteriühistu poolt

osutatud ja vahendatud teenuste eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mille

eest on hageja kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg.

Hageja

majandamiskulude

arved

on

moodustunud

järgnevatest

kululiikidest:

haldustasu,

hooldustasu, remonditasu, vesi, prügivedu, üldelekter. Vastuhagiga on hõlmatud

arvestusperioodi 02.02.2012 kuni 31.10.2014 (sealhulgas) võlgnevus summas 1276,55 eurot,

sh põhivõlg 1229,10 eurot ja viivistevõlg 47,45 eurot 31.10.2014 seisuga. Kokku on

perioodil 02.02.2012 - 31.10.2014 tasutud 4938,29 eurot, millest 2225,50 arvestatud

kohtuvõla katteks ja 2712,79 eurot jooksvate arvete katteks. Võlanõude kujunemine nähtub

korteri arvete ja laekumiste ajaloost.

10. Kostja märgib, et hageja on olnud regulaarselt ühistule võlgu. Kostja on aastas vähemalt paar

korda saatnud hagejale meeldetuletusi/hoiatusi võlgnevuse kustutamiseks, mida hageja

ignoreerib. Kuivõrd hageja on kostja ees kohustusi rikkunud on kostjal õigus nõuda hagejalt

kohustuste täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda VÕS

§ 101 lg 1 p 6, KÜS § 7 lg 4 ja põhikirja p 4.2.8 alusel viivist.

11. Kostja palub vastuhagis mõista hagejalt välja korteriühistu kasuks arvestusperioodi

02.02.2012 kuni 31.10.2014 (sealhulgas) eest võlgnevus summas 1276,55 eurot, sh põhivõlg

1229,10 eurot ja viivistevõlg 31.10.2014 seisuga 47,45 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Vaidlust ei ole, et hageja on alates 28.01.2004 Tallinnas XXX korteriomandi nr 1 omanik; et

kostja haldab ja majandab XXX elamut ja selle juurde kuuluvat maatükki ning edastab ühistu

liikmetele arveid korteriühistu poolt osutatud ja vahendatud teenuste eest; et Pärnu Maakohtu

10.04.2012 määrusega kiirmenetluse asjas nr 2-12-8112/4 kohustati hagejat tasuma kostjale

põhinõuded summas 2041,21 eurot ja kõrvalnõuded summas 123,05 eurot; et kostja avalduse

ja Pärnu Maakohtu 10.04.2012 määruse alusel alustas Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman

hageja vara suhtes täitemenetlust ning et kohtutäituri 22.10.2013 otsusega lõpetati hageja

suhtes täitemenetlus, kuna nõue on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult

rahuldatud.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäituri vahendusel maksegraafiku sõlmimisel leppis

hageja kostjaga kokku, et Pärnu Maakohtu poolt 10.04.2014 välja mõistetud summalt

2225,50 eurot, mis sisaldas ka viivist 123,05 eurot, täiendavat viivist ei arvestata ning kas

hagejal on käesoleval ajal kostja ees võlg 1276,55 eurot.

14. Korteriomandiseaduse (KOS) 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad

maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused

ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa

suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise

ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on

kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

15. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu

juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas

iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast arvates. Kostja põhikirja p 4.2.8 järgi (lk 127-136) võib majandamiskulude

maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomandi omanikult viivist kuni

0.07%

maksmata

jäänud

summalt

päevas

iga

viivitatud

kalendripäeva

eest

majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

16. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus

(ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse

esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud, VÕS § 17 lg 1, et kui pakkumuses on nõustumuse andmise tähtaeg

määratud, kehtib pakkumus ja sellele võib nõustumust anda selle tähtaja lõpuni.

Pakkumusele ei ole õigeaegselt nõustumust antud, kui nõustumus ei jõua pakkumuse

esitajani nõustumuse andmise tähtaja jooksul ja VÕS § 19 lg 1, et pakkumus lõpeb, kui

sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud

pakkumuse tagasilükkamise teate.

17. Kostja 06.08.2012 vastusest kirjale ja ettepanekust hagejale (lk 10, 11) nähtub, et kostja andis

hagejale võimaluse tasuda võlg maksegraafiku alusel alates augustist 2012.a kuni juulikuuni

2013.a igakuiste maksetega summas 231,31 eurot, v.a viimane makse, mille suuruseks oli

230,30 eurot. Ettepanekust nähtuvalt tegi kostja hagejale ka ettepaneku peatada viivise

arvestamine maksegraafiku kehtivuse ajaks kuni võlgnevuse täieliku likvideerimiseni

tingimusel, et hageja peab maksegraafikust kinni. Ettepanekus on kostja märkinud, et ootab

sellele vastust 2. nädala jooksul. Kostja vastuväidete kohaselt ei vastanud hageja kostja

ettepanekule ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja ettepanekut saab pidada

määratud tähtajaga lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 ja § 17 lg 1 mõttes,

millele hageja oma nõustumust ei andnud. Seega lõppes pakkumus VÕS § 19 lg 1 alusel

kahe nädala möödumisel ning poolte vahel antud tingimustel lepingut sõlmitud ei ole.

18. Kohtutäitur Kristiina Feinmani assistendi Endla Simsoni e-kirjast (lk 12) nähtuvalt sai ta

kostja kui sissenõudja 06.08.2012 maksegraafiku ja edastas selle 02.09.2014 hagejale.

Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani ja hageja 03.09.2012 võlasumma perioodilise

tasumise kokkuleppest (lk 13) nähtuvalt kohustus hageja tasuma kohtutäituri ametialasele

arveldusarvele iga kuu 25-ks kuupäevaks alates septembrist 2012.a 231,31 eurot lisaks

jooksvatele kommunaalteenuste arvetele. Kokkuleppe on allkirjastanud kohtutäitur Kristiina

Feinman ja hageja. Kostja antud kokkulepet allkirjastanud ega sellega ühinemist kinnitanud

ei ole. Seega on hagejal kokkulepe sõlmitud üksnes kohtutäituriga, kes ei ole aga

kokkuleppes hagejaga märkinud, et maksegraafiku täitmise ajaks peatab kostja viivise

arvestuse. Asjaolu, et kohtutäitur võttis võlgnikuga maksegraafiku sõlmimisel aluseks kostja

06.08.2012 maksegraafiku, ei tee kostjast ilma tema tahteavalduseta lepingu osalist.

Järelikult ei tulene kostjale hageja ja kohtutäituri vahel sõlmitud kokkuleppest kohustust

mitte arvestada Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluses väljamõistetud põhivõlalt viivist

kuni põhinõude täitmiseni.

19. Hageja ei ole ka kohaselt täitnud kohtutäituriga 03.09.2012 sõlmitud võlasumma perioodilise

tasumise kokkulepet ega kostja 06.08.2012 ettepanekus märgitud tingimust, mis oli eelduseks

kostja poolt viivise mittearvestamisele, sest ta ei pidanud võlgnevuse tasumisel

maksegraafikust kinni ei makse tähtaegade ega ka igakuiste tasumisele kuuluvate summade

osas. Nii nähtub XXX pangakonto väljavõttest, mille vahendusel hageja kohtutäiturile

võlgnevust tasus (lk 14-15), et alates 2012.a novembrikuust ei ole makseid tasutud igakuiste

maksetega summas 231 eurot kuus graafikus märgitud kuupäevadel, 2012.a detsembrikuu

makse on tehtud alles 2013.a jaanuarikuus ning jaanuarikuust alates on hageja tasunud

võlgnevust maksegraafikus märgitust erinevatel kuupäevadel ja erinevates summades.

Hageja tasus võla lõplikult alles 2013.a oktoobrikuus (lk 52), kuigi kostja ettepaneku järgi

oleks viimane makse tulnud teha 2013.a juulikuus ja kohtutäituri maksegraafiku järgi 2013.a

augustikuus. Seega täitis hageja maksegraafikut kohaselt ainult kahel esimesel kuul,

ülejäänud maksegraafiku täitmisega oli ta viivituses.

20. Järelikult oli kostjal tulenevalt VÕS § 101 p 6, 113 lg 1, KÜS § 7 lg 4 ja põhikirja punktist

4.2.8 õigus nõuda hagejalt Pärnu Maakohtu 10.04.2012 määruses kiirmenetluse asjas nr 2-

12-8112/4 määratud põhinõudelt 2041,21 eurot viivist kuni kohase täitmiseni. Seega tuleb

hagi kohustuse puudumise tuvastamise nõudes jätta rahuldamata.

21. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja

nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks

ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest,

sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe

ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lõike 2 kohaselt loetakse

eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse

elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse

ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist,

asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada

täiendavaid seadmeid.

22. KÜS § 4 lg 2 järgi sätestatakse põhikirjas korteriühistu liikme korteriomandi eseme

mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja põhikirja p 4.2.6

(127-136) kohaselt peab liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt

kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid.

Arvestuse aluseks võetakse: üldelekter – vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele

tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandite arvule; vesi ja kanalisatsioon –

vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete

esitamisel,

mõõturi

plommide

rikkumise,

mõõturi

mittetaatlemisel,

taatlustähtaja

möödumisel või mõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid

arvestada vastavalt juhatuse otsusele; sooja vee energia – vastavalt liikme poolt esitatud

näidule; prügivedu jagatuna korteriomandite arvule; elamu remondifond –korteriomandi 1m2

kohta; halduskulud –korteriomandi 1m2 kohta; koristus – korteriomandi 1m2 kohta; üldvesi

– jagatuna korteriomandite arvule; avariifond – korteriomandi 1m2 kohta; reservfond –

korteriomandi 1m2 kohta; kindlustus – korteriomandi 1m2 kohta.

23. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse

nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, KÜS § 7 lg 4

ja põhikirja p 4.2.8. alusel viivist.

24. Kohtule esitatud korteri XXX Tallinnas arvega nr 14081 15.08.2014 (lk 17), võlgnevuste,

arvete ja laekumist ajalooga (lk 20-50, 117-125, 197-239) on tõendatud, et hageja hooldus- ja

kommunaalteenuste võlgnevus on tekkinud ajavahemikus 31.10.2009 kuni 30.11.2010.

Vastuhagiga on hõlmatud arvestusperioodil 02.02.2012 kuni 31.10.2014 (kaasaarvatud)

tekkinud võlgnevus 1276,55 eurot, millest 31.10.2014 seisuga on põhivõlg 1229,10 eurot ja

viiviste võlg 47,45 eurot. Kokku on perioodil 02.02.2012 - 31.10.2014 tasutud 4938,29 eurot,

millest 2225,50 arvestatud võla katteks ja 2712,79 eurot jooksvate arvete katteks. Seega on

tõendatud, et hageja on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust, mistõttu tuleb

temalt 31.10.2014 seisuga mõista kostja kasuks välja põhivõlg 1229,10 eurot. Esitatud

tõenditest nähtuvalt on hagejale saadetud korduvalt meeldetuletusi/hoiatusi (lk 126)

võlgnevuse kustutamiseks, kuid hageja ei ole seda teinud, mistõttu on põhjendatud temalt

välja mõista kostja kasuks ka viivise võlg 47,45 eurot.

Menetluskulude jaotus

25. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagi jäeti täies ulatuses rahuldamata ja vastuhagi rahuldati täies ulatuses, siis tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

26. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

27. Kostja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 järgi vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 200

eurot (lk 162) ja TsMS § 144 p 1 järgi esindaja kulud kokku 855 eurot ilma käibemaksuta.

Esitatud menetluskulude nimekirja järgi on esindajal toiminguteks kulunud kokku 14,5

töötundi, keskmiselt hinnaga 58,96 eurot ilma käibemaksuta iga töötunni eest. Kostja

kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta kannab

käesolevas asjas nimetatud õigusabikulud.

28. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et

kulutused õigusabile olid vajalikud ja põhjendatud ning õigusabi on osutatud mõistliku

tunnihinnaga mõistlikus ulatuses, mistõttu kuuluvad need hagejalt kostja kasuks

väljamõistmisele.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/