1-15-8449/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-8449

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

14.oktoober 2015.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Alar Häidberg Kaitsja advokaat Anu Pärtel

Kriminaalasi K.H süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades

Süüdistatav K.H , IK 37606162738; sünniaeg: 08.juuli 1946.a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks seitse (7) kuud vangistust. K.H

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.H eelvangistus 12.-13.oktoober 2015.a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kuus (6) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu K.H le - kohtumaja 15.jaanuari 2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-15-335 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolme (3) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista kümme (10) kuud kakskümmend kuus (26) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, K.H le -

mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kolmsada kakskümmend kuus (326) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle K.H pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna K.H Tartu talituse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus K.H lt - viieks (5) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti K.H

elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina

K.H le -

kuuluv sõiduk Opel Vectra Caravan registreerimismärgiga XXXX (VIN kood XXXX), mis asub Tartus Tähe 106 tasulises parklas.

KrMS § 142 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks kuuluv sõiduk Opel K.H le -

Vectra Caravan registreerimismärgiga XXXX (VIN kood XXXX) ning teha Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha K.H lt -

kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.H on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:

EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99915700072667. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

K.H süüdistatakse selles, et tema juhtis 12.oktoobril 2015.a kella 16.13 paiku Tartumaal

Puhja vallas Tartu-Viljandi maanteel mootorsõidukit Opel reg märgiga XXXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani K.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja

28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 15.jaanuari 2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 28 päeva võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada mõistetav vangistus 326 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab K.H järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

K.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad.

Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida K.H-le kuuluv sõiduk Opel Vectra Caravan registreerimismärgiga XXXX (VIN kood XXXX). K.H ise on sõiduki konfiskeerimiseks oma nõusoleku andnud. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-37-

07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS

§ 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Samuti on kolleegium märkinud, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtus on tõendamist leidnud K.H poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis – 15.jaanuaril 2015.a tingimisi vangistusega katseajaga 3 aastat. Seega on käesolev kuritegu toime pandud varasema kohtuotsusega mõistetud katseajal, mistõttu on alust arvata, et varasem karistus ja selle kandmiseks antud kergem võimalus ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.

Samuti ei ole süüdistatavale vajalikku mõju avaldanud varasema kohtuotsusega mõistetud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Seega on ilmne, et süüdistatava mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas K.H mootorsõidukit Opel Vectra Caravan, mis kuulub Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel temale endale. Ka K.H on ise kinnitanud sõiduki omandiõigust. Kohus leiab, et kuna K.H on kasutanud temale kuuluvat sõidukit mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks ja seega tahtliku kuriteo toimepanemiseks, siis tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes.

Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasemad karistused talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust ka katseajal, kasutades selleks temale kuuluvat mootorsõidukit, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada temale kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Tagamaks seejuures aga ka mootorsõiduki säilimine kohtuotsuse jõustumiseni ja reaalse konfiskeerimiseni, peab kohtunik põhjendatuks kohaldada sõiduki suhtes lisaks arestimist vastavalt KrMS § 142. Menetluskuludena kuulub K.H-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum