3-15-1804/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

23. oktoober 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1804

Haldusasi

MTÜ Vähemusrahvuste Liit Balti Rand, MTÜ Idamaa rahvaste

kultuuriühing, MTÜ Vene loominguliste kollektiivide ühendus

KALINKA Eestis ja MTÜ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon

kaebus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed

taotlusvooru

RK15BF1001

hindamiskomisjoni

otsuste

ning

sihtasutuse juhataja 15. mai 2015 käskkirja nr 5.2/53 tühistamise

ning kaebajate poolt esitatud taotluste uueks läbi vaatamiseks

kohustamise nõuetes.

Menetlusosalised

Kaebaja: MTÜ Vähemusrahvuste Liit Balti Rand

Esindaja: Svetlana Šepilenko

Kaebaja: MTÜ Idamaa rahvaste kultuuriühing

Esindaja: Zulfia Nurmanova

Kaebaja: MTÜ Vene loominguliste kollektiivide ühendus

KALINKA Eestis

Esindaja: Natalia Zenchenko

Kaebaja: MTÜ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon

Esindaja: Ruslan Furman

Vastustaja: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse

Meie Inimesed

Esindajad: v.adv Anton Sigal ja adv. Liis Könn

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Vähemusrahvuste Liit Balti Rand, MTÜ Idamaa rahvaste kultuuriühing, MTÜ

Vene

loominguliste

kollektiivide

ühendus

KALINKA

Eestis

ja

MTÜ

Eesti

Mitmekultuuriline Assotsiatsioon kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 23. novembril 2015.

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (edaspidi MISA) juhataja 9. märtsi 2015

käskkirjaga nr 5.2/24 (kd I, tl. 119) kuulutati välja vähemusrahvuste kultuuriseltside

katusorganisatsioonide toetuse taotlusvoor nr RK15BFI001. Sama käskkirjaga kinnitati taotlusvooru

eelarveks 320 000 eurot ning kinnitati ka taotlusvooru dokumentatsioon. MISA juhataja muutis seda

käskkirja oma 13. mai 2015 käskkirjaga nr 5.2/51 (kd I, tl. 129), suurendades taotlusvooru eelarvet

50 000 euro võrra ehk kokku 370 000 euroni. MISA juhataja 2. aprilli 2015 käskkirjaga nr 5.2/39 (kd I,

tl. 134) kinnitati taotlusvooru RK15BFI001 vormilise hindamise komisjoni koosseis ning 22. aprilli

2015 käskkirjaga nr 5.2/41 (kd I, tl. 136) sisulise hindamise komisjoni koosseis. Viimatinimetatud

sisulise hindamise komisjoni protokollis (kd I, tl. 137) tehti ettepanek selle kohta, kellele ja kui suur

toetus eraldada. Selle ettepaneku alusel andis MISA juhataja 15. mail 2015 käskkirja nr 5.2/53, mille

punktis 1.1. otsustas toetuse eraldamise teatud organisatsioonidele ning punktis 1.2. otsustas mitte

eraldada projektitoetust MTÜ-dele Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon, Vene Loominguliste

kollektiivide ühing Kalinka Eestis, Vähemusrahvuste Liit Balti Rand ja Idamaa Rahvaste Kultuuriühing.

Viimatinimetatutele tehti vastav otsus teatavaks MISA poolt 18. mail 2015 saadetud kirjades (kd II,

tl. 194 jj). Neis kirjades tuuakse välja, et taotluste rahuldamata jätmise tingis see, et kokku esitati

taotlusvoorus 20 taotlust kokku 437 231,19 euro saamiseks ning taotlusvooru eelarves ei jätkunud

taotluste hindamisel kujunenud pingerea alusel kaebajate taotluse rahastamiseks vahendeid.

KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

2. MTÜ Vähemusrahvuste Liit Balti Rand, MTÜ Idamaa rahvaste kultuuriühing, MTÜ Vene

loominguliste kollektiivide ühing Kalinka Eestis ning MTÜ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon

esitasid 14. juulil 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlevad MISA taotlusvooru

RK15BF1001 hindamiskomisjoni otsuste ning MISA juhataja 15. mai 2015 käskkirja nr 5.2/53

tühistamist ning kaebajate poolt esitatud taotluste uueks läbi vaatamiseks kohustamist. Kaebajad on

seisukohal, et taotluste hindamisel ei ole taotlejaid võrdselt koheldud. Kaebajad toovad välja, et kõigi

nende taotlused said hindamisel rohkem kui toetuse saamise lävendina kehtestatud 40 punkti ning

igaüks kaebajatest ühendab katusorganisatsioonina vähemalt viit liikmesorganisatsiooni. Seetõttu

leiavad kaebajad, et nad vastasid toetuse saamise tingimustele. Kaebajad kahtlevad ka

hindamisotsuse teinud komisjoni erapooletuses, kuivõrd selle koosseis ei olnud avalikustatud ning

kaebajate hinnangul on taotlusi sisuliselt hinnanud üksnes Toivo Sikk.

3. Teiseks leiavad kaebajad, et toetuse eraldamise otsustamisel oleks tulnud arvestada ka toetusi

taotlenud katusorganisatsioonidesse ühinenud liikmesorganisatsioonide tegevuse eesmärgi-

kohasust, kuna sellest sõltub ka katusorganisatsiooni edukus. Kaebajad selgitavad, et nende kahe

eelneva aasta tegevus vastas täielikult taotlusvooru eesmärkidele ning liikmesorganisatsioonid on

aktiivselt tegutsenud, mistõttu on MISA otsuses näidatud hinded kaebaja tegevuse mõju- ja

arengueesmärkide eest põhjendamatult madalad.

4. Kolmandaks heidavad kaebajad ette, et MISA ei teinud taotlusvooru tingimuste punktide 3.3.3.1-

3.3.3.4 kohaselt kaebajatele ettepanekuid taotletava toetuse vähendamiseks, vaid on taotlused

sootuks rahuldamata jätnud. Kaebajate hinnangul on otsuse tegemisel põhjendamatult arvestamata

jäetud, et kaebajate näol on tegemist atesteeritud katusorganisatsioonidega, mis on pikema aja

vältel aktiivselt tegelenud ning õigustatult edukaks tunnustatud. Kaebajad leiavad, et

katusorganisatsioonide rahastamise näol pole tegemist tavalise konkurssiga, vaid selle puhul tuleb

arvestada sellega, et rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid on kohustatud

edastama MISA'le regulaarselt infot oma tegevuse ja kultuuriürituste kohta ning õigeaegselt

esitama andmeid oma allorganisatsioonide kohta. Kaebajad toovad välja, et nende taotlused, nagu

ka kõigil varasematel aastatel, olid põhjendatud ning nende senist aktiivset ja eesmärgipärast

tegevust arvestades ei ole MISA otsus seekordses taotlusvoorus neile raha mitte eraldada, olnud

objektiivne. Kaebajate hinnangul on loogiline, et rahastatakse esmalt neid organisatsioone, kes on

edukalt töötanud antud suunas varasemal perioodil. Kaebajate hinnangul ei vastanud näiteks toetust

saanud kultuuriühenduse Kirill ja Meffodi tegevus üldse toetuse saamise tingimustele.

5. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud otsused on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, kuivõrd

katusorganisatsioonide baasfinantseerimine on pidevalt toimunud 2009. aastast ning kaebajad on

oma tegevust planeerinud sellise finantseerimise jätkumisele lootes.

6. Ka toovad kaebajad välja, et jääb arusaamatuks, miks ei rahuldatud nende taotlusi isegi pärast

taotlusvooru eelarve suurendamist. Samas leiavad kaebajad, et kuivõrd täiendavate rahaliste

vahendite eraldamisega muudeti oluliselt varem väljakuulutatud taotlusvooru põhitingimusi, oleks

MISA pidanud välja kuulutama uue taotlusvooru sellest taotlusvooru osalejaid teavitama, ent ei

teinud seda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed vaidleb kaebusele vastu ja taotleb selle

rahuldamata jätmist. Esiteks selgitab vastustaja, et formaalselt nõuetekohaste taotluste hindamiseks

oli moodustatud pädevatest ekspertidest koosnev komisjon, kelle liikmetest kuus hindajat andsid

vastavalt hindamiskriteeriumitele individuaalselt punkte kõigile taotlustele, komisjoni esimees ja

sekretär koordineerisid komisjoni tööd ja vaatasid taotlusi läbi neile punkte andmata. Vastustaja

selgitab, et iga hindaja andis hindamislehel kõigist seal toodud kriteeriumitest lähtuvalt taotlustele

punktid, mis summeeriti taotlusvooru tingimuste punkti 3.3.4.1 järgi keskmiseks hindeks. Vastustaja

toob välja, et kuivõrd komisjoni protokoll hindamistulemuste kinnitamise kohta on kõigi liikmete

poolt allkirjastatud, ei ole õige kaebajate väide, et taotlusi hindas üksnes Toivo Sikk. Vastustaja toob

välja, et hindamiskriteeriumid olid kaebajatele teada, mistõttu peab vastustaja alusetuks kaebaja

arutlust sellest, millistest muudest kriteeriumitest oleks otsustamisel lähtuda tulnud.

8. Järgnevalt selgitab vastustaja, et otsustas toetuste eraldamise taotlustele komisjoni poolt antud

punktide põhjal kujunenud taotlejate pingerea alusel vastavalt taotlusvooru tingimuste punktile

3.3.4.2. Vastustaja selgitab, et see, et kõigi kaebajate taotlused said üle 40 punkti, ei tähenda seda,

et need automaatselt oleksid pidanud saama toetust. Vastustaja märgib, et taotlusvooru eelarve oli

370 000 eurot, ent taotlustes taotletav kogusumma oli 438 231,19 eurot. Seetõttu alustas vastustaja

toetuste eraldamist alates pingerea esimesel positsioonil asuvast taotlusest ning jätkas pingerea

alanevas järjekorras toetuste määramist kuni selleks jagus 370 000 euro suuruses eelarves raha, mille

tulemusena sai vastustaja rahastada 16 kõrgeimate punktiarvudega taotlust.

9. Vastustaja on seisukohal, et taotlusvooru tingimuste punktist 3.3.3.1 ei tulenenud vastustajale

kohustust teha kaebajatele ettepanekut taotluste muutmiseks, samas kui taotlusvooru tingimuste

punkt 3.3.3.2 sellise ettepaneku sõnaselgelt välistas, sest kõik kaebajad said koguarvestuses küll üle

42 punkti, kuid mõju- või arengueesmärkide osa eest said kaebajad vaid 31-41 punkti.

10. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-77-12 leiab vastustaja, et vaidlusaluse

kaalutlusotsuse sisuline kohtulik kontroll ei ole võimalik, sest kohus ei saa asuda teostama

kaalutlusõigust vastustaja eest. Ka leiab vastustaja, et kaebajatel ei ole saanud tekkida mingisugust

õiguspärast ootust toetuse saamiseks. Vastustaja peab asjakohatuks kaebajate väiteid selle kohta, et

toetus määrata mõnedele vähe tegutsenud katusorganisatsioonidele, kuivõrd taotlusvooru

tingimuste kohaselt ei olnud toetust taotleva katusorganisatsiooni tegevusiga kriteeriumiks, millest

oleks saanud otsustamisel lähtuda. Vastustaja hinnangul vastas ka kultuuriühingu Kirill ja Meffodi

varasema kahe aasta tegevus taotlusvooru tingimustele.

11. Viimaks ei nõustu vastustaja kaebaja seisukohaga, et kaebajaid oleks pidanud teavitama

taotlusvooru eelarve suurendamisest või et selle tõttu oleks taotlusvoor üldse tühistada tulnud.

Selles osas selgitab vastustaja, et sisuliselt toetuse saamise tingimused eelarve suurendamisega

seoses ei muutunud ning eelarve suurenemine ei saanud ka kaebajate õigusi rikkuda ega mõjutada,

sest selle tagajärjel hoopis kasvas kaebajate teoreetiline võimalus toetuse saamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses,

leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. MISA juhataja otsus rahvusvähemuste

kultuuriseltside katusorganisatsioonide toetuse taotlusvooru nr RK15BFI001 tulemuste kinnitamise

kohta on selle otsuse tegemisel olnud kaalutlusõiguse ulatust arvestades piisavalt põhjendatud ning

otsustamisel ei ole toimunud menetluslikke rikkumisi, mis annaksid aluse otsuse tühistamiseks.

Õigusvastane ega kaebajate õigusi rikkuv ei ole ka eelnimetatud otsuse tegemisel aluseks võetud

hindamiskomisjoni otsus.

13. MISA tegevus toetuste määramisel on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus, mis seisneb eelnevalt

kindlaksmääratud hulga raha jagamises selleks nõuetekohaselt soovi avaldanud isikute vahel

lähtudes eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumitest. MISA juhataja 9. märtsi 2015 käskkirjaga nr

5.2/24 on kehtestatud muuhulgas taotlusvooru nr RK15BFI001 tingimused. Nende tingimuste punkti

3 alapunktides sätestatu kohaselt hinnati esmalt esitatud taotluste vastavust tehnilistele nõuetele

ning teiseks hinnati sisuliselt neid taotlusi, mis tehnilistele nõuetele vastavad. Vaidlust pole selles, et

kõigi kaebajate taotlused tunnistati nõuetele vastavaks. Kaebajad on leidnud, et tehnilistele

tingimustele ei vastanud MTÜ Kultuuriühendus Kirill ja Meffodi taotlus, kuna selle ühingu kahe

eelneva aasta tegevus ei vastanud taotlusvooru eesmärkidele. Selle seisukohaga ei saa nõustuda.

Taotlusvooru tingimuste punkti 1.2.3 kohaselt pidi MISA hindama taotleja varasemat tegevust 2013.

aasta majandusaasta aruande põhjal. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris avaldatud MTÜ

Kultuuriühendus Kirill ja Meffodi 2013. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli tegemist

vene/slaavi kultuuri- ja haridusseltse, kunstikollektiive jt. ühinguid ühendava organisatsiooniga.

Taotlusvooru tingimustes ei olnud sätestatud mingisuguseid lävendeid varasema tegevuse mahule

või tingimusi selle täpsele sisule. Eeltoodud moel majandusaasta aruandes defineeritud tegevus on

kooskõlas taotlusvooru tingimuste punktis 1.1. sätestatud taotlusvooru eesmärkidega. Kaebaja

väide, et Kultuuriühendus Kirill ja Meffodi ei olnud katusorganisatsioonina registreeritud, on

põhjendamatu. Taotlusvooru tingimustest ei tulenenud, et tegemist peaks olema mingisugusesse

katusorganisatsioonide nimistusse kantud organisatsiooniga. Samuti ei tulenenud tingimustest, et

toetust võiksid taotleda vaid need organisatsioonid, kes sellist toetust varasematel perioodidel

saanud on. Kuivõrd muid konkreetseid etteheiteid taotluste tehnilistele nõuetele vastavuse

hindamisele ei ole kaebajad esitanud, taandub vaidlus siitpeale sellele, kas MISA on esitatud ja

tehnilistele nõuetele vastavaid taotlusi hinnanud sisuliselt õigesti.

14. Taotlusvooru tingimuste punkti 3.1.1 kohaselt pidi MISA moodustama kuni kuueliikmelise

hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi, MISA ja vabaühenduste esindajad. Selline

komisjon on moodustatud MISA juhataja 22. aprilli 2015 käskkirjaga nr 5.2/41 ning sellesse kuulus

kokku kaheksa liiget: esimees Toivo Sikk, sekretär Ruslan Prohhorenko ning hindajad Kristina Prigop,

Artjom Tepljuk, Tanel Mätlik, Olga Štšeglova, Ene Lukka-Jegikjan ja Silver Pramann. Taotlusvooru

tingimustes pole sätestatud, milline peaks olema MISA, Kultuuriministeeriumi ja vabaühenduste

esindajate osakaal komisjonis. Samuti pole sätestatud, et MISA esindajateks peaksid olema MISA

töötajad, ega määratletud täpsemalt, kuidas leitakse vabaühenduste esindajatest liikmed. Kuna

antud juhul oli hindajate hulgas vähemalt üks Kultuuriministeeriumi ametnik (Artjom Tepljuk) ning

vähemalt kaks vabaühenduse esindajat (Olga Štšeglova ja Ene Lukka-Jegikjan), siis oli komisjon

moodustatud nõuetekohaselt, ilma, et oleks vaja täpsemat välja selgitada, mis asjaoludel täpselt

nimetati komisjoni hindajatest liikmeteks Silver Pramann ja Tanel Mätlik. Isegi kui ilmneb, et nende

näol pole tegemist ei Kultuuriministeeriumi ega vabaühendustega seotud isikutega, saab neid

käsitada MISA esindajatena, kuivõrd MISA juhajata on nad komisjoni koosseisu nimetanud.

15. Hindamiskomisjoni protokollist (kd I, tl. 137) ja selle lisadeks olevatelt individuaalsetelt

hindamislehtedelt nähtub, et taotlusi hindasid sisuliselt eelnimetatud komisjoni liikmeteks olevad

kuus hindajat, komisjoni esimees ega sekretär taotlusi ei hinnanud. Võrreldes hindajate poolt

individuaalsetel hindamislehtedel (kd I, 144 jj) igale taotlusele antud hindepunkte ning hindamise

koosoleku protokolli punktides 4.1 ja 4.2 kajastatud hindamise lõpptulemust, nähtub selgelt, et

lõpptulemus kujunes kuue hindaja poolt antud punktisummade aritmeetilise keskmisena. See

tähendab, et MISA juhataja eelnimetatud käskkirjaga moodustatud komisjoni hindas taotlusi

kuueliikmelisses koosseisus, mis vastab taotlusvooru tingimuste punktile 3.11.1. Taotluste sisulise

hindamise protokolli on allkirjastanud kõik komisjoni liikmed, sealhulgas kõik kuus hindajat. Samuti

on iga hindaja allkirjastanud oma individuaalse hindamislehe. Seetõttu ei ole õige kaebajate

seisukoht, nagu oleks taotlusi sisuliselt hinnanud üksnes komisjoni esimees Toivo Sikk.

16. Kriteeriumid, millest pidi taotluste sisulisel hindamisel lähtuma, on defineeritud taotlusvooru

tingimuste punktis 3.3. Hindamise kord on sätestatud taotlusvooru tingimuste punkti 3.3.4

alapunktides. Kaebajad leiavad ekslikult, nagu tekkinuks taotlejatel, kelle taotlus sai enam kui 40

punkti, õigust toetust saada. Taotlusvooru tingimuste punktist 3.3.4.2. tulenes üksnes see, et kui

taotleja taotlus saab alla 40 punkti, ei määrata talle toetust ühelgi juhul. See tähendab seda, et alla

40 punkti saanud taotlus oleks toetusest ilma jäänud isegi siis, kui raha oleks üle jäänud. Olukorras,

kus aga 40 või enam punkti saanud taotlustega taotletud kogusumma oli suurem kui taotlusvooru

eelarve, tuli toetuste määramine otsustada taotlusvooru tingimuste punkti 3.3.4.3. kohaselt

taotlustele antud punktisummade alusel kujunenud pingerea alusel. Toetuste määramine pingerea

alusel tähendab seda, esimesena määratakse toetus enim hindepunkte saanud taotlejale, määrates

talle toetuse tema poolt taotletud summas, seejärel määratakse toetus teise punktisumma saanud

taotleja taotluse ulatuses jne. Antud juhul ei tulenenud taotlusvooru tingimustest, et MISA oleks

pidanud jagama eelarves toetusteks ette nähtud summa kõigi taotlejate vahel kas võrdselt või

proportsionaalselt saadud punktisummaga. Viimane lahendus olnuks ka äärmiselt ebamõistlik, tuues

kaasa selle, et mitte ükski taotlejatest ei oleks saanud kogu taotletud summat, mis seadnuks

lõppkokkuvõttes kahtluse alla kõigi taotleja eesmärkide saavutamise võimalikkuse. Nii nagu 40-

punktilise lävendi puhul, on kaebajad ekslikult leidnud, nagu andnuks toetuse saamise õiguse see, et

iga kaebaja ühendab vähemalt 5 liikmesorganisatsiooni. See 5 liikmesorganisatsiooni reegel oli

samuti sätestatud miinimumkriteeriumina, mitte ei tähendanud seda, et vähemalt viit

organisatsiooni ühendavad katusorganisatsioonid tingimata toetust saavad.

17. Nõustun vastustaja seisukohaga, et sedalaadi toetuste saamiseks esitatud taotluste läbi

vaatamisel ning eeskätt taotluste mõju- ja arengueesmärkide hindamisel oli pädeval organil väga avar

kaalutlusruum. Taotlusvooru tingimuste punktis 3.3.1 loetletud kriteeriumite näol ei ole tegemist

objektiivselt mõõdetavate kriteeriumitega, vaid hinnang iga konkreetse taotluse väärtusele neist

kriteeriumitest lähtudes on paratamatult teatud määral subjektiivne ning tuginebki hindaja isiklikele

teadmistele ja kogemustele. Käesoleva vaidlusega võrdlemisi sarnases asjas leidis Riigikohus, et

kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui

punktid on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et

vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (vt. Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-3-1-77-12). Nii nagu

Riigikohtu poolt eelkäsitletud juhul, tuleb ka käesolevas asjas asuda seisukohale, et kohus ei saa

hakata hindamiskomisjoni hindajatest liikmete poolt antud hindepunkte sisuliselt kontrollima.

Kaebajad ei ole kaebuses esitanud mistahes tõsiseltvõetavaid väiteid, mis lubaksid arvata, et nende

taotlustele antud hindepunktid on ilmselgelt ebamõistlikult madalad. Kõnealuste toetuste puhul

tuleb arvestada sellega, et tegemist on piiratud hulga raha jagamisega, millele soovijaid oli rohkem

kui võimalusi. Arvestades erinevate katusorganisatsioonide poolt kavandatud tegevuste laia spektrit

ei olekski enamasti objektiivselt võimalik põhjendada ühes taotluses kirjeldatud tegevuse paremust

mõne teise tegevuse ees. Tegemist on väga laia kaalutlusõiguse alusel tehtud hindamisotsusega,

mille objektiivne kohtulik kontroll ei ole põhimõtteliselt võimalik. Hinnang sellele, kas mingi

konkreetse katusorganisatsiooni poolt taotluses kajastatu alusel tuleks tema tööd esindatava

rahvusvähemuse kogukonnaga hinnata 20-pallisel skaalal 5, 9 või 20 punktiga, ei tugine ega saagi

üldjuhul tugineda mingisugustele objektiivselt mõõdetavatele või hinnatavatele kriteeriumitele või

selgelt ratsionaalsele argumentatsioonile. Oluliseks kaalutlusargumendiks selliste küsimuste

hindamisel on otstarbekus, ent kaalutlusotsuse otstarbekus ei allu halduskohtumenetluse seadustiku

(HkMS) § 158 lg 3 kohaselt kohtulikule kontrollile. Sellise kontrolli teostamine oleks ka võimatu. Ka

iga üksiku hindaja poolt igale taotlusele konkreetse hindamiskriteeriumi osas antud hindepunkti ei

oleks võimalik ratsionaalsete argumentidega ei kinnitada ega ümber lükata. Olukorras, kus selliste

toetuste määramise kohta tehtud hindamisotsused oleksid sisuliselt kohtulikult kontrollitavad,

muudaks MISA sellekohase eesmärgipärase tegevuse võimatuks, sest vähemalt valdava osa selliste

otsuste puhul on üht või teistpidi argumenteerida võimalik pea lõpmatuseni. Õiglasema ja

objektiivsema lõpptulemuse saamiseks ongi seetõttu ette nähtud taotluste hindamine mitme hindaja

poolt eraldi ning lõpptulemusena üksikhindajate poolt antud punktide põhjal keskmise hindepunkti

välja arvutamine. Kaebajate seisukoht, et komisjon (ja komisjoni otsusele tuginenud MISA juhataja)

ei ole taotlusi objektiivselt hinnanud, ei ole põhjendatud. Sellist väidet tuleks käesoleva asja puhul

kaaluda, kui kaebajad oleksid toonud välja mingisugused sellised asjaolud, mis lubaksid kahelda

hindajate aususes või mille tõttu oleks mõni hindaja pidanud otsustusprotsessist taanduma. Ühtki

sellist asjaolu kaebajad välja toonud ei ole.

18. Kaebajad eksivad, leides, et neil on tekkinud õiguspärane ootus toetusele. Sellest, et kaebajatele

on varasematel perioodidel sarnaseid toetusi määratud, ei teki mistahes õiguspärast ootust sellele,

et toetusi määratakse ka edaspidi. Toetuste määramine otsustatakse igas taotlusvoorus, arvestades

sellesse taotlusvooru esitatud taotlusi. Õiguspärane ootus kaitseb isikut avaliku võimu sõnamurdliku

käitumise eest, eeskätt selle eest, et avalik võim ei võtaks isikult õigust, mis talle varem juba antud

on. Kaebajatele ei ole mingil moel antud õigust nõuda vaidlusaluses taotlusvoorus esitatud taotluses

nimetatud tegevuste finantseerimiseks toetust. Samuti pole õige kaebajate seisukoht, nagu kujutaks

MISA eraldatavad toetused endast mingisugust erilist finantseerimise viisi. Asjaolu, et

rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid saavad selliste toetustena saadud

summadest finantseerida ka oma igapäevast tegevust, ei anna neile iseenesest õigust sellise toetuse

saamist nõuda. Eeltoodust ei saanud ega pidanudki MISA asjassepuutuvate otsuste tegemisel

arvestama võimalusega, et kaebajad olid enne otsuse tegemist toetuse saamisele lootes juba selle

arvelt kulutusi teinud.

19. Õige ei ole kaebajate seisukoht, et MISA oleks pidanud eelarve suurendamise korral sellest

taotlejaid teavitama või üldse uue taotlusvooru välja kuulutama. Eelarve suurendamine ei saanud

ühegi taotleja huve kuidagi rikkuda ega kahjustada. Vastustaja märgib õigesti, et seeläbi pigem

suurenes kõigi taotlejate võimalus toetust saada. Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, et

täiendavalt eelarvesse saadud 50 000 eurot oleks tulnud jagada nende vahel, kes muidu toetusest

ilma oleksid jäänud.

20. Õige pole ka kaebajate seisukoht, et MISA oleks pidanud tegema neile ettepaneku taotletava

toetuse vähendamiseks. Selline võimalus on taotlusvooru tingimuste punktis 3.3.3 ette nähtud neile

taotlejatele, kelle taotlus sai mõju- ja arengueesmärkide hindamise eest enam kui 42 punkti. Kuigi

taotluste sisulise hindamise koosoleku protokollis pole üheselt välja toodud kaebajate taotluste

mõju- ja arengueesmärkide hindamisel antud punktisummat, on see võimalik välja arvutada üksikute

hindajate

individuaalsete

hindamislehtede

põhjal,

lahutades

iga

hindaja

poolt

antud

kogupunktisummast kuluefektiivsuse näitajate eest antud punktisumma ja arvutades kõigi hindajate

antud hinnete põhjal keskmise hinde. Selle arvutuse tulemus näitab, et ükski kaebajatest ei saanud

mõju- ja arengueesmärkide eest 42 või enam punkti, mistõttu ei saanud komisjon teha neile

ettepanekut toetuse summa vähendamiseks.

21. Õige ei ole kaebajate etteheide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise osas. Kohustus taotlejaid

võrdselt kohelda, ei tähenda seda, et kõik peaksid saama võrdselt raha, vaid seda, et kõiki taotlusi

hinnatakse samadest kriteeriumitest tulenevalt. Seda, et see nii antud juhul oli, kinnitavad

hindamiskomisjoni liikmete individuaalsed hindamislehed.

22. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebajate kahjuks. Vastustaja on taotlenud kaebajalt

menetluskuludena õigusabikulude välja mõistmist. Leian, et vastustaja taotlus menetluskulude välja

mõistmiseks tuleb HkMS § 109 lg 6 alusel rahuldamata jätta. Halduskohtute praktikas on välja

kujunenud kindel seisukoht, et avaliku võimu teostaja poolt oma igapäevasest tegevusest

tõusetunud kohtuvaidluse õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendud. See ei tähenda, et

vastustajaks olev haldusorgan ei võiks kasutada lepingulist õigusabi või et sellise õigusabi kasutamine

iseenesest oleks põhjendamatu. Küll aga on põhjendamatu selliste kulude välja mõistmine vaidluse

kaotanud haldusväliselt subjektilt. Käesolev vaidlus on tekkinud MISA igapäevategevuse pinnalt ning

nagu mistahes muu haldusorgan, peab ka MISA sellises kohtumenetluses osalemise korraldama

selliselt, et ka võidu korral teisele poolele õigusabikulude kandmise kohustust ei teki. Seega jäävad

kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik