2-13-30437/43 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. oktoobril 2015 tsiviilkantselei Kentmanni 13 Tallinnas

ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-13-30437

Kohtuasi

XXXhagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

5275,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja Dmitri Štšerbin

Kostja: XXX(sündinud XXX, elukoht prospekt XXX, e-

post XXX); lepinguline esindaja: Aleksei Motuzov

Kohtuistungi aeg

23. september 2015

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus XX Xhagis XXX vastu 907,29 euro

kulutuste hüvitamise nõudes

2. Jätta XXX hagi XXX vastu võlgnevuse 4368,08 euro

väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses XXX kanda

2. Välja mõista XXX

menetluskulu 630,43 eurot

(kuussada kolmkümmend eurot ja 43 senti) XXX

kasuks

3. Välja mõista XXX Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu

255,00

(kakssada

viiskümmend

viis)

eurot.

Menetluskulu tuleb tasuda otsusele lisatud makseinfo

lehel olevale arvelduskontole ja tasumisel märkida

viitenumber.

4. Välja mõista XXX Eesti Vabariigi kasuks välja

mõistetud menetluskuludelt 255,00 eurot viivis VÕS §

lõike

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

menetluskulude

tasumiseks

kohustava

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

1. XXX (edaspidi XXX), XXX(edaspidi XXX) ja XXX(edaspidi hageja) sõlmisid 01.12.2008.a

kolmepoolse lepingu (edaspidi leping), mille kohaselt kohustus hageja hoolitsema XXXeest

kuni tema surmani, ostma XXX le vajalikke hügieenitarbeid ja toitu, maksma korteri

kommunaalarveid ning surma korral korraldama ja maksma matuse ja mälestussamba

paigaldamise eest. Hageja hooldas XXXd alates 01.06.2008.a. Hageja tasu lepingu ja

01.12.2008.a kompanjonide protokolli kohaselt oli 109 % EV miinimumpalgast. Lepingu

kohaselt vastutasid XXXja XXXlepingu täitmise eest solidaarselt. XXX-l oli sügav puue,

mistõttu ta vajas ööpäevaringselt kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet, kuna ta ei tulnud

iseseisvalt toime söömisega, hügieenitoimingutega, riietumisega ega liikumisega ning ta võis

oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele,

varale.

2. Hageja kandis ka lisakulusid: ostis XXX-le kitse 1290 krooni/ 82,45 eurot, dušitool-ratastooli

3560 krooni/ 227,53 eurot, diivani 2000 krooni/127,82 eurot ning paigaldas XXXkorterisse

veemõõtja 410 krooni/26,20 eurot. XXXsuri 11.06.2010.a. 18.10.2010.a välja antud

pärimistunnistuse alusel pärisid XXXvara XXXja kostja võrdsetes osades. Pärijad jagasid

pärandvara kohtus 29. jaanuari 2013.a. Kohtuotsuses ei ole märgitud midagi kohustuste

jagamise kohta, seega eeldatakse, et pärijad vastutavad nende eest võrdsetes osades. Kuna

XXXei täitnud lepingus ettenähtud kohustust maksta hagejale tasu hooldamise eest ja

hüvitada tehtud lisakulud, siis vastutavad tema võlgade eest pärijad. XXX-le määrati

eestkostjaks hageja.

3. Hageja nõude arvestuse kohaselt oli tema tasu ajavahemiku 31.05.2008 - 3l.12.2009.a eest

90 060 krooni/5755,88 eurot ja ajavahemiku 01.01.2010 - 31.05.2010.a eest 23 700 krooni/

1514,71 eurot ning kulutused XXXabikaasa XXXmatustele 8090 krooni/517,05 eurot,

XXX-le Liiva kalmistu teenused 2966 krooni/189,56 eurot, XXXpeied OÜ-s YOL 2000

krooni/127,82 eurot, XXXsurnu pärg 550 krooni/35,15 eurot, XXXhauamonumendi

ettevalmistamine ja paigaldus 590 eurot/37,71 eurot, XXXproteesid 5000 krooni/319,56

eurot, XXXkits 1290 krooni/82,45 eurot, XXXduši-ja ratastool 3560 krooni/ 227,53 eurot,

diivan 2000 krooni/127,82 eurot, veemõõtjate paigaldamine 410 krooni/26,20 eurot, kokku

9513,73 eurot. Poolte sõlmitud lepingu punkti 3.5. kohaselt ja arvestades sellega, et

tarbijahinnaindeks muutus 2013. aasta jaanuaris võrreldes 2010. aasta juuniga 10,9% võrra,

mis moodustab 1037 eurot, siis kokku on võlgnevus 10 550,73 eurot, millest kostja

võlgnevus on 5275,37 eurot.

4. 12.01.2015 kohtule esitatud avalduses loobus hageja XXXabikaasa XXXmatustega seotud

kulutuste, mis seisnesid matusekuludest 8090 krooni/517,05 eurot, Liiva kalmistu teenuste

kuludest 2966 krooni/189,56 eurot, XXXpeiede kuludest 2000 krooni/ 127,82 eurot (OÜ

YOL arve), XXXsurnupärja kuludest 550 krooni/35,15 eurot, XXXhauamonumendi

ettevalmistamise ja paigaldamise kuludest 590 eurot/37,71 eurot, kokku kulutuste hüvitamise

nõuetest summas 14 196 krooni/ 907,29 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnistanud ning palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on

lepingu puhul tegemist ülalpidamislepingu ja sellest tulenevate kõrvalkohustustega. VÕS §

573 järgi peab ülalpidamisleping olema notariaalselt tõestatud. Kuna leping ei ole

notariaalselt tõestatud, siis on see seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine ja

sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

6. Kostja on seisukohal, et XXX-le asjade (kits, dušitool-ratastool, diivan, veemõõtja koos selle

paigaldusega, hauakivi jne) ostmise ja teenuste (abikaasa XXXmatuse korraldamine jne)

osutamise kohustused ei laiene kostjale kui pärijale, kuna olid lahutamatult seotud XXX-ga

või olid hageja kohustusteks, sest hageja kasutas vastastikuse kokkuleppe korras XXX-le

kuuluvat elamispinda ilma üüritasuta.

7. XXXoli enne lepingu allkirjastamist Tallinna Pensioniameti Tallinna arstliku Pensioniameti

komisjoni 16.08.2007.a otsusega nr XXX tunnistatud sügava puudega haigeks, kellega

puudus sõnaline kontakt. Seega pidid lepingupooled teadma, et XXXoli lepingu sõlmimise

ajal piiratud teovõimega. Kostja on seisukohal, et tehing on TsÜS § 86 lg 1 ja 2 järgi tühine,

kuna XXXoli oma tervisliku seisundi tõttu olukorras, kus ta oli sõltuvuses teda

ümbritsevatest inimestest (sealhulgas hagejast), kes elasid temaga koos ühel elamispinnal.

Kostjal on ka alust arvata, et leping on sõlmitud pärast XXXsurma.

8. Kostja on 23.10.2014.a vastuväidetes seisukohal, et hageja nõue on vastuolus hea usu

põhimõttega või on käsitatav kelmuse katsena, kuna hageja abikaasa ja kostja kaaspärija

XXX, pöördus juba 27.01.2011.a tsiviilasjas 2-11-17343 kostja vastu nõudega arvata kostja

pärandvarast maha XXXja XXXülalpidamisele ja matustele tema poolt väidetavalt kulutatud

raha. Antud asjas väitis XXX, et just tema hooldas XXX-d ja XXX-d ning ostis vajalikud

abivahendid. Tsiviilasjas sõlmisid XXXja kostja kompromissi, milles arvestati vaidlusaluste

kulutuste tegemist.

9. Kostja palub kohaldada hagile TsÜS § 151 lg 1 alusel aegumist, kui kohus kohaldab asja

lahendamisel alusetu rikastumise sätteid. Kostjal ei ole vastuväiteid seoses hagist osalise

loobumisega.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 11.06.2010.a surnud XXX oli 05.12.2014.a surnud

XXXisa ja kostja vanaisa; et hageja, kes oli 01.12.2008.a lepingu sõlmimise ajal

XXXelukaaslane (endise nimega XXX) ja hiljem abikaasa, elas koos XXXja tema isa XXX-

ga XXXTallinnas; et XXXoli sügava puudega isik, kes vajas pidevat kõrvalabi, juhendamist

ja järelevalvet ööpäevaringselt.

11. Pooltel on vaidlus selle üle, kas 01.12.2008.a leping kehtib ning kas kostja on kohustatud

hagejale hüvitama XXX-le ostetud asjade maksumuse ja maksma tasu XXXhooldamise eest.

12. VÕS § 572 lg 1 sätestab, et ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise

isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub

ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama.

Seega võetakse ülalpidamiskohustus vastutasuks teatud eseme võõrandamise või kasutusse

andmise eest ning sisaldab nii ülalpidamislepingule kui ka võõrandamis- või

kasutuslepingule iseloomulikke jooni.

13. 01.12.2008.a sõlmitud kolmepoolne leping XXX, XXXja hageja vahel (I kd lk 6-9, tõlge lk

40-42) sisaldab küll XXXja XXXülalpidamiskohustust, kuid selles puuduvad kokkulepped

ülalpidamiskohustuse täitmise eest vara võõrandamise või kasutusse andmise kohta.

Järelikult ei ole tegemist VÕS § 572 lg 1 sätestatud ülalpidamislepinguga, millele näeb VÕS

§ 573 ette notariaalse tõestamise kohustuse. Kohus on seisukohal, et 01.12.2008.a sõlmitud

lepingu puhul on tegemist VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepinguga, millega kohustub üks

isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid

(täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Käsunduslepingule seadus notariaalse tõestamise kohustust ette ei näe. Seega ei ole

kolmepoolne leping tühine vorminõuete rikkumise tõttu.

14. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 8 lg 1 sätestas, et füüsilise isiku teovõime on võime

iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Lõike 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks

saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada

või neid juhtida, on piiratud teovõime. TsÜS § 11 lg 1 sätestas, et piiratud teovõimega isiku

poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja

arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast

tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.

15. Tallinna Pensioniameti 16.08.2007.a arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega (I kd lk 16-17)

on tuvastatud, et XXX-l on sügav puue, mille tõttu ta vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist ja

järelevalvet ööpäevaringselt. Otsus põhineb ekspertiisi poolt kindlaks tehtud asjaoludel, mille

kohaselt on XXXlamajahaige, tal on sügav vasakpoolne hemiparees ning sõnaline kontakt

puudub. Põhja Tallinna Valitsus valmistas ette XXX-le eestkostja määramise avalduse (I kd

lk 130-132) ja tasus riigilõivu (I kd lk 133), kuid XXXsuri 11.06.2010.a enne eestkostja

seadmist ja XXX-le eestkostja määramise menetlus lõpetati tema surma tõttu.

16. 24.05.2015.a SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi

hinnanguga, akt nr XXX (II kd lk 138-142) on tõendatud, et XXXei olnud 01.12.2008.a

lepingu sõlmimise ajal kestvalt võimeline aru saama oma teo tähendusest ega olnud kestvalt

võimeline oma tegu juhtima. Ekspertiisiaktist nähtuvalt esines XXX-l lepingu sõlmimise ajal

01.12.2008.a kestva kuluga psüühikahäire, mis on hõlmatav määratlusega ägeda algusega

vaskulaarne dementsus ja see välistas tema võime õigesti hinnata toimunud tehingut ning

sellega seoses tema huve.

17. Eelpool nimetatud tõenditega on tõendatud, et XXXoli 01.12.2008.a lepingu sõlmimise ajal

TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, kellel puudus eestkostja, mistõttu tema

poolt tehtud kolmepoolne tehing on TsÜS § 11 lg 1 järgi tühine.

18. TsÜS § 11 lg 3 sätestab, et piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud

seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust

ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle

selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul

kolmas isik. Kohus on seisukohal, et kuna lepingu punktidest 2.1, 2.3, 3.1, 3.3 ja 3.4 tekkisid

XXX-le otsesed rahalised kohustused tasuda hagejale osutatud teenuste ja ostetud kaupade

eest oma pensionist, siis TsÜS § 11 lg 3 käesolevas asjas ei kohaldu ja tehing on tühine.

19. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise

tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

20. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on

seisukohal, et selle sätte alusel tekib alusetu rikastumise nõue, mis on suunatud kohustuse

täitmise eesmärgil teisele isikule üleantu tagastamisele juhul, kui kohustus langeb pärast

täitmist tagasiulatuvalt ära. Seega saaks hageja alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda

XXX-le 17.03.2009.a ostetud kitse 1290 krooni/ 82,45 eurot (I kd lk 19), 12.05.2010.a

ostetud dušitool-ratastooli 3560 krooni/ 227,53 eurot (I kd lk 20), 10.01.2009.a ostetud

diivani 2000 krooni/127,82 eurot, 24.04.2009.a paigaldatud veemõõtja 410 krooni/26,20

eurot.

21. TsÜS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on

alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kuna 1.12.2008.a sõlmitud leping oli tühine algusest

peale, siis aegus XXX-le 17.03.2009.a ostetud kitse (82,45 eurot) nõue 17.03.2012.a kell

24.00, 12.05.2010.a ostetud dušitool-ratastooli (227,53 eurot) nõue 12.05.2013.a kell 24.00,

10.01.2009.a ostetud diivani (127.82 eurot) nõue 10.01.2012.a kell 24.00 ja 24.04.2009.a

paigaldatud veemõõtja (26,20 eurot) nõue 24.04.2012.a kell 24.00. Hagi esitati kohtule

18.06.2013.a, seega olid antud nõuded hagi esitamise ajaks aegunud.

22. Hageja väitel tõendab XXX-le proteeside ostmiseks 5000 krooni/ 319,56 euro laenuks

andmist 01.12.2008.a kompanjonide ühenduse koosoleku protokoll (I kd lk 10-15, tõlge 43-

45). Protokollist nähtuvalt on XXXpalunud eraldada talle 2008.aasta jooksul 7500 krooni

hammaste proteesimiseks. Otsuse kohaselt on XXXproteeside ostmiseks eraldatud raha 2500

krooni ja võetud hagejalt laenu 5000 krooni, mis kuulus tagastamisele 2009.a jooksul

igakuiste maksetena 417 krooni. Sõltumata kirjapildist, peaks XXXolema XXXtäisealine

poeg ja seega kostja onu, mitte kostja vanaisa XXXSeega ei saa XXX-le proteeside ostmist

antud protokolliga lugeda tõendatuks. Hageja ei ole tõendanud XXX-le proteeside ostmist

mitte ühegi kuludokumendiga, järelikult on hageja väidetud kulutused täies ulatuses

tõendamata. Protokollist nähtuvalt on see allkirjastatud hageja (endise nimega XXX) ja

XXXpoolt. Järelikult ei saa XXX-d pidada antud tehingu pooleks. Kohus tuvastas eelpool ka

selle, et XXXoli 01.12.2008.a piiratud teovõimega isikuks, kellele ei olnud määratud

eestkostjat. Seega ei saanud talle võtta ilma eestkostja nõusolekuta kohustusi. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjale ei tulene hageja ja XXXomavahelisest

tehingust kohustust hüvitada hagejale proteeside maksumus 319,56 eurot, mistõttu tuleb see

nõue jätta rahuldamata.

23. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1028 lg 1 ei kohaldu hageja tasu nõudele XXXhooldamise

eest, kuna sellega ei ole XXX-le midagi üle antud ja ta ei ole hooldamise tulemusena

rikastunud hageja arvel.

24. Hageja tasu nõue ei kuulu rahuldamisele ka käsundita asjaajamise sätete alusel alljärgnevatel

põhjendustel:

25. VÕS § 1018 lg 1 punktid 1 - 3 sätestavad, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise

isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või

kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023

sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele

asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või kui asjaajamisele

asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus

kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides

oluline.

26. XXXeluajal, so kuni 1.juulini 2010 kehtinud PKS § 66 sätestas, et täisealine lapselaps, kelle

varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut

vanavanemat, kui tal ei ole abikaasat või täisealiseks saanud last, kui nendelt ei ole võimalik

ülalpidamist saada.

27. XXX-l oli täisealine laps XXX, kes elas koos XXX-ga. Asjas esitatud tõenditest ei saa

järeldada, et XXXei oleks olnud võimeline XXX-d ülal pidama, kuna XXX-le seati eestkoste

alles 06.03.2012, seega ligikaudu kaks aastat pärast XXXsurma (I kd lk 27-29).

Kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-17343 (I kd lk 24-26) on tõendatud, et XXXon osalenud

riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu kostja ja XXXkohtuvaidluses pärandvara

jagamiseks. Antud asja menetlemise ajal, 27.01.2011.a on XXXsaatnud kostjale enda nimel

ja allkirjaga kirja (I kd lk 176-177, tõlge 174-175), kus ta märgib muuhulgas, et tema aitas

suurel määral nii oma ema XXX-d kui ka isa XXX-d hooldada, tegeles koos elades ühise

majapidamisega kuni nende elu lõpuni, ostis XXX-le vajalikke abivahendeid, tasus arveid,

korraldas matused, tasus matusekulud jne. Kirjast nähtub, et XXXsoovis kostjalt saada

hüvitist isale XXX-le osutatud abi eest kokku 15 880,00 eurot ja emale XXX-le osutatud abi

eest 1593 eurot. Järelikult on hagiavalduses toodud asjaolud, et XXXei olnud võimeline enda

ega XXXeest hoolitsema vastuolus XXXkirjaga, kui kirjaliku tõendiga. Kuna 01.12.2008.a

sõlmitud leping on tühine algusest peale, siis ei saa hageja tugineda lepingus kokkulepitud

asjaoludele, mille kohaselt ei olnud XXXvõimeline XXX-d hooldama.

28. Kostja ei ole oma vastustes hagile märkinud, et ta kiidab hageja tegevuse heaks või, et

XXXhooldamine toimus tema huvides. Vastupidi, kostja on väitnud, et hageja nõue on

vastuolus hea usu põhimõttega või käsitatav kelmuse katsena, kuna hageja endine abikaasa ja

kostja kaaspärija XXX, pöördus juba 27.01.2011.a tsiviilasjas 2-11-17343 kostja vastu

nõudega arvata kostja pärandvarast maha XXXja XXXülalpidamisele ja matustele tema poolt

kulutatud raha. Antud asjas väitis XXX, et just tema hooldas XXX-d ja XXX-d ning ostis

vajalikud abivahendid. Tsiviilasjas sõlmisid XXXja kostja kompromissi, milles arvestati

vaidlusaluste kulutuste tegemist. Seega on kohus seisukohal, et kostja 20.10.2010.a kirjalikku

pöördumist hageja poole (II kd lk 40, tõlge lk 39) ei saa pidada hageja tegevuse heakskiiduks

VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes käesolevas asjas, kuna see puudutab pärandi jagamisele eelnevat

aega ja pärandivaidlus XXXja kostja vahel lõppes kompromissi sõlmimisega. Kohus on

seisukohal, et kuigi kompromissi määrusest ei nähtu, kas või millisel määral vähendati kostja

pärandiosa XXX-le ja XXX-le tehtud kulutuste või hooldamise tasu arvel, siis

pärimistunnistuses (I kd lk 22-23) esile toodud XXXja XXXvara koosseisust ja määruses

märgitud vara jaotusest saab järeldada, et pärandit ei jagatud võrdsetes osades, vaid kostja

pärandiosa oli XXXpärandiosast tunduvalt väiksem.

29. TsMS§ 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. 12.01.2015 kohtule esitatud avalduses (II kd lk 79) loobus hageja XXXabikaasa

XXXmatustega seotud kulutuste, mis seisnesid matusekuludest 8090 krooni, Liiva kalmistu

teenuste kuludest 2966 krooni, peiede kuludest 2000 krooni (OÜ YOL arve), surnupärja

kuludest 550 krooni ja hauamonumendi ettevalmistamise ja paigaldamise kuludest 590

krooni, kokku kulutuste hüvitamise nõuetest summas 14 196 krooni/ 907,29 eurot. Kostja

hagist osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud.

30. Kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 431 alusel, kuna hagist

loobumisega ei rikuta avalikku huvi. TsMS 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa

hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulude jaotus

31. TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 tulenevalt tuleb poolte menetluskulud selles osas, milles kohus

lõpetas menetluse jätta hageja kanda, kuna kohus lõpetas asjas osaliselt menetluse summas

907,29 eurot ilma, et kostja oleks tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis

ülejäänud osas summas 4368,08 eurot hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud selles

osas hageja kanda. Järelikult tuleb hagimenetluse kulud jätta täielikult hageja kanda. TsMS §

174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

32. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

33. Kostja esitas kohtule 08.01.2015, 13.01.2015 ja 24.09.2015 menetluskulude nimekirjad,

mille kohaselt on tema kulutused õigusabile kokku 630,43 eurot. Menetluskulude taotluste

põhjenduste kohaselt tutvus kostja esindaja asja materjalidega ning koostas ja esitas hagile

vastuse, millele kulus 4 tundi. Tehtud töö kohta on 01.09.2014.a esitatud arve nr 022 summas

200 EUR. Esindaja valmistus ette ka kohtuistungiks, sh vormistas menetlusdokumendid

(vastuväide hagi muutmise kohta ja taotlus tõendi materjalide juurde lisamiseks), millele

kulus 3,5 tundi tööaega maksumusega 50 eurot tund, kokku 175 eurot. Lisaks sellele tegi ta

menetlusdokumendi tõlke (2,17 lehekülge) maksumusega 30,45 eurot. Tehtud töö eest on

29.10.2014 esitatud arve 031 summas 205,45 eurot. Täiendavate menetluskulude nimekirjade

kohaselt osales ta 12.01.2015 alates kell1 14.00-16.00 kohtuistungil, mille kohta on hagejale

esitatud arve nr 15-004 summas 100 eurot ning 23.09.2015 alates kella 10.00 kuni kella

10.40-ni kohtuistungil kostja esindajana (ajakulu 0,66 tundi 50,00 eurot/tund) kokku summas

33,32 eurot. 04.09.2015 esitas hageja seisukoha, millega tutvumisele, analüüsile ja vastuse

ettevalmistamisele (käsundita asjaajamise ja alusetu rikastamise osas) kulus kostja esindajal

1,3 tundi, 50,00 eurot/tund, kokku 66,67 eurot. Hageja menetluskulude kohta vastuse

koostamine ja esitamine 24,99 eurot (50,00 eurot/tund, ajakulu 0,5 tundi). Tehtud töö kohta

on 23.01.2015.a esitatud arve nr 15-040 summas 124,98 eurot. Kostja kinnitab, et kõik kulud

on kantud seoses kohtumenetlusega ja menetluskulud ei sisalda käibemaksu, kuna

õigusteenuseid osutav ettevõtte ei ole käibemaksukohustuslane.

34. Hageja kostja menetluskuludele vastu ei vaielnud. Kohus on seisukohal, et kulutused

õigusabile olid vajalikud ja põhjendatud ning õigusabi on osutatud mõistliku tunnihinnaga

mõistlikus ulatuses, mistõttu kuuluvad need hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

35. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud

isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et

kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule

täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

36. 24.märtsil

2015

andis

kohus

kostjale

menetlusabi

ja

vabastas

ta

postuumse

kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi

läbiviimise

ettemaksu

tasumisest.

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla 27.05.2015 arve nr MAR1512028 kohaselt on asjas läbiviidud ekspertiisi

maksumuseks 255,00 eurot. Kohus määras 05.06.2015 määrusega, et arve kuulub tasumisele

täies ulatuses. Järelikult kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele 255,00

eurot. Menetluskulu tuleb tasuda otsusele lisatud makseinfo lehel olevale arvelduskontole ja

tasumisel märkida viitenumber.

37. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb menetlusekulude tasumisega viivitamise korral tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka

menetluskulude väljamõistmise lahendis. Järelikult kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks

välja mõistetud menetluskuludelt 255,00 eurot väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

/digitaalallkiri/

Kohtunik: