1-15-8100/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generated-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises 74 lg 1 ja lg 3 ) kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata .V le
Legislator headnote
AI generated1-15-8100/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: KrMS ( okkuleppemenetluses) kohaselt § 249 Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa k kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja
22. oktoober 2015 Kriminaalasi
(number nimetus) ja nr 15284000234; kohtuasi nr 1-15-8100
riik
versus H.V Asja lahendamine kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Küllike Taits Süüdistatav
H.V XXX
(isikukood ; elukoht
xxxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus
karistusseadustik (KarS)
§ 121 (Kehaline väärkohtlemine) lg 1
järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann
RESOLUTSIOON
(
) Kohtuotsuse resolutiivosa
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes
-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada
KarS
H.V süüdi § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus
(kaks
74 lg 1 ja lg 3 ) kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata .V le
1 (üks) aasta ning mõistetud H - katseaeg
vangistust 2 kuud ei pane katseajal toime uut kuritegu ei pöörata täitmisele, kui .V H
ja täidab KarS §
1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata .V le H -
75 lg-s
käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks ; tühistada xxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxxxxx
H.V-le kohaldatud elukohast lahkumise keeld. tõkendina Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused
2. Tsiviilhagis ja kriminaalmenetluse kuludes:
2.1 rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista € A.S H.V-lt 500 (viissada) A.S kasuks;
2.2 välja mõista riigi kasuks H.V-lt kriminaalmenetluse kulu 274 (kakssada seitsekü ) € €, õigusabi tasu 72 € ja postikulu 2.70 € mmend neli
70 senti (sundraha 200
); määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015 a novembri kuust igakuise menetluskulu osa 22 (
89 senti tasumine, kuni kakskümmend kaks) €
menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;
2.3 advokaat Raul Tosmann kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus 24 € (s.h käibemaks) rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsuse täitmiseks
3. Selgitada:
3.1 k -des 318 321, mille kohaselt ohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –
kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §
318 sätestatud alustel -s Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooni se kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu õigu
Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;
3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);
3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel ning pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest -
alates kol ( me päeva jooksul KrMS § 408 lg 2);
3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;
3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi
vahendus ; el
3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;
3.7 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (
menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU
OTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa)
KrMS ( okkuleppemenetluses) kohaselt § 249 Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa k kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.
1.
Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt .V H on toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise
121 lg 1 selles, ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise KarS § järgi, mis seisnes
et tema, olles alkoholijoobes, 24.06.2015.a kella 07.00 07.35 vahel tungis Viljandi linnas Vene –
xx kortermaja juures kallale E.S.le kelle lükkas pikali ning lõi korduvalt käte ja jalgadega näo piirkonda ning vastu käsi, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused (vasaku põse piirkonna tugev turse, huuled turses, ninaluumurd, vasak küünarvars valulik).
2. kulepe Kriminaalasjas sõlmitud kok
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmises KarS § § 121 lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 2 kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui .V üheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle H
KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas;
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks.
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Menetluskulud
Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179) ; § 180 § 188) - , 2. jaos ( - ning Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine
3. jaos ( -
Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 § 192).
3.1.
Menetluskulude koosseis
Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud KrMS §
-s 175 (Menetluskulud).
3.1.1. Sundraha
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 2013 määrusest o 585
28. novembri
nr 166 ( ), millega on kehtestatud alates 01. jaanuarist 2015 Töötasu alammäära kehtestamine
töötasu alammääraks 3 € kuus.
3.1.2.
Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti
Advokatuur
, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §
45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määra riigi õigusabi seaduse - tud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
3.1.2.1. Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi
H - .V le osutatud õigusabi onduvad sõidule kohtueelsel uurimisel ja sellega se vajalikud kulutused on 48 €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud.
3.1.2.2.
Kohtulikul menetlemisel riigi õigusabi
H - .V le kohtus esinemise eest on kaitsja esitanud taotluse õigusabi tasus.
Taotluse p-s 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu koos käibemaksuga €. Kaitsja tasuarvestust kohtulikus menetluses loeb kohus usaldusväärseks ning taotlus tuleb rahuldada.
3.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu
– 2.70 €.
3.2. Menetluskulude summaarne arvestus
Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 659.70
585 +48+24+2.70 € ( ).
3.3.
Menetluskulude hüvitamise põhjendused
KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvi ine kohtumääruse ohtu tam
või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.
KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeline temalt väljamõistetud menetluskulusid täies ulatuses ja Kohus leiab, et on põhjendatud koheselt tasuma.
sundraha vähendada 200 € ni ja KrMS
§ 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb välja mõista H.V-lt riigi kasuks
kriminaalmenetluse kulu 274.70 . €
4. Tsiviilhagi lahendamine
4.1.
Asjaomased õigusnormid
Võlaõigusseaduse Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
) kohaselt (VÕS) § 1043 (
teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. ) lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on VÕS § 1045 (Kahju tekitamise õigusvastasus õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ) lg 1 kohaselt, kui § 440 (Hagi õigeksvõtmine
kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
4.2. Esitatud tsiviilhagid
Kriminaalasjas on A.S esitanud tsiviilhagi summas 500 . Kokkuleppemenetluses on € süüdistav hagi õigeks võtnud.
4.3. Otsustus tsiviilhagis
4.3.1.
310 ( ) KrMS § kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul Tsiviilhagi kohta otsuse tegemine teeb kohus otsuse tsiviilhagis.
4.3.2. Kokkuleppemenetluses nähtub süüdistatava õigusvastaselt tekitatud kahju ning süüdistav on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi õigeks võtnud.
4.3.3. Tsiviilhagi tuleb TsMS § 440 ja VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista kahju tekitanult H.V-lt A.S. kasuks.
500 €
5.
Otsuse tegemisel kaasnevate täiendavate küsimuste lahendamine Tõkend
5.1 KrMS § 312 (Kohtuotsuse põhiosa ohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi ) p 7 kohaselt k
kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 (Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt s kohtu valitud üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine.
5.2 Seoses kriminaalasja lahendamisega tuleb süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld . tühistada Kohtuotsuse täitmisega seonduv
5.3 KrMS § 408 ( –määruse jõustumine) lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui Kohtuotsuse ja
apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS § 408 lg 6).
5.4 KrMS § 412 ( –määruse täitmisele pööramise tähtaeg Kohtuotsuse ja ) lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
5.5 KrMS § 423 (Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine) kohaselt kriminaalmenetluse kulu
de sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Lillsaar
Kohtunik