3-15-2631/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2631 Haldusasi V.S.i (S.) kaebus Harku ja Murru Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlustoimingud Resolutsioon Kaebuse tagastamine

1. Tagastada V.S.i kaebus.

2. Jätta riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD NING KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 8. oktoobril 2015 kaks V.S.i avaldust, mis on dateeritud 05.10.2015. Avaldustele on lisatud kaebaja muud venekeelsed avaldused (24.08.2015), hulk Harku ja Murru Vangla dokumente kaebajat puudutavate distsiplinaarmenetluste kohta, kaebaja kontoväljavõte 08.06.2011-17.08.2015 kohta, vangla kaupluse kaupade nimekiri koos hinnakirjaga, ostutšekid, ajaleheväljalõiked. Kohus on korraldanud kaebaja 05.10.2015 avalduste tõlkimise. Neist avaldustest nähtuvalt palub kaebaja tähele panna eestikeelset avaldust, mis on esialgselt adresseeritud Harju Maakohtule. (27.08.2015 avaldus, tl 3–4). 2. Sellest avaldusest maakohtule mõistab kohus, et kaebaja soovib, et talle hüvitataks varaline ja mittevaraline kahju, mida on talle tekitanud Harku ja Murru Vangla. Kohus loeb avaldusest välja, et kahju põhjused ja taotletavad summad on järgmised. Varaline kahju: 1) kaebaja ei ole saanud kätte kogu töötasu Eesti Vanglatööstuses töötamise eest (4000 eurot); 2) kaeabajale sugulastelt laekunud rahast on tehtud mahaarvamisi 50 % ulatuses (1460 eurot).

Mittevaraline kahju on tekitatud erinevatest hüvedest ja õigustest ilma jättes (kohtumine sugulastega), ebainimliku kinnipidamise ja kohtlemisega ning selle eest taotleb kaebaja hüvitist 5000 eurot.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast.

5. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse vangla tekitatud kahju hüvitamiseks üksnes juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 8.

6. Kohus küsis 20.10.2015 kohtunõudega, kas V. S. on Harku ja Murru Vanglale esitanud nõudeid ülalmainitud kahjuga seoses või muid kahju hüvitamise nõudeid. Samuti palus kohus teatada, kas kaebaja on esitanud muid taotlusi seoses töötasuga või talle vanglasse laekuvatelt summadelt tehtavate kinnipidamistega.

7. Harku ja Murru Vangla teatas 21.10.2015 vastuses, et dokumendihaldussüsteemi andmete (alates 01.01.2013) järgi ei ole V. S. esitanud Harku ja Murru Vanglale ühtegi pöördumist kohtunõudes märgitud küsimustes. Harku ja Murru Vangla märkis ka, et kinnipeetav ei ole esitanud ka ühtegi vaiet, milles oleks vaidlustanud talle määratud distsiplinaarkaristusi ega muid kaebusi, milles ta oleks avaldanud rahulolematust vangla toimingute üle tema isikuarvele laekunud summadega seoses. Harku ja Murru Vangla selgitas veel, et kinnipeetav töötab AS-s Eesti Vanglatööstus ning vangla ei ole selle töösuhte osapool.

VangS § 43 lg 2 sätestab, et kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrusega nr 382 vastu võetud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 3 kohaselt on ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär tunnis füüsilise isiku või äriühingu (edaspidi käitis) pakutavatel töödel on 10 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast tunnis.

§ 3 p 2 kohaselt ei tohi tükitöö palgamäär tooteühiku kohta olla väiksem kui §-s 2 nimetatud töötasu alammäära tunnis ja tükitöö tegemiseks normaaloludes kuluvate tundide korrutis.

8. Kuna on selgunud, et kaebaja ei ole läbinud vanglalt kahju hüvitamiseks ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust, tuleb tema kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult tagastada.

9. Kuna kaebusest on näha et kaebaja ei ole nõus talle töötasuna laekuva summaga ning sellega, et tema sugulaste poolt talle laekuvatest summadest tehakse kinnipidamisi, selgitab kohus järgmist.

9.1. VangS § 44 lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Seega näeb VangS § 44 lg 2 ette mistahes kaebajale laekuvatest summadest (sh tema töötasu ja sugulastelt saadav raha) kinnipidamiste tegemise ja kandmise kinnipeetava vabanemisfondi või tema vastu suunatud nõuete rahuldamiseks (nõuete fondi). Kaebaja esitatud kontoväljavõtte (tl 37–42) järgi on see nii toimunud ka kaebajale laekunud rahaga. Tegemist ei ole maksude või muu sarnase kinnipidamisega, mis kaebaja rahast ilma jätaks. Vabanemisfondi raha saab ta kasutada vanglast vabanemisel oma elu korraldamiseks. Nõuete fondist tasutakse aga isikutele, kellel on kaebaja vastu rahalised nõuded, mis tuleks tal neile niikuinii tasuda.

9.2. Kui kaebaja ei ole nõus arvutustega, mis VangS § 44 lg 2 alusel summade kinnipidamisel on tehtud, tuleb tal pöörduda arvutuste korrigeerimiseks esmalt vangla poole ja kui selgub, et raha on valesti kinni peetud, nõuda tasaarvestust. Alles siis, kui vangla on sellest keeldunud, saab isik pöörduda halduskohtusse vangla kohustamise nõudega (VangS § 11 lg 5 näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse ka kohustamisnõude esitamiseks).

9.3. Kui kaebaja ei ole rahul talle makstava töötasu suurusega, siis on tal võimalus pöörduda AS Eesti Vanglatööstus poole selgituste ja arvutuste saamiseks. Kohtule esitatud kontoväljavõttest on näha, et töötasu maksab kaebajale AS Eesti Vanglatööstus ning ka Harku ja Murru Vangla on 21.10.2015 vastuses selgitanud, et vangla ei ole töösuhte pool. Kui kaebajal on AS-ga Eesti Vanglatööstus (eraõiguslik tööandja) vaidlus töötasu üle, siis seda vaidlust ei saa lahendada halduskohtus. Vaidlusi töötasu üle lahendavad töövaidluskomisjonid ja maakohtud. Kohus mõistab aga kaebaja esitatud dokumentidest, et kaebaja probleemiks on töötasuna kättesaadavad summad sel põhjusel, et neist tehakse VangS § 44 lg 2 alusel kinnipidamisi. 10. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse, kui kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja tema kaebus vastab ka muudele seaduses sätestatud nõuetele.

11. Kohus mõistab kaebaja esitatud avaldusi selliselt, et kaebaja soovib ka talle riigi õigusabi määramist. Kuna kohus tagastab kaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, puudub vajadus ka riigi õigusabi taotluse lahendmaiseks ja kohus jätab selle läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe