1-15-7194/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 5. septembri 2015. a otsusega menetluses tunnistati süüdi lühi K.L viibitud aeg kokku 4 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 3. septembri 2015. a.
Legislator headnote
AI generated1-15-7194/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 5. septembri 2015. a otsusega menetluses tunnistati süüdi lühi K.L viibitud aeg kokku 4 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 3. septembri 2015. a.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-15-7194
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2015. a.,Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7194 Kohtukoosseis Meelika Aava,
Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 5. septembri 2015. a otsus K.L-i süüdistuses KarS § § 25 lg 2 järgi lühimenetluses
199 lg 2 p 9 -
Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.L (isikukood xxx ) Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata K.L-i .
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule
15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Harju Maakohtu 5. septembri 2015. a otsusega menetluses tunnistati süüdi lühi K.L
KarS § § 25 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel
199 lg 2 p 9 -
ning karistati vangistusega 9 kuuks.
vähenda mõisteud ühe kolmandiku võrra ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks s kohus karistust
karistuseks vangistuse 6 kuuks.
68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses KarS §
viibitud aeg kokku 4 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 3. septembri 2015. a.
2.
selles, et tema isikuna, kes K.L tunnistati süüdi on varem süstemaatilisi vargusi toime pannud jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt. Nimelt pani ta 24. juulil 2015. a, 29. augustil
2015. a ja 3. septembril 2015. a toime tahtlikud teod, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil erinevatest kauplustest ning mis jäid lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötajate poolt kinni.
2(3) Seega pani K.L toime KarS § 25 lg 2 § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. -
3. , kes palub kergendada temale Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K.L
maakohtu poolt mõistetud karistust, kuivõrd kahju oli vaid 31 eurot ja 30 senti ning selle ta saaks lähiajal hüvitada, kuna ta sai augusti lõpus tööle. Temaga koos elab ka puudega tütarlaps VS, kes vajab järel valvet ning süüdistatav on talle ainsaks lä e hedaseks inimeseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhj jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta endamatu ning tuleb põhistab kohtukolleegium järgmiselt.
Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.
peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -
Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistusliiki ja selle määra igakülgselt põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult.
KarS § 199 lg 2 näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus mõistis K.L-ile karistuseks vangistuse alla KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmist määra, karistades teda 9-kuulise vangistusega. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna
K.L-i
puhtsüdamlikku kahetsust ning süü suurust. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra.
Maakohtu põhjendused karistuse mõistmisel on argumenteeritud ja asjakohased. K.L on kriminaalkorras karistatud nii vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata (27.02.2015.a ), kui ka vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga (21.03.2015. a). Vaatamata varasematele karistustele ja nendest tingimuslikult vabastamistele ja vangistuse asendamisele, ei ole see K.L-i käitumisele mõju avaldanud ning ta jätkas kuritegude toimepanemist. Käesolevate varguste toimepanemist alustas ta üldkasuliku töö tegemiseks määratud katseajal ning sooritas mitmeid vargusi
lühikese ajavahemiku jooksul.
3(3)
Maakohus on arvestanud karistust kergendava asjaoluna nii K.L-i puhtsüdamlikku kahetsust kui ka süü suurust, millele viidatakse apellatsiooni ning sellest tulenevalt mõistnu s, d talle karistuse
alla sanktsiooni keskmist määra. Muid karistust kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud ning neid ei tooda välja ka apellatsioonis Asjaolu, et süüdistatavaga koos elab puudega tütarlaps, . kes vajab hooldamist, ei ole karistust kergendavaks asjaoluks.
6. mõistetud karistus on Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et K.L-ile seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg st 3 läbi vaatamata. -
Meelika Aava
Urmas Reinola Pavel Gontšarov
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/