3-15-1903/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-1903

Otsuse kuupäev

22. oktoober 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Karli Peelbaumi kaebus Tartu Vangla 20. mai 2015 otsuse nr

6-27/380-2 tühistamiseks ja kohustamiseks isiklike asjade

laost raadio kambrisse väljastamiseks

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebuse esitaja – Karli Peelbaum

Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta Karli Peelbaumi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 23. november 2015. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Karli Peelbaum esitas 13. mail 2015 Tartu Vanglale taotluse, soovides, et talle väljastataks isiklike

asjade laost 7. mail 2015 kaaskinnipeetavalt kingituseks saadud raadio Scott. Tartu Vangla jättis 20.

mai 2015 otsusega nr 6-27/380-2 K. Peelbaumi taotluse rahuldamata.

31. mail 2015 esitas K. Peelbaum Tartu Vangla 20. mai 2015 otsuse nr 6-27/380-2 peale vaide, mille

Tartu Vangla jättis 30. juuni 2015 otsusega nr 1-11/341-2 rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 29. juulil 2015 Karli Peelbaumi kohustamiskaebus Tartu Vangla vastu.

Kaebuse kohaselt taotleb K. Peelbaum Tartu Vangla kohustamist väljastada talle kingitud raadio

isiklike asjade laost kambrisse.

3. 14. augusti 2015 määrusega võttis kohus K. Peelbaumi kohustamiskaebuse menetlusse ning andis

vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks. 21. septembri 2015 määrusega otsustas kohus asja läbi

vaadata kirjalikus menetluses.

Kaebuse põhjendused

4. Kaebuse kohaselt esitas Tartu Vanglast vabanenud R. Villonen vanglale taotluse, mille Tartu Vangla

registreeris ning misjärel vangla võttis R. Villoneni raadio ja pani selle kaebaja isiklike asjade

nimekirja. Sellest tulenevalt on Tartu Vangla vahendanud raadio kinkimist ning sellest saab kaebaja

hinnangul järeldada, et kaebaja on saanud vangla vahendusel raadio enda valdusesse, seega vastab see

vangistusseaduse § 57 lg-le 1. Tartu Vangla, mittelubades raadiot kaebaja kambrisse, on käitunud

õigusvastaselt.

5. 1. oktoobril 2015 kohtusse saabunud pöördumises märgib kaebaja, et kuna vangla tunnistab kaebaja

omandiõigust raadio osas, siis selles osas vaidlus puudub.

Vangla piirab kaebaja õigust oma omandit kasutada. Kaebaja osutab, et tal ei ole elektriseadmetega

seotud karistusi ning ta ei kavatse raadio kasutamisega teisi häirida (vangistusseaduse § 31 lg 2).

Kaebajale kingitud raadio on ostetud vangla kauplusest, seega raadio päritolu kontrollitav. Eeldusel, et

vangla paigaldatud turvakleebised on terved, ei oma asjaolu, et seade on vahepeal omanikku vahetanud,

sisulist tähtsust.

Kaebaja leiab, et vanglal on õigus küsida omandiõiguse ülemineku kohta kirjalikku kinnitust,

olukorras, kus vangla otsustab, kas lubada seadme kasutamist kambris. Isiklike asjade kasutamist

vanglas ei reguleeri tsiviilseadustiku üldosaseadus vaid vangistusseadus.

Seoses vastustaja seisukohaga, et ei saa olla kindel selles, kas seadme kinkimine toimus isiku vabal

tahtel, märgib kaebaja, et selline kaalutlus ei sisaldu üheski õigusaktis ega seletuskirjas. Seega on

küsitav, kas vanglal kaalutlusõigust teostades on üldse võimalik seda legitiimse põhjusena arvestada.

Vangla poolt esitatud üldpreventiivne argument ei tohi leida kohtus legiteerimist.

Vastustaja vastuväited

6. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Vangistusseaduse (VangS) §31 lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla

isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla

sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat

distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme

kasutamise nõuete rikkumise eest.

Vanglaametniku poolt antud luba on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes. Tartu

Vangla on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kuna raadio kambrisse saamise ehk toimingu sooritamise

eelduseks on vanglaametniku vastava loa olemasolu, siis ei saa kohus käesoleval juhul lahendada

kaebaja kohustamisnõuet toimingu sooritamiseks vaid saab menetleda Tartu Vangla 20. mai 2015

otsuse nr 6-27/380-2 tühistamisnõuet ning kaebaja taotlusel teha otsuse tühistamise korral vastustajale

ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.

7. Tartu Vangla osutab, et vanglateenistuse vahendusel eseme soetamisega on tegemist juhul, kui

selline tegevus on vangistust reguleerivates õigusaktides selgesõnaliselt ette nähtud. Vangla

vahendusel asjade soetamine on näiteks kauplusest sisseostudena asjade saamine (VangS § 48),

vajadusel vanglateenistuselt hügieenitarvete (Tartu Vangla Kodukorra p 11.3) või isiklike riiete

saamine (VangS § 75 lg 3, VangS § 93). Asjaolu, et kaebajale kingitud raadio paigutati tema isiklike

asjade juurde lattu vanglaametniku tegevuse teel, ei muuda raadiot veel vangla vahendusel saaduks.

8. Vastavalt Riigikohtu praktikale ei pruugi eksliku õigusliku aluse kasutamine haldusaktis viia

vältimatult haldusakti tühistamiseni, kui esineb ka teine õiguslik alus samasuguse otsuse tegemiseks.

Vastustaja hinnangul ei saa teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud isikliku elektriseadmekambris

kasutamiseks lubamise otsustamisel olla ainukeseks hinnatavaks teguriks, et seade kuulub

kinnipeetavale, selle kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju või vangla korda (VangS § 31 lg 1),

vaid oluline on selle eseme saamise viis.

Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavatele teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kambris

kasutamise lubamine toob kaasa olukorra, mis ohustab vangla julgeolekut ja korda ning seetõttu on

kinkena saadud ese VangS § 15 lg 4 ja § 15 lg 2 p 3 alusel keelatud ning selle kambrisse kasutamiseks

loa mitteandmiseks ehk isikliku eseme kasutamisele piirangu seadmise õiguse annab vanglale VangS

§ 41 lg 2.

9. Tartu Vangla märgib, et peamine põhjus, miks ei saa lubada teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud

eseme kasutamist on see, et vangla ei saa mitte kunagi olla kindel, et kinkimine on toimunud isiku

vabal tahtel või on teda sunnitud oma isiklikust asjast, kas ähvarduste või pettuse abil kinkimise teel

loobuma ning vangla võimalused kontrollida kinke tegemise vabatahtlikkust on piiratud. Selline kinke

teel asjade saamise lubamine loob vanglas ülisoodsa olukorra erineval viisil tekkinud võlasuhte

lahendamiseks. Samuti annab see võimaluse täiesti uute võlasuhete tekkimiseks, kuna loob uue

võimaluse võla tasumiseks.

Vanglas, kus isikud viibivad piiratud territooriumil ning neil on kasutada piiratud vahendid ja rahalised

ressursid, on võlasuhted kerged tekkima. Vastustaja hinnangul on kinke teel asja saamine lihtne viis

väljapressimiseks ning liigkasu võtmiseks. Samuti võivad kinkena saadavad esemed muutuda

kinnipeetavate omavaheliste arveteklaarimiste või ka seksuaalse ärakasutamise objektiks.

10. Vastustaja on seisukohal, et kinkimise teel asjade saamise lubamine annab kinnipeetavatele

võimaluse vabaneda distsiplinaarvastutusest, kui tema valdusest leitakse ese, mis ei kuulu talle. Kuna

vallasasja kinkimiseks piisab suulise tahteavalduse tegemisest ja vanglal ei ole õigust nõuda

kinnipeetavatelt kirjaliku kinkelepingu esitamist, mis omandi üleminekut kinnitaks, siis on

kinnipeetaval võimalik igakordsel kambri läbiotsimisel temale mittekuuluva eseme leidmisel väita, et

sai eseme kingitusena teiselt kinnipeetavalt, kes omakorda võib väita, et sai selle kingituseks

kolmandalt kinnipeetavalt, kes on aga juba vabanenud jne. Sellise jada korral muutub kinnipeetavate

väidete tõele vastavuse kontrollimisel distsiplinaarmenetlus mõttetuks, kuna tõe väljaselgitamine on

peaaegu võimatu. Kui kinnipeetaval puudub võimalus saada kambrisse kasutamiseks teiselt

kinnipeetavalt kingitusena saadud ese, siis kaob ka huvi kingituste tegemiseks, kuna kinke saaja ei saa

sellest vanglas viibimise ajal koheselt tuntavat kasu ega eelist.

11. Kohustus tagada kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek on ilmselgelt kaalukam ja prioriteetsem

kinnipeetava õiguspärase ootuse ees saada kasutada teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eset. Kuigi

kinkena saadud eseme kasutamise keelamisega riivatakse isiku põhiõigust, on tegemist põhjendatud ja

mõõduka aga mitte intensiivse riivega, mille puhul võiks julgeolekuohu ülekaalukuse tõsise kahtluse

alla seada.

Seoses omandiõiguse riivega märgib vastustaja, et vanglas viibiva isiku esmavajaduse kindlustab

vangla. Seega ei jäta kinkena saadud raadio kambris kasutamise keelamine kaebajat ilma millestki

eluks hädavajalikust. Raadiosaateid saab kinnipeetav kuulata vanglas mängivast raadiost, telesaateid

ja uudiseid saab vaadata kinnipeetavate ühiskasutuses olevates ruumides vangla poolt üles pandud

telerist, samuti on võimalik lugeda kinnipeetavatele vangla poolt tellitud ajalehti.

Kohtu seisukoht

12. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja

televisioonisaateid. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et vanglateenistuse ametniku loal võib

kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku

vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat

distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme

kasutamise nõuete rikkumise eest.

Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetavale isiklikuks kasutamiseks kambrisse raadio lubamisest

keeldumise peab vangla otsustama haldusaktiga. Kuigi isiklike asjade loas olevate esemete kambrisse

lubamine või sellest keeldumine on üldjuhul toiming haldusmenetluse seaduse tähenduses, siis juhul kui

kehtiv õigus näeb eseme kambrisse lubamise ette vanglateenistuse loal, otsustatakse loa andmine

haldusakti vormis.

13. Samas ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga nagu tuleks K. Peelbaumi kaebus jätta läbi vaatamata,

kuna tema taotlus on lahendatud kehtiva haldusaktiga ning kaebaja ei ole taotlenud selle tühistamist.

Kohtueelses menetluses on K. Peelbaum esitanud vaide (tl 19), mida vastustaja on lahendanud (tl 2)

haldusakti nr 6-27/380-2 kehtetuks tunnistamise ja toimingu sooritamiseks kohustamise nõudena.

Kohtule esitatud kaebuses on K. Peelbaum märkinud, et leiab, et vangla pole käitunud õiguspäraselt

raadio kambrisse lubamisest keeldudes. 14. augusti 2015 määrusega otsustas kohus kaebuse menetlusse

võtta. Kuigi kohus on haldusajana nimes ära märkinud üksnes kaebaja nõude kohustada vastustajat

raadio kambrisse väljastamiseks, tuleb kaebus läbi vaadata täies ulatuses. Kaebusest nähtuvalt on K.

Peelbaum seisukohal, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud kaebajale raadiot kambrisse lubamast

ning soovib vastustajale sellekohase kohustava ettekirjutuse tegemist. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast

koostoimes kohtueelses menetluses esitatud vaidega ühtlasi kaebaja tahe kõrvaldada tema taotluse

lahendamisel antud haldusakti kehtivus. Seetõttu peab kohus võimalikuks vaadata läbi kaebaja nõue

vastustaja keelduva otsuse tühistamiseks ja raadio kambrisse lubamise kohustamiseks. Kohtu hinnangul

on ka vastustaja kaebust selliselt mõistnud, esitades vastuses kaebusele sisulised põhjendused raadio

kambrisse lubamisest keeldumise kohta.

14. 20. mai 2015 otsusega nr 6-27/380-2 on Tartu Vangla keeldunud raadiot isiklike asjade laost

kaebajale kambrisse lubamast viitega vangla sisekorra eeskirja (VskE) § 571 lg 1, kuna tegemist teiselt

kinnipeetavalt kingitusena saadud esemega.

Kohus nõustub vastustajaga, et teiselt kinnipeetavalt kinke teel asja omandamist ei saa pidada

vanglateenistuse vahendusel asja soetamiseks isegi juhul, kui kinke tegija ise on asja algselt omandanud

vanglateenistuse vahendusel. VskE § 571 lg 1 ei takista asja omandamist kinke teel, kuid takistab teiselt

kinnipeetavalt omandatud asja kasutamist ja hoidmist vanglas. Lisaks otseselt asjast vangla julgeolekule

lähtuva ohu vältimisele väldib säte ka asjade kasutamise ja omamise eeliste ärakasutamist kinnipeetavate

omavahelises suhtluses.

Seetõttu leiab kohus, et Tartu Vangla 20. mai 2015 otsus nr 6-27/380-2 on antud kooskõlas VskE § 571

lg-ga 1.

15. Õiguskantsleri 11. märtsi 2015 märgukirjas nr 6-3/120518/1501089 on väljendatud seisukohta, et

VskE § 571 lg 1 on vastuolus põhiseaduse §-ga 3, § 32 lg-ga 2 ning § 94 lg-ga 2, kuna justiitsministril

puudus volitusnorm 30. novembri 200 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 571 lg 1 andmiseks.

Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vajadus VskE § 571 lg 1 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse menetluse algatamise kaudu, kuna Tartu Vangla

keeldumist kaebaja taotlusel talle isiklike asjade laost raadio kambrisse lubamiseks tuleb pidada

õiguspäraseks ka juhul, kui Riigikohus tunnistaks VskE § 571 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks.

16. Kohtumenetluses on Tartu Vangla esitanud täiendavad põhjendused selle kohta, miks ta ei pea

võimalikuks lubada kaebajale kambrisse kasutamiseks teiselt kinnipeetavalt kinke teel saadud raadiot.

Kuna põhjendused on esitatud asjaolu kohta, millele on tuginetud vaidlustatud haldusaktis, s.o eseme

omandamine teiselt kinnipeetavalt kinke teel, siis on kohus veendunud, et vastustaja pidas esitatud

kaalutlusi silmas keelduva otsuse tegemisel. Riigikohus on pidanud erandlikel juhtudel lubatavaks

arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et

haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel1. Kohus leiab, et käesoleval juhul õigustab

kohtumenetluses esitatud põhjendustega arvestamist see, et VskE § 571 lg 1 võimaliku

põhiseadusvastasusega seonduv otsuse täiendava põhjendamise vajalikkus otsuse teinud ametniku jaoks

ilmselt ei olnud selge. Õiguskantsleri 11. märtsi 2015 märgukiri on adresseeritud justiitsministrile, mitte

vastustajale. Seetõttu on täiendavate põhjenduste esitamine halduskohtumenetluses lubatav.

1 Vt RKHK 29. novembri otsus asja nr 3-3-1-29-12, p 20

17. Vastustaja on leidnud, et teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kambris kasutamise lubamine

ohustab vangla julgeolekut ning seetõttu on tegemist keelatud esemega vastavalt VangS § 15 lg-le 4

koostoimes VangS § 15 lg 2 p-ga 3.

Kinke teel saadud asja kasutamisse lubamisel ei saa vastustaja tagada, et kinge on toimunud

vabatahtlikult ega ole seotud isikult asja tema tahte vastaselt äravõtmisega. Samuti loob kinnipeetavate

vaheline esemete üleandmise lubamine võimaluse võlasuhete tekkimiseks ja loob soodsad tingimused

liigkasuvõtmiseks ja väljapressimiseks. Lisaks raskendab see vanglateenistuse ülesannet korra tagamisel

vanglas, sest kinnipeetava isiklike asjade hulgas nimetamata esemete leidmisel saaks väita nende saamist

kinke teel (ka juba vabanenud kinnipeetavalt).

Vastustaja hinnangul on toodud asjaoludel vangla kohustus julgeoleku tagamiseks kaalukam kaebaja

huvist kasutada teiselt kinnipeetavalt kinke teel saadud raadiot.

18. Kohus nõustub, et vastustaja esitatud kaalutlused on asjakohased VangS § 31 lg-s 1 järgi otsustamaks

kaebajale kambrisse raadio lubamine. Asjaolu, et vastustaja esitatud kaalutlusi ei ole nimetatud vangla

sisekorraeeskirja seletuskirjas, ei muuda kaalutlusi lubamatuteks. On ilmne, et kinnipidamise

korraldamise otsustuste tegemisel peab vastustaja arvestama otsustuste mõju vangla julgeolekule ning

vajadusel hindama, kas kinnipeetava subjektiivse õiguse kaitse vajadus võib tingida sellest eesmärgist

kõrvalekaldumise. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks käesolevas asjas jätnud oluliste kaalutlustega

arvestama või, et kaebaja huvi raadiot kasutada tuleks nendel asjaoludel ilmselt eelistada avalikule

huvile korra ja julgeoleku tagamiseks vanglas. Vastustaja kaalutlustest nähtuvalt ei ole asjas määrava

tähtsusega see, millisel viisil raadio algselt omandati või, kas kaebuse asjaoludel asja omandamist saab

pidada omandamiseks vanglateenistuse vahendusel. Raadio kambrisse lubamisest keeldumine on

tingitud kinnipeetavaid ja vangla julgeolekut ohustavate suhete vältimise eesmärgist. Selles olukorras ei

ole välistatud teiselt kinnipeetavalt omandatud asja kasutusse lubamine, kui seda õigustavad kaalukad

asjaolud, näiteks juhul, kui eseme kasutamise keelamine riivaks intensiivselt kaebaja põhiõigusi.

Käesoleval juhul ei ole selline võimalik kaebaja õiguste riive kohtule äratuntav. Ka kaebaja ise ei ole

kohtumenetluses esile toonud asjaolusid, millest ilmneks tema õiguste riive eriline intensiivsus.

Kohus osutab täiendavalt sellele, et vastustaja ei ole takistanud kaebajal asja omandamist ega keeldunud

kinke teel saadud asja hoidmisest isiklike asjade laos kaebaja asjade koosseisus. Kaebaja saab asuda

raadiot kasutama pärast vabanemist.

19. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 20. mai 2015 otsus nr 6-27/380-2 on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Vastavalt puudub alus ka vastustajale ettekirjutuse

tegemiseks väljastada vaidlusalune raadio kaebajale kambrisse kasutamiseks.

Kaebus jääb rahuldamata.

20. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid

välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik