2-15-12053/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-15-12053 1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2015, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-12053 Tsiviilasi B Ki hagi N Ki ja T Ka vastu elatise nõudes asenduskohustusena Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B K (IK xxx) Hageja seaduslik esindaja: J Ka (IK xxx)

Kostja I: N K (IK xxx) Kostja II: T Ka (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista N Kilt B Ki kasuks 97,50 (üheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti elatist kuus, kuid mitte vähem kui üks neljandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 13. augustist 2015. a kuni B Ki täisealiseks saamiseni 16. veebruaril 2021. a.

3. Välja mõista T Klt B Ki kasuks 97,50 (üheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti elatist kuus, kuid mitte vähem kui üks neljandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 13. augustist 2015. a kuni B Ki täisealiseks saamiseni 16. veebruaril 20121. a.

4. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

5. Elatis tuleb kanda J Ka arvelduskontole xxx.

6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esi-

2-15-12053 2(4)

mese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätes- tatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menet- lusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja palub välja mõista kummaltki kostjalt 97,50 eurot elatist kuus asenduskohustusena kuni hageja täisealiseks saamiseni. Avalduse kohaselt sündis J Ka (hageja ema) ja A K (hageja isa, praegu B) abielu kestel hageja.

Viru Maakohtu 27. septembri 2005. a otsusega tsiviilasjas nr 2-1115/05 mõisteti A K hageja kasuks välja elatis igas kuus 1345 krooni (85,96 eurot). Viru Maakohtu 2. märtsi 2015. a otsusega suurendati elatist 195 eurot, kui mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohtuotsuste täitmata jätmise osas on kohtutäitur Kristel Maalmani büroos algatatud täitemenet- lused nr-d 095/2006/3133 ja 095/2015/987.

Vastavalt kohtutäituri tõendile moodustab hageja A Ki elatise võlg 31. mai 2015. a seisuga 1055,16 eurot (tsiviilasjas nr 2-14-62786) ja 8879,50 eurot (tsiviilasi nr 2-1115/05). Kohtutäituri sõnul ei saa kohtuotsuseid täita, kuna hageja isal A B (endine K) ei ole sissetulekut ega vara. Nimetatud asjaolud annavad alust arvata, et hageja isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada.

Hageja on täielikult hageja ema ülalpidamisel. Nii lapse isa kui kostjad lapse kasvatamisel ei osale. Hageja ema üksi last kasvatada ei suuda.

Kostjate vastused

Kostja I hagi ei tunnista ja teatab, et keeldub hagejale elatist maksmast, kuna tal ei ole selleks vahendeid. On hetkel töötu ja maksab võetu laenusid.

Kostja II hagi ei tunnista, väites et tal ei ole hagejale elatise maksmiseks raha. Kostja II töötab õmblusvabrikus Sillamäel ja saab miinimumpalka. Abikaasa N K on hetkel töötu. Samuti maksavad nad laenusid ja tasuvad korteri eest. Kostja teatab, et tema poeg, A B on nõus elatist maksma. Praegu töötab ta ehituse, kust töötasu veel makstud ei ole. Ka tal on võlad, mida ta praegu maksab. Ta otsib endale paremat töökohta, et olla võimeline elatist maksma. Alates septembrikuust hakkab ta õppima xxx gümnaasiumis. KOHTU PÕHJENDUSED

2-15-12053 3(4)

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Elatise kohtuotsused

27. septembri 2005. a otsusega (tsiviilasi nr 2-1115/05) mõistis Narva Linnakohus A K välja poja B Ki (sünd xxx) kasuks elatise.

2. märtsi 2015. a otsusega (tsiviilasi nr 2-14-62786) rahuldas Viru Maakohus B Ki hagi elatise suurendamise nõudes ja mõistis A Kilt B Ki kasuks elatis kuni B Ki täisealiseks saamiseni. 16. veebruar 2021. a.

2005. a kohtuotsuse täitmine

Hageja poolt kohtule esitatud Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani 29. septembri 2015. a tõendist nr 151/870 nähtub, et Narva Linnakohtu 27. septembri 2005. a otsuse (tsiviilasi nr 2-1115/05) täitmiseks täiteasjas nr 095/2006/3133 on A Bovi elatise võlg alates 1. jaanuar 2005. a kuni 17. detsember 2014. a 8679,50 eurot. Sissenõudja andmetel oli viimane laekumine elatise võla katteks 16. mail 2015. a summas 200 eurot.

2015. a kohtuotsuse täitmine

Hageja poolt kohtule esitatud Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani 29. septembri 2015. a tõendist nr 151/869 nähtub, et Viru Maakohtu 2. märtsi 2015. a otsuse (tsiviilasi nr 2-14-62786) täitmiseks 24. aprillil 2015. a algatatud täitemenetluses on A Bovi elatise arvutuslik võlg 1. ok-toobri 2015. a seisuga 1835,16 eurot. Võlgniku kontod on 26. mail 2015. a arestitud, maksuameti andmetel A. Bov tööl ei käi. Kinnis- ega vallasvara A. Bovil ei ole.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 alusel on alaealine laps õigustatud ülal- pidamist õigustatud saama. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 105 lg 1 alusel annab alaneja sugulane ülalpidamist enne ülenejat sugulast.

Asenduskohustus

Vastavalt PKS §-le 106 lg 2 juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on üle- määra raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Eel- nevas lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õi- gustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu.

Hageja esitatud täitmismaterjalidest tulenevalt ei ole hageja isa A Bov olnud pikka aega võimeline oma elatisekohustust täitma. See suutmatus ei ole ajutine. Seetõttu tuleb elatis väl-ja mõista kostjatelt kui hageja vanavanematelt asenduskohustusena.

2-15-12053 4(4)

Kostjate esitatud laenulepinguid ja kostja I töötust ei saa võtta arvesse asenduskohustusest vabas- tamise alustena. Kostjad on tööealised ja töövõimelised inimesed. Juhul kui nende töövõimeline poeg ei ole pikka aega olnud suuteline oma lapsele elatist maksma, peavad otsima elatise maks- miseks võimalusi tema vanemad.

Hagejat ei toida tema isa A Bovi avaldus (tl 39), et ta ei keeldu elatise maksmisest.

Kostja I ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, miks ta ei tööta ja mida ta on töö leidmiseks teinud. Kostja II esitatud väide sellest, et ta töötab minimaalpalgaga ei tähenda, et ta võiks töötada enam ja mujal.

Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsuse nr 3-2-1-75-11 p 18 kohaselt tekib vanavanemal PKS § 106 lg 2 kohaselt asenduskohustus /…/ ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud. /.../

Kuna hagejal arvelduskontot ei ole, tuleb elatis kanda hageja seadusliku esindaja J Ka arvelduskontole xxx.

Menetluskulud

TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2016 kohtuotsusega.