Legislator Case Law & Legislation
1-15-7506/6 AI generated

1-15-7506/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-15-7506/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

oktoober 2015 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-15-7506 (kohtueelses menetluses nr 12210000073) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Allar Nisu Süüdistatav (isikukood XXX; elukoht xxxxx x-x xxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 137 lg 1 järgi Kaitsja vandeadvokaat Andres Simson

Legislator headnote

AI generated

1-15-7506/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 3.7 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus § 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

Keywords

AI generated
severe health impairment mental health disorder damage to credit medical malpractice cause of action deficient medical expertise
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

22. oktoober 2015 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-15-7506 (kohtueelses menetluses nr 12210000073) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Allar Nisu Süüdistatav

B.M

(isikukood XXX; elukoht xxxxx x-x xxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 137 lg 1 järgi Kaitsja vandeadvokaat Andres Simson

RESOLUTSIOON

B.M-iks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada B.M (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 137 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o üks tuhat seitsesada 1785 ( kaheksakümmend viis ; KarS § ) eurot

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse ae 12.09.2013, s.o g

1 (üks) päev mõistetud

karistuse hulka ja lugeda B.M kandmata karistuseks rahaline karistus 147 (ükssada nelikümmend seitse) päevamäära, s.o 1749 (üks tuhat seitsesada nelikümmend üheksa) eurot 30 senti KarS §

1 alusel määra mõistetud ;

66 lg ta B.M-ile

rahaline karistus tasumisele ositi täitmise tähtajaga 10 (küm mitte vähem kui

me) kuud, s.o

174 (ükssada seitsekümmend neli) eurot 93 senti kuus järgmiselt: 1) alates 20

15. a novembrikuust igakuise rahalise karistuse osa 174,93 eurot tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna; KarS § 74 lõike 6 järgi jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistus, s.o 08.05.2012 Pärnu Maakohtu KarS § 298 lõike 1 järgi B.M-ile mõistetud 1 (ühe) aasta pikkune vangistus täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude

ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista heksakümmend viis) B.M-ilt sundraha 585 (viissada ka eurot ja muu

kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 587 (viissada kaheksakümmend seitse) eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 20

48 (nelikümmend 15. novembrikuust igakuise menetluskulu osa a

kaheksa) eurot 98 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse pea - Tartu Maakohtu le on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.7 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus § 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on B.M toime pannud kuriteona jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise inimese jälgimise, tema kohta andmete kogumise eesmärgil § 137 KarS

lg 1

järgi, mis seisnes selles, et tema, olles isik, kel puudus jälitustegevuseks KrMS § 1262 lõikest 1 tulenev seaduslik õigus, teostas ise ning ka grupis koos M.M , O.A ja K.K.ga , kellel samuti jälitustegevuseks seaduslikku õigust ei olnud, KrMS § 1265 lõikes 1 sätestatud

jälitustoimingut – varjatud jälgimist – teeseaduse täitmise üle järelevalvet teostavate politseiametnike liikumissuuna, asukoha ja tegude üle nende kohta andmete kogumise eesmärgil alljärgnevalt:

- M.M eelnimetatud politseiametnike tegevust Viljandi 26.06.2013 kell 20:08 kuni 21:16 jälgis linnas ja selle ümbruses, kandes politseinike liikumissuunast, asukohast ja tegudest eelnevate kokkulepete kohaselt jooksvalt ette metsaveoettevõtete huvides vastavat infot koondavale ja levitavale B.M.

- O.A eelnimetatud politseiametnike tegevust Viljandi 27.06.2013 kell 12:37 kuni 19:14 jälgis ja Valga maakonnas, kandes politseinike liikumissuunast, asukohast ja tegudest eelnevate kokkulepete kohaselt jooksvalt ette metsaveoettevõtete huvides vastavat infot koondavale ja levitavale B.M.

- 03.07.2013 kella 14:30 paiku jälgis B.M eelnimetatud politseiametnike tegevust Pärnumaal, Sauga alevikus, et tema tööandja lubatust raskema koormaga metsaveoauto saaks samal ajal teist teed pidi Kilingi-Nõmme suunas sõita.

- K.K 25.07.2013 kell 10:21 kuni 10:28 jälgis eelnimetatud politseiametnike tegevust Pärnu linnas, kandes politseinike liikumissuunast, asukohast ja tegudest eelnevate kokkulepete kohaselt jooksvalt ette metsaveoettevõtete huvides vastavat infot koondavale ja levitavale B.M.

- O.A eelnimetatud politseiametnike tegevust Viljandi 05.08.2013 kell 16:50 kuni 17:42 jälgis maakonnas, kandes politseinike liikumissuunast, asukohast ja tegudest eelnevate kokkulepete kohaselt jooksvalt ette metsaveoettevõtete huvides vastavat infot koondavale ja levitavale B.M.

M.M lt, O.A elt ja K.Klt politseinike tegevuse kohta andmeid saades oli B.M teadlik, et M.M , O.A ja K.K olid vastava informatsiooni saanud politseiametnike liikumist ebaseaduslikult jälgides. M.M lt, O.A elt ja K.Klt saadud ja enda poolt kogutud andmeid kasutas B.M oma tööandja metsaveoautode töömarsruutide planeerimiseks ja edastas neid andmeid ka teistele metsavedudega tegelevate äriühingute esindajatele. Andmete tsentraalse kogumise ja edastamise eesmärgil oli B.M M.M , O.A e ja K.Kga eelnevalt kokku leppinud, et viimased teavitavad teda andmetest, mida nad teeseaduse täitmise üle järelevalvet teostavate politseiametnike tegevust jälgides koguvad, saades vastutasuks lühisõnumiga teavitusi nendest andmetest, mida on kogunud teised metsavedudega tegelevate äriühingute esindajad. Vastavate teavituste laialisaatmiseks kasutas B.M AS EMT lühisõnumikeskuse teenust.

Teabe kogumise ja levitamise eesmärgiks oli vältida B.M tööandja ning teiste metsavedudega tegelevate äriühingute raskeveokite kontrollimist teeseaduse täitmise üle järelevalvet teostavate politseiametnike poolt, kuivõrd see võinuks kaasa tuua õigusrikkumiste tuvastamise.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi

137 lg 1 ja karistamiseks rahalise karistusega 150 päevamäära (päevamäär 11.90 eurot) ehk summas 1785 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12.09.2013 (1 päev ehk 3 päevamäära). Seega on ärakandamata karistuseks 147 päevamäära suurune rahaline karistus ehk summas 1749.30 eurot. KarS § 66 lõigete 1 ja 3 kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga 10 (kümme) kuud, s.o 174.93 eurot kuus. KarS § 74 lõike 6 kohaselt jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistus, s.o 08.05.2012 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 298 lõike 1 järgi mõistetud 1 (ühe) aasta pikkune vangistus täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse -s 239, mille kohaselt k alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

mise kolmeaastase § 137 lg 1 näeb ette süüdlase karista rahalise karistuse või kuni

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

us; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on stme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o teise a eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus.

4.1.2. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on s B.M arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale sundraha 585 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetlu otsusega (KrMS

se kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõist süüdistatavalt a .

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulud kulude o tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel

B.M on kahtlustatavana kinni peetud 12.09.2013, seega on B.M viibinud eelvangistuses 1 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele vangistus karistusaja hulka, kus eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik