3-13-2089/52 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-2089

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla toiminguga

(suitsetajatest eraldi jalutamise mittevõimaldamisega)

tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17. juuli 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. juuli 2014. a otsus

muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, milles taotletakse kahju hüvitamist ka

enne 30. augustit 2013 jalutuskäigu mittevõimaldamisega seoses. Jätta läbi vaatamata

nõue vanglaametniku tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks.

3. Jätta rahuldamata taotlus Aleksei Pokrasele jalutuskäiku väidetavalt mitte

võimaldanud vanglaametniku nime avaldamiseks kohtulahendis.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 23.

november 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetavale Aleksei Pokrasele võimaldati 30. augusti 2013. a hommikul

jalutuskäiku koos teiste kinnipeetavatega, sealhulgas ka suitsetavate kinnipeetavatega. A. Pokras

keeldus sellest ning esitas hiljem Viru Vanglale kahju hüvitamise nõude, milles palus hüvitada

talle kahju 20 eurot seoses sellega, et teda ei viidud jalutama eraldi suitsetavatest

kinnipeetavatest, millega tekitati kahju tema tervisele.

Viru Vangla 2. septembri 2013. a otsusega jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Otsuse

kohaselt on A. Pokrasele väljastatud 6. augustil 2013 arsti poolt tõend, mille kohaselt peab talle

võimaldama jalutuskäiku koos mittesuitsetajatega. On kahetsusväärne, et Viru Vangla on

õigusvastaselt käitunud, kuid A. Pokrasele ei ole tervisekahju tekkinud.

2. A. Pokras esitas kaebuse, milles palus talle tekitatud kahju hüvitamiseks mõista vanglalt välja

20 eurot. Kaebuse kohaselt põhjustas värskes õhus jalutamise võimalusest ilmajäämine kaebajale

pea- ja liigesevalu ning sellega alandati tema väärikust ja piirati liikumisvabadust.

3. Tartu Halduskohtu 17. juuli 2014. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Vastustaja on kohtueelses menetluses tunnistanud, et toimis õigusvastaselt, kuna ei taganud

arsti 6. augusti 2013. a tõendis ettenähtud tingimusi ega viinud kaebajat jalutama suitsetavatest

kinnipeetavatest eraldi. Riigikohus on leidnud, et õiguspärane ei ole sundida kinnipeetavat

valima, kas jätta värskes õhus viibimise õigus kasutamata või taluda jalutusboksis suitsetamist,

ning see võib kujutada endast väärikuse alandamist (RKHKo 3-3-1-30-14).

3.2. Rikutud on kinnipeetava õigust jalutuskäigule (vangistusseaduse § 55 lg 2) ning see võis

tekitada talle alandust, solvumist ja mudi sarnaseid vaimseid üleelamisi. Tegemist ei ole aga

kindlasti nii intensiivse rikkumisega, mis saaks õigustada rahalise hüvitise määramist. Kaebaja

tervisekaardi kohaselt on ta kurtnud pea- ja liigesevalusid juba varem ning ei nähtu midagi

niisugust, mis viitaks sellele, et ühe jalutuskäigu ärajäämine kahjustas tema tervist sellisel

määral, et seda saab heastada vaid rahas.

3.3. Riigikohus on leidnud, et väiksema intensiivsusega rikkumise puhul ei ole rahalise hüvitise

väljamõistmine põhjendatud (RKHKo 3-3-1-44-06). Vanglapoolne eksimuse tunnistamine ja

kahetsuse avaldamine kohtueelses menetluses koostatud otsuses on igati piisav hüvitis nende

ebamugavuste eest, mida ühe värskes õhus jalutamise ärajäämine kaebajale tekitada sai.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. A. Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus

rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Kaebajat ei viidud sama vanglaametniku poolt jalutuskäigule kahel korral (30. augustil 2013

ja nädal enne seda). Vanglaametniku käitumine oli sihilik. Kaebaja ei keeldunud jalutuskäigust,

vaid teda jäeti sihilikult jalutuskäigust ilma.

4.2. Arusaamatu on halduskohtu väide, et tema ees on vabandatud, kuna keegi ei ole tema ees

vabandanud.

Apellatsioonkaebuses esitatakse taotlus tunnistada kaebaja jalutuskäigust ilma jätnud

vanglaametniku tegevus õigusvastaseks ja märkida ära tema nimi kohtulahendis, kuna apellant

soovib, et see vanglaametnik võetaks vastutusele seoses karistusseadustiku § 324 jämeda

rikkumisega.

5. Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusesse palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et ehkki kaebaja õigusi rikuti, oli rikkumine

niivõrd väheintensiivne, et ei ole põhjendatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonkaebuses ei esitata sisuliselt

põhjendusi sellele seisukohale vastuvaidlemiseks.

8. Apellatsioonkaebuses väidetakse, et kaebaja jaoks on arusaamatu, kes tema ees vabandanud

on. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus ei väitnudki otsuses otsesõnu, et kaebaja ees on

vabandatud, vaid märkis, et vangla tunnistas 20. septembri 2013. a otsuses oma eksimust ja

avaldas kahetsust seoses juhtunuga. Ringkonnakohus nõustub, et seda on vangla hüvitisenõude

rahuldamata jätmise otsuses tõepoolest teinud (tl 3-3p).

9. Kohtueelses menetluses soovis kaebaja kahju hüvitamist üksnes selle eest, et teda ei viidud 30.

augustil 2013 jalutuskäigule. Vaidluse esemeks kohtueelses menetluses oli seega vaid ühel

päeval jalutuskäigust ilmajäämine. Selles osas võeti kaebus ka halduskohtu 23. aprilli 2014. a

määrusega menetlusse. Kaebajal ei ole võimalik asuda apellatsioonimenetluses nõude aluseid

laiendama. Seetõttu jätab ringkonnakohus läbi vaatamata apellatsioonkaebuse osas, milles

soovitakse kahju hüvitamist täiendavalt veel ühel korral jalutamisvõimalusest ilmajäämise eest.

10. Taotlus avaldada kohtulahendis selle vanglaametniku nimi, kes kaebajat väidetavalt

jalutuskäigule ei viinud, jääb rahuldamata. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset

õigust nõuda, et kohtulahendis märgitaks ära kolmandate isikute nimed vastavalt kaebaja soovile.

11. Nõue tunnistada eelmainitud vanglaametniku tegevus ebaseaduslikuks jääb samuti läbi

vaatamata, kuna seda nõuet ei ole varem esitatud halduskohtule.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.

Tiina Pappel

Madis Ernits

Einar Vene

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt