2-15-8784/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A. P. menetlusabi ja riigi õigusabi saamise taotlused.

2. Keelduda A. P. pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.

3. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

4. Saata kohtumäärus avaldajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. A. P. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on mitmed kohustused nii riigi kui eraja juriidiliste isikute ees. A. P.l puudub töökoht, puudub igasugune sissetulek, puudub igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Ainsa väljapääsuna näeb A. P. pankroti väljakuulutamist. A. P. taotleb kohtult menetlusabi ja riigi õigusabi saamist.

Kohtuasja number Kohus 2-15-8784 Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2015, Jõhvi Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. P. pankrotiavaldus Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik):

A. P. (IK xxx, elukoht: xxx)

2

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus jätab rahuldamata A. P. menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused ning keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt võib kohus menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest ning advokaadi õigusabi eest tasumisest. Menetlusabi andmise tingimused sätestab TsMS § 181 lg 1 so majanduslik võimetus kulusid tasuda ning piisav eeldus, et menetlus on edukas. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt saab A. P. igakuist töövõimetuspensioni 241, 29 eurot kuus. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 p 8 tuleb võlgniku pankrotiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Kohus on seisukohal, et 10 eurost riigilõivu on suuteline tasuma ka töövõimetuspensioni saav isik.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus on seisukohal, et avaldus on perspektiivitu.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine hagita asi. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). PankrS § 14 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused.

4. Avaldaja on varem kahel korral esitanud maakohtule enda pankrotiavalduse. Tsiviilasjas nr 2-14-59451 jättis kohus pankrotiavalduse rahuldamata (PankrS § 171 lg 11 , § 171 lg 2 p 4 ja 5). Tsiviilasjas nr 2-15-2656 keeldus kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest (TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel). TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Tsiviilasjas nr. 2-14-59451 on olemas 06.02.2014 jõustunud kohtumäärus (võlgniku pankrotiavalduse rahuldamata jätmine).

Asjaolud, mis olid aluseks pankrotiavalduse rahuldamata jätmisele tsiviilasjas nr 2-14-59451, ei ole käesolevaks ajaks ära langenud. Lisaks eeltoodule on avaldaja käesoleval ajal antud kohtu A. süüdistatuna varavastaste kuritegude toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 8, § 199 lg 2 p 7, § 200 lg 2 p 7 jne järgi (kriminaalasi nr 1-15-2681). Kohus rõhutab, et riik ei pea võlgniku pankrotimenetlust, sh. sellist, mis ei vii soovitud tulemuseni rahastama teistkordselt (ts asjas nr 2-14-59451 kandis pankrotihalduri tasu ja kulud riik), eriti veel juhul kui võlgnik oma tegevusega tekitab pidevalt endale kohustusi juurde, mida eelduslikult ta ei täida (sh kriminaalmenetluse kulud) ning pankrotimenetluse eesmärki ei ole võimalik saavutada (PankrS § 2).

3

Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole jätkuvalt vastutustundetu ja mitte õiguskuuleka isiku vabastamine kohustuste täitmisest.

5. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik