3-14-52252/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-52252

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52252 Haldusasi M.M. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (inimväärikust alandavad kinnipidamistingimused, sh vähene põrandapind) Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta M.M. kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 144 lg 2 ning § 151 lg 2 p-i 3 alusel läbi vaatamata.

2. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

3. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Kaebaja ei saa käesolevale määrusele määruskaebust esitada, kuid võib 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada menetluse taastamise avalduse (HKMS § 146 lg 2). Teistel menetluosalistel on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on M.M. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

2. 12.03.2015 määrusega tegi Tallinna Halduskohus teatavaks kohtuistungi toimumise aja ning kohustas kaebajat isiklikult kohtuistungist osa võtma.

3. 19. oktoobril 2015 toimunud kohtuistungile kaebaja ei ilmunud. KOHTU SEISUKOHT

3-14-52252

4. Käesoleval juhul võttis Tallinna Halduskohtu 12.03.2015 määruse ning kohtukutse 01.04.2015 vastu kaebaja ema (väljastusteade, tl 63). Tegemist oli kaebaja rahvastikuregistri järgse eluruumiga. HKMS § 72 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 322 lg-le 1 („Kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.“) tuginedes loeb kohus dokumendi kaebajale kättetoimetatuks.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 punkti 3 kohaselt võib kohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele või puudub kohtuistungilt HKMS §-s 144 sätestatud tingimustel. HKMS § 144 lg 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui: 1) kaebaja on taotlenud asjas istungi korraldamist ja kohtuistungile ei ilmu ei kaebaja ega tema esindaja või 2) kohus on kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile. HKMS §-s 145 on loetletud kaebuse läbi vaatamata jätmise piirangud.

6. Kohtu hinnangul on täidetud nii HKMS § 144 lg 2 p-i 1 kui ka p-i 2 tingimused. Kaebaja ise on taotlenud asjas istungi korraldamist, kuid tema ise ega ka tema esindaja istungile ei ilmunud. Lisaks on kohus kohustanud kaebajat isiklikult istungile ilmuma. Kohtu hinnangul HKMS §-s 145 nimetatud kaebuse läbi vaatamata jätmise piiranguid ei esine. Kaebaja on kutsutud nõuetekohaselt kohtusse (kohtukutse on kätte toimetatud), teda on hoiatatud kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgede eest (12.03.2015 määrus, tl 52-53) ning kaebaja ei ole enne kohtuistungit kohtule istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest teatanud ega seda ka põhistanud. Nimetatut arvestades ning HKMS § 144 lg-le 2 ning HKMS § 151 lg 2 p-le 3 tuginedes jätab kohus M.M. kaebuse läbi vaatamata.

7. Kohus selgitab, et käesolevale määrusele ei saa esitada määruskaebust, kuid HKMS § 146 lg 2 kohaselt võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada. Kui kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avalikult, võib menetluse taastamist taotleda 28 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Menetluse taastamise korral jätkub menetlus taastatud osas olukorras, milles see oli enne kaebuse läbi vaatamata jätmist.

8. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui nimetatud paragrahvis ei sätestata teisiti. Käesoleval juhul ei ole vastustaja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Karin Kalmiste Kohtunik