1-13-9350/20 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-9350

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-9350

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid S.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu S.B (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 14.10.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada S.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

16.08.2016 ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada S.B katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas –XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

3. Kohaldada S.B suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) taastada töövõimetuspension või asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.

4. S.B-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. S.B vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja S.B-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 04.09.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava S.B kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 18.10.2015.a kohtuotsusega tunnistati S.B süüdi KarS § 424 järgi ja

mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

Karistuse algus oli 16.10.2013 ja karistuse lõpp on 16.08.2016.

S.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Vangistuse ajal on töötanud,

läbis sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“, 1 distsiplinaarkaristus. Vabanedes kindel

töökoht puudub, isik on 70 % töövõimetu. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.

S.B kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda Sotsiaalhoole Ühingu

rehabilitatsioonikeskusesse XXX. Ühing on valmis teda sinna vastu võtma. Isikul puudub töökoht, kuhu vabanemisjärgselt kohe saaks tööle asuda. Arvestades, et ta varem on töötanud, vangistuse ajal on samuti töötanud, on ta tööharjumuse säilitanud, mis suurendab töö leidmise võimalusi. Püsivaks sissetulekuks saab olla ka invaliidsuspension

S.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab S.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära

toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust KarS § 75 lg 2 p 2 (mitte tarvitama alkoholi), p 4 (otsima endale töökoha või võtma

3

end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vabanemisest ), p 8 (osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis), p 2 ' (mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid) alusel.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

S.B arvamuse, leiab, et S.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.B

isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui 2 aastat vangistust ning tema käitumist vanglas saab üldjoontes pidada korrektseks. Kinnipeetaval on küll

1 distsiplinaarkaristus, kuid see on kergemaliigiline – noomitus. Lähtudes kinnipeetava

käitumisest vanglas võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Samuti arvestab kohus

kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle, aga ka tema tahtega alkoholi enam mitte tarvitada ning pöörduda vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna

vastavalt esitatud materjalidele on uute kuritegude toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui

isik jätkab alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et praegune vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed

ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohtu hinnangul

võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele

kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat

eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt

valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või

prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Pärast vabanemist on

S.B olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus

usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab

edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/