1-14-7535/68 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U OT S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2015

Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-7535 (11240102703) Kohtunik Anne PALMISTE K

ohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Maarja TALTS Kaitsja vandeadvokaat Sergei POLITŠEV Asja läbivaatamise kuupäev 13.10.2015 Kriminaalasi O.I süüdistuses Karistusseadustiku §422 lg.2 järgi lühimenetluses Süüdistatav O.I sünd. , töökoht XXX, isikukood XXX, xxx puudub, varem kriminaalkorras karistatud

- Viru Maakohtu 05.11.2014 otsusega KarS §422 lg.2 järgi vangistusega 4 aastat Karistuse kandmise algus 12.10.2015 Kannatanu

Xxx

XXX

isikukood 35402022239, elukoht Kaare 19 - 33 Jõhvi vallasisene linn Ida-Virumaa

, pensionär

Juhi

ndudes KrMS §306 lg.1 p.11, 14; §312 p.8; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus

O T S U S T A S :

Võlaõigusseaduse §1043, §1045 §134 välja mõista

lg.1 p.2 ja lg.2 alusel

O.I-lt Xxx

5000 (viis tuhat) eurot. XXX kasuks mittevaralise kahju hüvitiseks Hüvitis tuleb kanda Xxx arveldusarvele nr.xxx XXX

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru

Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 21.10.2015.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Viru Maakohtu 05.11.2014 otsusega tunnistati O.I süüdi KarS §422 lg.2 järgi ja mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS §238 lg.2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS §73 lg.1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui O.I ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS §50 lg.1 p.1 alusel kohaldati O.I-le lisakaristusena mootors õiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 aastat.

Sama otsusega jäeti kannatanu KrMS §310 Xxx Xxx tsiviilhagi summas 100 000 eurot lg.1, 3 alusel

läbi vaatamata.

Samas otsusega rahuldati TxxxZxxx xxx tsiviilhagi ja O.I-lt mõisteti T Zxxx

kasuks välja 1902,76 eurot.

Sama otsusega mõisteti O.I-lt välja sundraha summas 887,50 eurot, ekspertiisitasu 1419 eurot, kaitsjatasu summas 58,30 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 1 euro. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud summas 2365,80 eurot tuleb O.I tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 alusel jäeti ekspertiisitasu 706 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2015 otsusega tühistati eelnimetatud Viru Maakohtu otsus

O.I tingimuslikus vabastamises KarS §73 lg.1 alusel talle KarS §422 lg.2 alusel mõistetud karistuse kandmisest ning kannatanu Xxx Xxx poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmises.

Sama otsusega saadeti kriminaalasi Xxx Xxx poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas Viru Maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.04.2015 määrusega jäeti O.I kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi kassatsioon menetlusse võtmata.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil leidis abiprokurör Maarja Talts, et kannatanu tsiviilhagi tuleb läbi vaadata, kuid pidas selle suurust 100 000 € ebamõistlikuks. Abiprokurör leidis, et VÕS §134 lg.2 kohane mõistlik rahasumma on 5000 €, millises ulatuses palus abiprokurör kannatanu tsiviilhagi rahuldada.

Kannatanu Xxx Xxx palus maakohtu istungil rahuldada tsiviilhagi täies ulatuses ja seletas, et tema tervis on väärt 100 000 €.

Kaitsja vandeadvokaat leidis maakohtu istungil, Sergei Politšev et tsiviilhagi mõistlik

suurus on selline, mis ei ületa 5000 €. ja seletas, et süüdimõistetu palus Kaits otsustada konkreetne summa kohtul, kuna tema jaoks on objektiivset summat raske tuvastada.

Süüdimõistetu maakohtu istungil sõna ei soovinud. O.I

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et kannatanu Xxx Xxx esitatud mittevaralise kahju nõue kuulub hüvitamisele osaliselt.

Vastavalt Võlaõigusseaduse ( VÕS) §127 hüvitamise edaspidi tekstis lg.1 on kahju

eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS §127 hüvitama üksnes juhu lg.4 kohaselt peab kahju l, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS §128 lg.1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui mittevaraline. VÕS §128 lg.5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

VÕS §134 lg.2 kohaselt tuleb isikule raske kehavigastuse tekitamise või

tervisekahjustusega maksta tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma VÕS §134 lg.5 . kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

VÕS §1056 lg.1 alusel vastutab suurema ohu allika valdaja kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS §1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Käesoleval juhul ei esine §1057 p.1 5 vastutust välistavaid asjaolusid. -

Kohus on seisukohal, et kuna jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas on tuvastatud, et

O.I tekitas Xxx Xxxle kahju mootorsõiduki käitamisel, tuleb esitatud hagi rahuldamisel teha kindlaks, milline ja kui suures ulatuses on hagejal tekkinud kahju ja e

kas see on põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega. Kuivõrd O.I vastutab kahju tekkimise eest suurema ohu allika valdajana, ei oma tema süü õnnetuse tekkimise kahjuhüvitamise kohustuse kindlaksmääramisel tähtsust, vaid seda arvestab kohus hüvitise suuruse määramisel. Oluline on kindlaks teha, kas süüdimõistetul tekkis tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega.

05.06.2011 xxx teatisest liiklusõnnetuses kannatadasaanud isiku saabumise kohta nähtub, et Xxx Xxx saabus 05.06.2011 xxx. 05.06.2011 kell 13.00 toimus Estonia puiesteel

Pargitaguse bussipeatuse juures liiklus Xxx Xxx õnnetus, milles sai üliraske vigastuse.

Kannatanu seisund

– häire; vasaku puusanapa murd, vasaku reieluu murd, vasaku küünarluu murd. Ravi määratlus –

statsionaarne ravi (kd 1, tl 59).

06.06.2011 xxx - Xxx Xxx tõendist nr.1100 K nähtub, et pöördus 05.06.2011 kell 14.01 SA

xxx, kus tal on diagnoositud reieluumurd, reieluukeha (diafüüsi) murd; muude ja täpsustamata rindkereelundite vigastus, traumaatiline pneumotooraks (õhkrind); lülisamba nimmeosa ja vaagnamurd, puusanapamurd, küünarvarremurd, küünarvarre muude osade murd (kd 1, tl 85).

Isiku 19.12.2011 ekspertiisiaktist nr.97 nähtub, et l haiglasse pöördumisel Xxx Xxx

järgmised vigastused: seljaaju vigastuseta seitsmenda kaelalüli ristjätke murd, vasaku reieluu ja vasaku sääreluu kinnine murd, vasaku puusanapa murd, vasaku niudeluu murd, hulgalised roiete murrud paremal ja vasakul, kahepoolne õhkrind, kahepoolne nahaalune emfüseem, parema ja vasaku kopsu põrutus, mis tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme toimel suure jõuga löögist vastu piiramata pinnaga autosalongi väljaulatuvaid osasid liiklusõnnetuse hetkel.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr.266 vastu võetud

Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §7 põhjustavad taolised vigastused koosvõetuna, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, eluohtliku tervisekahjustuse.

Väljavõte ambulatoorsest kaardist: VEK komisjon – 100% töövõimetus + raske puue, jääb ortopeedi jälgimisele.

Eksperdiarvamuse kohaselt on meditsiinidokumentidest teada, et Xxx Xxxl on osaliselt häiritud vasaku küünarvarre, vasaku põlve, vasaku hüppeliigese funktsioon, piiratud jõud vasakus labakäes (kd 1, tl 106-113).

Liiklustehnilise ekspertiisi ti nr.12E-110088 alusel tuvast xxxx ja ak ati, et sõiduauto sõiduauto arvutuslikud liikumiskiirused olid kokkupõrke hetkel vastavalt xxx) ca 56 km/h ja ca 144 km/h. Autode kokkupõrge toimus sõiduauto sõiduvööndis ning nimetatud auto xx juhil puudus võimalus kokkupõrget ära hoida. Sõiduauto i juhil olid kõik võimalused xxx käituda vastavalt liikluseeskirja nõuetele. Liiklusohu põhjustas sõiduauto xxx juht (kd 2, tl 82-105).

05.06.2011 xxx Xxx Xxx veres joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr.1321T nähtub, et ei tuvastatud etanoolisisaldust (kd 1, tl 60).

Kohus leiab, et 05.06.2011 xx teatise, 06.06.2011 xxx nr.1100-K, isiku 19.12.2011 tõendi

ekspertiisiakti nr.97, liiklustehnilise ekspertiisi akti nr.12E-110088 ja 05.06.2011 SA Ida-

Viru Keskhaigla joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr.1321T on tuvastatud, et Xxx Xxx tervisekahjustus oli eluohtlik selle tekitamise ajal ja on põhjuslikus seoses 05.06.2011 toimunud liiklusõnnetusega. Kohus on seisukohal, et nimetatuga on tõendatud süüdimõistetu vastutust tekitav põhjuslik seos toimunud liiklusõnnetuse O.I

tag on ajärjel saadud vigastustega ning selle tagajärgedega. O.I käitumine õigusvastane Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.2 järgi, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui kannatanule tekitati kahju kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

Süüdimõistetu on nõustunud faktiga, et leidis aset liiklusõnnetus, mille põhjustas tema süüline käitumine. Seega ei vaidle pooled süüdimõistetu süü ja käitumise õigusvastasuse ega põhjusliku seose olemasolu üle. Käesoleval hetkel seisneb vaidlus mittevaralise kahju hüvitise suuruse üle.

Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning mille suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele. Samuti on oluline, et VÕS

§127 lg.2 alusel ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (vt. ka Riigikohtu 09.04.2008 otsus kohtuasjas nr. 3-2-1-19-08 ja 22.10.2008 otsus kohtuasjas nr.3-2-1-85-08).

Kannatanu Xxx Xxx i summas 100 000 on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhag eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tsiviilhagi avaldusest (kd 2, tl 177 179) nähtub, et - Xxx Xxx , kuna ta sai avarii tulemusena traumad. soovib kahju hüvitamist

Kannatanu Xxx Xxx kollis selgitanud (kd 2, tl 173-176), on 30.01.2014 ülekuulamise proto et ta ei saa ilma kõrvalise abita iseseisvalt hakkama. Kannatanu ei saa füüsiliselt reisida, teha täisväärtuslikku tööd, abistada vanemaid, ennast pesta, siduda saapapaelu. Kuna ta ei saa ka teisele tööle, tekitab see talle moraalseid kannatusi.

Kohus leiab, et kannatanu nii füüsilised kui vaimsed kannatused on piisavalt ja usutavalt tõendatud kannatanu ülekuulamise protokollis märgitud ja ütlustega kohtuistungil, et kannatanul tekkis mittevaraline kahju füüsilise valu, elukorralduslike muudatuste ja vaimsete vaevuste näol, mida ta pidi kannatama seoses liiklusõnnetusega saadud vigastustele. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu, et kannatanul oleks tekkinud mittevaraline kahju tema enda süülise käitumise või ka ilma süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo ohvriks sattumata. Süüdimõistetu ei ole esile toonud ühtegi asjaolu ega esitanud ühtegi tõendit asjaolude kohta, mis tekitaksid kohtus kahtlusi kannatanu ütluste tõele vastavuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §230 lg.1 kohaselt peab k evad tema umbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tugin nõuded ja vastuväited. See tähendab, et kui nõudele vastuväiteid esitav isik soovib nõude aluseks olevaid väiteid ja asjaolusid vaidlustada või ümber lükata, ei piisa üksnes paljasõnalisest viitest nõude ebapiisava tõendatusse kohta.

Sealjuures arvestab kohus, et süüdimõistetu on kahetsenud toimepandud kuritegu ja vabandanud kannatanute ees (kd 3, tl 15), s sai amuti asjaolu, et süüdimõistetu

liiklusõnnetuses ise raskeid tervisekahjustusi, talle on karistuseks mõistetud reaalne vanglakaristus, ta peab tasuma menetluskulud ja temalt on välja mõistetud tsiviilhagi.

Riigikohus on oma 17.01.2001 otsuses kohtuasjas nr.3-2-1-105-01 nentinud, et mittevaralise kahju hüvitis väljendab ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele tegevusele ja peab aitama leevendada kannatanule tekitatud ülekohut.

Kohus lähtub mittevaralise kahju hüvitise kindlaksmääramisel esmalt kohtupraktikas väljakujunen hüvitise määrades ja leiab, et ei ole põhjendatud kannatanu mittevaralise ud

kahju nõue summas 100 000 eurot.

Xxx Xxxle tekkinud tervisekahjustus oli selle tekitamise hetkel tema tervisele eluohtlik.

Kannatanul olid tekkinud vaevused, eeskätt liikumispiirangud, mis mõjutavad tema põhiseaduslikku õigust valida vabalt tegevusala ja võimalust valida oma huvidele ning võimalustele vastavat tööd. Kuigi kohus möönab, et liiklusõnnetuse tagajärjed mõjutavad kannatanu võimalusi tööjõuturul, ei nähtu käesolevast asjast siiski selliseid erakorralisi asjaolusid, mis saaksid tingida mittevaralise kahju hüvitise määramist kohtupraktika maksimaalmääras. Seda enam, et kannatanu esitas mittevaralise kahjunõude summas

100 000 eurot

, mis väljub kehtiva kohtupraktika kohaselt hüvitise suuruse määradest.

Kokkuvõtvalt ülaltoodule peab maakohus vajalikuks rõhutada, et mittevaralise kahju suuruse määramisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid: kahju oli tekitatud süüdimõistetu poolt süülise käitumise tulemusena; süüdimõistetu juhtis sõiduautot raskes alkoholijoobes; kannatanule ei ole liiklusõnnetuse toimumise aspektist midagi ette heita; kannatanule oli liiklusõnnetuse tulemusel tekitatud hulgaliselt kehavigastusi, mis nõudsid ka operatiivset sekkumist; kannatanu saabus haiglasse eluohtlike tervisekahjustustega ning viibis statsionaarsel ravil ligi 1 kuu; kannatanu esmane ravikuur lõpetati alles 3 kuud peale liiklusõnnetust; kannatanu vajas peale seda korduvaid ravikuure; käesoleval ajal on kannatanu seoses puudega 100% töövõimetu; kannatanule põhjustatud kehavigastused mõjutavad tema elukvaliteeti; kannatanul olid tekkinud ka hingelised üleelamised.

Seega v maakohus, et õttes arvesse kõiki asjaolusid ja lähtudes siseveendumusest, leiab käesoleval hetkel on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine summas 5000 €.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2015 kohtuotsusega osaliselt Viru Maakohtu , tühistati

21.10.2015 kohtuotsus