3-15-2636/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2636 Haldusasi A.T. kaebus Maksuja Tolliameti menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.T. kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. Maksuja Tolliamet (MTA) algatas 12.08.2015 korraldusega nr 13-7/611-1 A.T. (kaebaja) suhtes vastutusmenetluse, mille eesmärgiks oli tuvastada, kas kaebaja äriühingu seadusliku esindajana on rikkunud süüliselt maksuseadustest tulenevaid kohustusi.

2. MTA edastas 06.10.2015 teatisega nr 13-7/611-4 kaebajale vastutusotsuse projekti ning andis talle selle kohta arvamuse ja vastuväidete esitamiseks aega kuni 03.11.2015.

3. Kaebaja esitas 20.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, taotledes kohtul tuvastada: - kas maksuhaldur saab asjas tähtsust omavaid tõendeid kogumata või nende tõendite esitamise võimaldamata väljastada vastutusotsuse projekti, lükates seega tõendite esitamise edasi eriarvamus esitamiseni; - kas olukorda, kus maksuhaldur ignoreeris kõiki kaebaja taotlusi, saab lugeda haldusmenetluse põhimõtete rikkumiseks;

3-15-2636 2(4) - kas maksuhaldur saab väljastada vastutusotsuse projekti tehingute kohta, millede kohta ei ole maksumaksjalt vastutusmenetluse raames seletusi võetud, luues sellega maksumaksjale eelduse, et need tehingud ei oma vastutusmenetluses tähendust; - kas vastutusotsuse projektis ainult maksuotsuse tsiteerimist olukorras, kus kaebaja selgelt väljendas oma mittenõustumist maksuotsuses tehtud järeldustega ja selles kasutatud tõenditega (nt allkirjastamata protokoll), saab lugeda maksukorralduse seaduse (MKS) § 13 lg-s 1 sätestatud ärakuulamisõiguse tagamiseks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus palvega pikendada vastutusotsuse projektile eriarvamuse esitamise tähtaega selliselt, et juhul, kui kohus tuvastab maksuhalduri toimingute õiguspärasuse, saabub eriarvamuse esitamise tähtaeg pärast tuvastamiskaebuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumist.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

5. Eelpool kajastatud taotlustega tuvastamiskaebust esitada ei saa (vt HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud kaebuse liike ja HKMS § 5 lg-s 1 nimetatud halduskohtu volitusi), mistõttu tõlgendab kohus kaebaja kaebust MTA poolt vastutusmenetluses tehtud menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamise kaebusena (HKMS § 37 lg 2 p 6).

6. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

7. Kohtu hinnangul ei ole praeguse kaebuse esitamine eeltoodud sätte järgi lubatav, sest kaebaja ei ole oodanud ära menetlust lõpetavat haldusakti, vaidlustatud menetlustoimingud ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist, ning vaidlusalused menetlustoimingud ei too vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Kaebaja on esitanud kaebuse olukorras, kus vastutusmenetlus ei ole veel lõppenud ja maksuhaldur ei ole veel kujundanud lõplikku seisukohta kaebaja vastutuse kohta maksukohustuse suhtes. Kohus ei saa sekkuda haldusmenetlusse juba ennetavalt ja hakata haldusorgani asemel haldusmenetlust läbi viima või kirjutada haldusorganile ette, kuidas tuleb haldusmenetlust läbi viia. Kohtu ülesanne on teha järelkontrolli ja tuvastada tagantjärele, kas haldusmenetlus oli õiguspärane, kas maksuhaldur kogus vastutusmenetluses asja otsustamiseks vajalikud ja piisavad tõendid ning kas menetlusalusele isikule anti piisavalt võimalusi oma arvamuse ja tõendite esitamiseks. Praegusel juhul ei ole vastutusmenetlus veel lõppenud, st et kaebajal on vastutusotsuse projekti koostamisele vaatamata õigus esitada maksuhaldurile täiendavaid tõendeid oma seisukohtade kaitsmiseks või juhtida maksuhalduri tähelepanu täiendavate tõendite kogumise vajadusele. Samuti on kaebajal olemas võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Vastutusotsuse projekti koostamine ei tähenda menetluse lõpetamist, vaid vastupidi annab menetlusalusele isikule infot selle kohta, milliseid tõendeid on maksuhaldur menetluses kogunud ja millistele järeldustele nende pinnalt jõudnud. Seega on kaebajal võimalik neid maksuhalduri järeldusi kummutada, esitades vajadusel täiendavaid tõendeid või juhtides maksuhalduri tähelepanu olulistele asjaoludele. Maksuhalduril on võimalik ka pärast vastutusotsuse projekti koostamist koguda täiendavaid tõendeid, esitada täiendavaid põhjendusi või jõuda järeldusele, et vastutusotsuse koostamiseks puudub alus. Kohtul ei ole enne vastutusmenetluse lõpetamist ja

3-15-2636 3(4) vastutusotsuse koostamist võimalik hinnata, kas maksuhaldur on kogunud asja otsustamiseks piisavalt tõendeid või milliseid tõendeid peab haldusorgan veel täiendavalt koguma. Selliselt käitudes hakkaks kohus maksuhalduri asemel ise vastutusmenetlust läbi viima.

8. Kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusam õiguskaitsevahend – vastutusotsuse peale tühistamiskaebuse esitamine. Kui maksuhaldur on rikkunud vastutusmenetluses menetlusnõudeid, jätnud olulised tõendid kogumata, kaebaja selgitused arvestamata, kahjustanud kaebaja menetlusõigusi, sh menetlustähtaegade andmisel, ja see võis mõjutada asja otsustamist, siis toob see kaasa vastutusotsuse õigusvastasuse ja kaebajal on võimalik kaitsta oma õigusi vastutusotsuse peale halduskohtule tühistamiskaebuse esitamisega. Alles pärast vastutusotsuse koostamist on kohtul võimalik anda hinnang kogu menetluse ja menetluse tulemusena vastu võetud haldusakti õiguspärasusele. Enne vastutusotsuse koostamist ei ole selge, kas ja kuidas võimalikud menetlusõiguslikud rikkumised saavad võimalikku tulevast haldusakti mõjutada. Samuti ei ole praguseks ajaks veel lõplikult selge, kas maksuhaldur annab menetluse lõpptulemusena välja vastutusotsuse ja millise sisuga saab see olema. Seega on esitatud kaebus ennatlik.

9. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus praeguse kaebuse esitamiseks ning kaebus tuleb kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamatult tagastada.

10. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna eelpool kajastatud taotlusega esialgse õiguskaitse taotlust esitada ei saa, tõlgendab kohus esitatud esialgse õiguskaitse taotlust taotlusena kohustada MTA-d pikendama vastutusotsuse projektile arvamuse esitamise tähtaega (HKMS § 251 lg 1 p 3).

12. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus ja kohus tagastab kaebuse läbi vaatamatult, puudub vajadus ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

13. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud ka sellega, et tuvastamiskaebuse esitamisel ei ole võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada. Tuvastamiskaebuse rahuldamisel tuvastab kohus vaid vastustaja tegevuse õigusvastasuse, kuid selline tuvastamine ei pane haldusorganile mingeid kohustusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda hilisema tuvastamiskaebust rahuldava kohtuotsuse täitmist võimatuks ega raskeks, sest tuvastamiskaebuse rahuldamine piirdubki vaid haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega. Kui tuvastamiskaebusele lisaks ei ole esitatud kohustamisnõuet, siis ei saa kohus esialgse õiguskaitse korras vastustajat millekski kohustada, sest selliselt käitudes väljuks kohus kaebuse piiridest ja esialgne õiguskaitse ei tagaks kaebuse eesmärki.

14. Esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamine pikendama vastutusotsuse projektile arvamuse esitamise tähtaega ei ole lubatav ka seetõttu, et kaebaja ei ole pöördunud eelnevalt samasisulise taotlusega MTA poole. Nimelt saab kohustamisnõude kohtule esitada alles pärast seda, kui isik on pöördunud eelnevalt samasisulise taotlusega haldurorgani enda poole, kuid haldusorgan on taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (vt riigivastutuse seaduse § 6 lg 3, HKMS § 46 lg 2). Tähtaja pikendamise taotlusega eelnevalt haldusorgani enda poole pöördumine tagab selle, et haldusmenetluse viib läbi haldusorgan, kohus vaid kontrollib haldusmenetluse õiguspärasust. Samuti kaitseb see efektiivsemalt kaebaja õigusi, sest võimaldab haldusorganil kohe isiku taotluse lahendada. Seega tuleb kaebajal esitada taotlus vastutusotsuse projektile arvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks MTA-le.

15. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3-15-2636 4(4)

16. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jätta kaebajale tagastamata. Kuna kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt, tuleb ka sellelt tasutud riigilõiv jätta kaebajale tagastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik