1-15-8251/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-15-8251

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoobril 2015. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Mariken Arro Kriminaalasja number 1-15-8251 (15278001663) Kriminaalasi Z.A süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav Z.A

isikukood: XXX; elukoht: XXXX

Varasem karistus puudub Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge

RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada Z.A KarS § 424

järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.-28.09.2015. a, s.o 2

(kaks) päeva ja mõista Z.A kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Z.A ei pane

2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 21.10.2015. a KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta Z.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. LS § 127 järgi on Z.A kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile, viima ARK-le.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista Z.A-lt sundraha 300 (kolmsada) eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.A-lt 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigituludesse muude menetluskulude katteks. Menetluskulud summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot tuleb tasuda Maksuja Tolliameti ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber 99915700074144. Selgituseks märkida: „Z.A, 1-15-8251, menetluskulu 21.10.2015. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab Z.A süüdistatakse selles, et tema 27.09.2015. a kella 10:47 paiku juhtis Tartu linnas

Nõlvaku tänaval mootorsõidukit Mitsubishi Pajero registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli Z.A poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,85 mg/l kohta. Z.A rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Z.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe sisu

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Z.A-le KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.09.2015. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista Z.A kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Z.A ei pane

2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta Z.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p

2 järgi 585 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 120 eurot. Menetluskulud kokku on 705 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel paneb kohus menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda.

KrMS § 180 lg 3 ja § 2565 lg 2 koosmõjus vähendab sundraha 285 euro võrra. Z.A suhtes alustati menetlust kiirmenetluses, kus mindi üle kokkuleppemenetlusse. Tartu Maakohtu 28.09.2015. a määrusega tagastas kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile, sest kohus ei nõustunud karistusega. KrMS § 2565 lg 2 järgi süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kokkuleppega mittenõustumise korral kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamine ei sõltunud süüdistatavast. See oli kohtu kaalutlus KarS § 56 lg 1 tuleneva karistuse mõistmise aluste hindamisel. Süüdistataval oli õigustatud lootus kiirmenetluses asja lahendamisele ja sellega seaduses ettenähtud menetluskulude vähendamisele. Neiul põhjustel lähtub kohus seadusega lubatud menetluskulude vähendamisest ja kohaldab KrMS § 2565 lg 2 sätteid. Kiirmenetluses oli võimalik asja lahendada ka ilma kokkuleppemenetlusse üle minemata ja see asjaolu oleks süüdistatavale taganud samuti KrMS § 2565 lg 2 sätete kohaldamise. Antud juhul on kiirmenetlusest üle mindud kokkuleppemenetlusse ja jäädud selle menetlusliigi juurde.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/