2-15-4967/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2015.a., Valga kohtumaja

Tsiviilasi

R.A. hagiavaldus A.A.’i vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja number

2-15-4967

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R.A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; x)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Kalju

Kutsar (advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond)

Kostja: A.A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x)

Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lahutada R.A. ja A.A.i (A.) abielu, mis on registreeritud 25.01.2013.a Valga

Maavalitsuses (dokumendi nr 14-32-2013/4).

2. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Valga

Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

01.04.2015.a. esitas R.A. Tartu Maakohtule hagi A.A.i vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse

kohaselt hageja ja kostja abielu sõlmiti 23.01.2013.a. Abielust lapsi sündinud ei ole. Poolte

abielu kestis üksnes 3 kuud, kuna ilmnes, et poolte iseloomud on liialt erinevad. 2013.a kevadel

lahkus kostja Eestist Venemaale ning on edaspidi hoidunud hagejaga suhtlemast. Kuna kostja

ei viibi Eesti Vabariigis ning hoidub kõrvale hagejaga suhtlemisest, siis on palub hageja abielu

lahutada kohtus. Hageja pidas võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses ning palus

kohtukulud jätta poolte endi kanda.

09.04.2015.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. 19.10.2015.a saabus Venemaa

Föderatsioonist kostja vastus. Vastuse kohaselt tunnistab kostja R.A. nõuet ning palub nende

abielu lahutada. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega ning palus jätta menetluskulud poolte

endi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa

hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi lahutatakse abielu kohtus, kui

abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui

perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 64 kohaselt abikaasade

vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise

kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema

abikaasa elukoht on Eestis.

Kohtutoimikust nähtuvalt elab kostja Venemaa Föderatsioonis, mida kinnitab ka kostja vastuse

kirjaümbriku, millel on tagasiaadressiks Venemaa Föderatsiooni aadress, samuti postitempel.

Seega ei oleks ka poolte kokkuleppel võimalik abielu lahutada Perekonnaseisuametis.

PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted loetakse lõppenuks, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasade kooselu ei taastata. Sama sätte lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist

eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 alusel peab

kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on

asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise

leppimisaja.

Hagiavalduse kohaselt kestis poolte abielu üksnes 3 kuud, sest poolte iseloomud on liialt

erinevad ning 2013 aasta kevadel lahkus kostja Eesti Vabariigist elama Vene Föderatsiooni

ning kohus on tuvastanud, et kostja elukohaks on tänaseni Vene Föderatsioon, seega enam kui

2 aastat on abikaasad elanud eraldi, seega eelduslikult on abielusuhted lõppenud. Kostja on

oma vastuses nõustunud hageja nõudega ning palunud nende abielu lahutada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3

sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja

kohtuistungit pidamata.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ning lahutab R.A. ja A.A.i vahel

25.01.2013.a Valga Maavalitsuses sõlmitud abielu. Kuna kostja on hageja nõude õigeks

võtnud eelmenetluses, siis kohus lahendab asja kohtuistungit pidamata, seejuures arvestades

ka asjaoluga, et kostja elukoht on Vene Föderatsioonis.

Kohus selgitab, et abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme

Kohtunik