1-15-8643/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20. oktoober 2015.a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-15-8643 (15286000388)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks

Kriminaalasi K.T süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses

Prokurör

Riita Serikova

Süüdistatav K.T ,

isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: kesk-eri, elukoht: xxxxxxx-xxxxxxxxxxx, töökoht: xxxxxxxxxxxx,

tööline, kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati 19.05.2015 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 alusel kaheksakuulise vangistusega KarS § 74 lg 1 ja 3

kohaselt tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga; kehtivaid väärteokaristusi neli. Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Otto Preem

Juhindudes KrMS §-dest 2561, 2565 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada K.T KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli)

kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.05.2015.a

otsusega nr 1-15-3268 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 8 (kaheksa) kuu

vangistuse võrra ning mõista K.T ’ile liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendada 1 (üks) aasta vangistust 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb K.T ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2 (4) KarS § 69 lg 4 alusel on K.T kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxxxxxx-xxxxxxxxxxxx;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata K.T

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. Menetluskulud:

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista K.T ’ilt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 292,50 (kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot;

 kaitsjatasu 158,40 (ükssada viiskümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et K.T on õigus

tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 450,90 (nelisada viiskümmend eurot ja

üheksakümmend senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 37,57 (kolmkümmend seitse eurot ja

57 senti) ning 12-ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 37,63 (kolmkümmend seitse eurot ja 63 senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700074186 ning selgituse “K.T, otsus nr 1-15-8643, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

3 (4)

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

K.T süüdistatakse selles, et 11.10.2015 kella 03.30 ajal juhtis Võru linnas Lembitu tänaval (Lembitu tn 2 juurest Tartu tänava suunas mootorsõidukit Mercedes Benz C

220 CDI registreerimismärgiga xxxxxxx olles joobeseisundis, s. o juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna vähemalt 0,78 mg/L, millise teoga pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest K.T-le karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19.05.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – kaheksa kuu võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks üks aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta ja kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.T kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1: elama kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.T süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

4 (4) Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. K.T menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud

tasu 134.40 eurot ning kohtumenetluses makstud tasu istungil esindamise eest 24 eurot,

kaitsjatasu kokku 158.40 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5

kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot), mida tuleb KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

K.T on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades K.T sissetulekut, käib temale ilmselgelt üle jõu.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 2565 lg 2 alusel nõuab kohus K.T-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 292,50 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 158.40 eurot, so menetluskulu kokku 450,90 eurot.

Kohus on seisukohal, et arvestades K.T varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda K.T-le KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 450.90 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik