4-15-7605/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

30.septembril 2015 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul

Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor ja Kaebuse esitanud isiku O.U Isikukood: XXX Elukoht: XXX Töökoht XXX OÜ Vaatas 30.09.2015 avalikul kohtuistungil läbi O.U kaebuse Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

juhtivspetsialist Aivar Hirs 26.08.2015 otsuse väärteoasjas nr 2317,15,007805 osaliseks muutmiseks.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs 26.08.2015 otsuse väärteoasjas nr

2317,15,007805 kohaselt O.U 30.07.2015 kell 14.22 Vääna tn Tallinnas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 100+-3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 3

järgi. O.U-le määrati liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestatud väärteo eest karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

O.U vaidlustas 26.08.2015 otsuse väärteoasjas nr 2317,15,007805 paludes tühistada juhtimisõiguse äravõtmine ja asendada karistus üldkasuliku töö või rahatrahviga. Juhtimisõiguse äravõtmine välistaks tööl käimise ja elatise teenimise.

O.U jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.

Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik O.U ja tunnistajad Otto Karl Grünberg, Sille Selge.

Kohus uuris järgmisi dokumente:

- väärteoprotokoll (lk 1-2);

- liiklusjärelevalve kiirusmõõturi kasutamise protokoll (lk 3);

- maanteeameti liiklusregistri väljavõte (lk 6);

- menetlusaluse isiku O.U seletuskiri (lk 9);

- väärteootsus (lk 10-11);

- karistusregistri väljavõte (lk 12);

- kaebus koos sinna juurde lisatud dokumentidega (kohtutoimik lk 1-5);

- O. K. Grünbergi Sisekaitseakadeemia lõputunnistus koos hinnetelega ja lisadega, et O. K.

Grünberg on täitnud politseiametniku õppekava täies mahus (kohtutoimik lk 15-19).

Väärteoasi nr. 4-15-7605

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku

seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud väärteootsust sisuliselt, kinnitades, et ületas lubatud sõidukiirust, vaid üksnes karistust. O.U palub otsuses määratud karistuse kergendamist ning muutmist rahatrahviks ja/või üldkasulikuks tööks. O.U on kaebuses seadnud kahtluse alla ka kiirusemõõtja Grünbergi ametialased oskused ja pädevuse.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud. Menetlusalune isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud suurimat lubatud kiirust, tema süü LS § 227 lg 3 mõttes on raske.

Rikkumine pandi toime sõidukiga, mis isiku sõnade kohaselt ei olnud tehniliselt korras ja rikkumise koht on 50 km/h ala. Varem on teda kiiruse ületamise eest karistatud, teda on karistatud

ka juhtumisõiguse äravõtmisega. 2015.a on tegu kolmanda rikkumisega, varasematest rikkumistest ei ole ta järeldusi teinud. Autokooli on ta läbinud paar aastat tagasi, isik on teadlik, et

kui ta rikub, siis võidakse kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Asjaolu, et juhtimisõigus on vajalik seoses tööülesannete täitmisega oli menetlusalusel isikul teada enne, kui ta asus antud rikkumist toime panema. Varasemalt määratud rahatrahvid soovitud mõju avaldanud

ei ole. Isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust ja nii üldja eripreventiivsetel

kaalutlustel on põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Politseija Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Sille Selge koostas 30.07.2015.a väärteoprotokolli nr AB1244101 väärteoasjas nr 2317, 15, 007805, mille kohaselt O.U 30.07.2015.a kell 14:22 Tallinnas Vääna tn A. Kitzbergi/Tähetorni tn vahel liikudes

Tähetorni tn suunas juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 100 km/h +/- 3 km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Seega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Enda tegevusega rikkus O.U liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.

Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 26.08.2015.a otsuses väärteoasjas nr 2317,15,007805.

Kiirusmõõturi kasutamise protokoll kinnitab, et O.U poolt juhitud mootorsõiduki

Volkswagen Passati registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruseks mõõdeti 30.07.2015.a kell 14:22 100 km/h +/- 3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus mõõdetavalt teelõigul oli 50 km/h. O.U-le , s.o juhile on seadme tabloole fikseeritud tulemit näidatud, protokolli tutvustatud, mida

on O.U oma allkirjaga kinnitanud. Protokolli kohaselt on liikluskiiruse mõõtmist on

teostatud kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit UltraLyte LTI 20-20 100 LR nr 020606, milline on taadeldud 22.05.2015 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-15/00120). Seadme

töökorras olekut on kontrollitud 30.07.2015.a kell 08:41 ning seade oli töökorras, seadme

töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Protokollist nähtuvalt ei ole O.U talle tutvustatud ning tablool fikseeritud lugemit 100 km/h vaidlustanud.

Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus

väärteoasjas või piiratakse eriõigust. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus

tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3

alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.

MõõteS § 2 lg 1 p 29 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega. MõõteS § 7 lg 3 sätestab, et valdkonna eest vastutav

minister kehtestab paragrahvi 7 lõikes 1 loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule

metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja

erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu). Nimetatud paragrahvi lõige 1 p 4 kohaselt võib metroloogilise kontrolli teha kohustuslikuks mõõtevahendite korral, mida kasutatakse riikliku järelevalve käigus.

Majandusja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a määruse nr 104 „Kohustuslikule

metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ § 3 lg 1 sätestab, et

kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusotstarbest ning kehtestatud täpsusnõuded on esitatud lisade 1 ja 2 tabelite teises veerus. §

3 lg 2 sätestas, et turule lastav ja/või kasutusele võetav mõõtevahend peab olema läbinud «mõõteseaduse» § 7 lõikes 2 ja § 10 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud metroloogilise kontrolli. Konkreetse mõõtevahendi metroloogilise kontrolli menetlused on esitatud lisa 1 tabeli kolmandas

veerus. § 3 lg 3 sätestas, et kasutusel oleva mõõtevahendi võib, kui sellele ei laiene «mõõteseaduse» § 49, võtta taatlemisele, kui mõõtevahend on: 1) läbinud «mõõteseaduse» § 7

lõike 2, §-de 71

, 8, 9 või § 10 lõike 1 kohase metroloogilise kontrolli, võttes arvesse «Mõõteseaduse» § 491 lõiget 1 ja § 50 lõiget 3, või 2) enne käesoleva määruse jõustumist Eestis tõendatult taadeldud. Nimetatud määruse § 5 lg 1 sätestab, et eri liiki mõõtevahendite taatluskehtivusajad on esitatud lisa 2 tabeli kolmandas veerus ning lõige 2 sätestab, et «mõõteseaduse» § 10 lõike 1 punktide 1–

4 kohase metroloogilise kontrolli läbinud mõõtevahendi taatluskehtivusaeg algab seda liiki

mõõtevahendile õigusaktides sätestatud vastavushindamisprotseduuri, EÜ esmataatluse või siseriikliku esmataatluse toimumise kuupäevast. Kui vastavusdeklaratsioonil, taatlustunnistusel,

vastavusvõi taatlusmärgisel puudub kuupäev ja kuu, siis algab taatluskehtivusaeg vastava menetluse toimumise aasta 1. jaanuarist. Majandusja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määruse nr 104 lisa 1 punkti 8.2 kohaselt

kuuluvad liiklusjärelevalve kiirusmõõturid kontrollmõõtevahendina kohustuslikult kontrollile ning kohustuslik on siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. Määruse nr 104 lisa 2 punkti 8.2 kohaselt on liiklusjärelevalve kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta.

Seega omas kiirusmõõteseade UltraLyte LTI 20-20 100 LR nr 020606, milline on taadeldud 22.05.2015 kehtivat mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-15/00120, mistõttu on kasutatud nõuetele vastavat kiirusmõõteseadet.

Vaidlus puudub asjaolus, et O.U 30.07.2015.a kell 14:22 Tallinnas Vääna tn A. Kitzbergi/Tähetorni tn vahel liikudes Tähetorni tn suunas juhtis mootorsõidukit kiirusel, mis ületas

lubatud kiirust. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et kiirust mõõdeti asulasisesel teel, kus lubatud sõidukiirus oli 50 km/h.

Menetlusalune isik on ise kohtuistungil kinnitanud, et ületas lubatud kiirust. Selgitas, et

30.07.2015 oli kliendi autoga proovisõidul, sest pidi kontrollima, millal vibratsioon pooltelje sisemisse otsa sisse tuleb, proovis kiirendada erinevate kiirustega 70-80 km/h, politsei fikseeris 100 km/h. Kas tegelikul ka 100 km/h oli, ei julge 100% öelda. Spidomeetrit pidevalt ei jälginud. Teadis, et suurim lubatud kiirus asukohas, kuhu sõidukit katsetama läks oli 50 km/h, aga kuna

maantee asub 10 km kaugusel ja ümbritsevat liiklust ei olnud, kedagi ohtu ei seadnud, siis otsustas, et proovib seal.

Tunnistaja Otto Karl Grünberg selgitas kohtuistungil, et töötab Lääne-Harju politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna alates 24.08.2015.a. 30.07.2015.a töötas Lääne – Harju politseijaoskonnas

praktikandina, kus olid samad tööülesanded nagu nüüd patrullpolitseinikuna, st patrullimine

piirkonnas, väljakutsete teenindamine, avaliku korra tagamine, liiklusjärelevalve teostamine, väärtegude menetlemine. Alates 15.06 on olnud praktikal ja mõõtnud kiirust igapäevaselt. Selgitas, et iga vahetuse alguses kontrollitakse mõõteseadme töökorras olekut. UltraLyte mõõteseadmel on laserkiir, millega saab näidata vaid 1 sõiduki peale korraga, vajutab päästikule, hoiab all, kuni

tuleb näit. Antud juhul mõõtis seisvas autos kohapeal. Fikseeris heledat värvi Volkswageni kiiruseks 100 km/h. Isik nõustus näiduga. Sõitsid Volkswageni juhile järgi, andsid sinise-punase vilkuriga peatumismärguande, kiirusmõõturil säilis kogu aeg mõõdetud näit.

Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses seadnud kahtluse alla Otto Karl Grünberg pädevuse

kiiruse mõõtjana kasutamaks kiirusmõõteseadet. Kohus hindab Otto Karl Grünbergi pädevaks

mõõtjaks, kuivõrd mõõtmise ajaks oli Otto Karl Grünberg läbinud Sisekaitseakadeemias aine

„Liiklusjärelevalve põhialused“ 23.01.2015.a tulemusega – arvestatud. Nimetatud õppeaine

käigus läbiti järgmised teemad: LJV tehniliste vahendite tööpõhimõtted ja käitamisjuhised;

mõõtetegevuse õiguslik regulatsioon ja kvaliteedinõuded; sõiduki liikumiskiiruse mõõtmine; sõiduki liikumiskiiruse mõõtetulemuste protokollimine (praktikum); sõidukite liikumiskiiruse mõõtmine (praktikum); sõiduki liikumiskiiruse mõõtetulemuste protokollime (praktikum). Samuti on Otto Karl Grünberg läbinud aine „Patrullimise alused“ 21.01.2015.a tulemusega – 5 (väga hea).

Ka menetlusalusel isikul oli võimalus kohtuistungil tutvuda Otto Karl Grünbergi Sisekaitseakadeemia lõputunnistusega ja sinna juurde kuuluvate dokumentidega.

Tunnistaja Sille Selge selgitas kohtuistungil, et töötab Lääne-Harju politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. Oli 30.07.2015 koos praktikant Grünbergiga ja lisaks veel kolmanda isikuga autos patrullis. Mõõtsid Vääna tänaval kiirust, Kitzbergi tänaval. Grünberg mõõtis kiirust, isik

sõitis Tähetorni suunas ja ületas kiirust. Grünberg mõõtis kiirust juhi taga istmel, läbi lahtise autoakna. Patrullivanem oli tema ise. Enne vahetuse algust kontrollisid seadet, kontrollis seda koos

praktikandiga, kuna tema on juhendaja. Nägi fikseeritud kiiruse mõõturi näitu 100 km/h. Isik tunnistas kiiruse ületamist. Sõiduk liikus üksinda nende suunas ja mõõtmishetkel ei olnud ühtegi teist sõidukit. UltraLyte mõõdab ainult kindlat sõidukit ja kui peaksid tekkima mingid takistused,

siis UltraLyte mõõtu ei näita, vaid annab veateate. Kuivõrd isik toetas kiirusmõõteseadme aknaraamile, oli see piisavalt stabiilses asendis, et saaks pihta sõiduki numbrile.

Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt liikus mootorsõiduk 1. sõidurajal üksinda

pärisuunal, lähenes. Mõõtmise ajal oli nähtavus hea, valgustus valgeaeg, ilmastik sademeteta, teeolud olid märjad.

Eeltoodust tulenevalt on nii kiirusmõõturi kasutamise protokolliga kui ka tunnistajate Otto Karl Grünbergi ja Sille Selge ütlustega kinnitamist leidnud, et O.U 30.07.2015.a kell 14:22

Tallinnas Vääna tn A. Kitzbergi/Tähetorni tn vahel liikudes Tähetorni tn suunas juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 100 km/h +/- 3 km/h. Ka menetlusalune isik on möönnud, et kiirus võis olla 100 km/h, kuivõrd ta spidomeetrit kogu aeg ei jälginud. Samuti on tunnistajad

kohtuistungil põhjalikult selgitanud, et UltraLyte kiirusmõõteseade mõõdab ainult kindlat sõidukit, seda sõidukit, millele on tema optiline lasersihik suunatud ja kui peaksidki mingisugused takistused vahele jääma, annab nimetatud kiirusmõõteseade veateate. Käesoleval juhul veateadet

ei tulnud. Nähtuvalt kiirusmõõturi kasutamise protokollist olid mõõtmise tehiolud mõõtmise hetkel head ning ka menetlusalune isik on jaatanud, et ümbritsevat liiklust ei olnud, mistõttu on välistatud, et võidi mõõta mõne teise sõiduki kiirust. Seega on tõendatud, et mõõdetud on just O.U poolt juhitud sõiduki kiirust ja näiduks on saadud 100 km/h.

Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Sõites asulasisesel teel kiirusega 100 km/h +/- 3 km /h rikkus O.U LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Kuna O.U on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust rohkem kui 41 km/h s.o 47 km/h, on O.U toime pannud LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on O.U

täitnud LS § 227 lg 3 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.

O.U enda ütlustest nähtub, et oli kliendi autoga proovisõidul, sest kliendi sõnul pidi suuremal kiirusel vibratsioon sisse tulema, seega kontrollis seda, kiirendas erinevate kiirustega 70-

80 km/h, spidomeetrid pidevalt ei jälginud. Teadis, et suurim lubatud sõidukiirus alas, kuhu sõidukit katsetama läks oli 50 km/h, aga kuna ümbritsevat liiklust ei olnud, kedagi ohtu ei seadnud,

otsustas seal proovida. O.U ütlustest nähtub, et ta ületas tahtlikult ja teadlikult eesmärgipäraselt kiirust, kuid kogu aeg spidomeetrit ei jälginud, seega ei seadnud ta endale ette ka kiiruse ületamise ülempiiri. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad O.U enda ütlused, et ta

teadlikult ületas lubatud sõidukiirust. O.U möönis, et ületab lubatud suurimat sõidukiirust ja teadis, et selline tegevus on karistatav LS § 227 järgi, mistõttu pani O.U väärteo toime otsese tahtlusega.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. O.U on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–

60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu

andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust.

Nähtuvalt karistusregistrist (lk 12) on O.U väärteokorras 2015.a karistatud kahel korral. Lisaks menetlusesemeks olevale väärteole on O.U kiiruse ületamise eest LS § 227 lg 2 alusel karistatud nii 17.02.2015.a kui ka 04.08.2015.a ning karistuseks mõistetud rahatrahv. Seega

on O.U kõigest 7 kuu jooksul toime pannud 3 samaliigilist väärtegu. Nähtuvalt

karistusregistrist on O.U-le 17.02.2015.a väärteootsusega LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest mõistetud rahatrahv 80 eurot ning 04.08.2015.a väärteootsusega LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest mõistetud rahatrahv 240 eurot. O.U on

temale mõistetud rahatrahvid tasunud, kuid asjaolu, et O.U on toime pannud uue

samalaadse liiklusalase väärteo, kinnitab, et eelnevad karistused ei ole O.U-le mõju

avaldanud ning hoidnud teda uue väärteo toimepanemisest. Kõigest eelnevast johtuvalt ei ole menetlusaluse isiku puhul otstarbekas ning põhjendatud määrata uuesti karistuseks rahatrahv.

Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohus hindab O.U süüd suureks. Käesoleval juhul on O.U oma käitumisega - pannes 7 kuu jooksul toime kolm samalaadset väärtegu – näidanud üles äärmist lugupidamatust kehtivate liiklusreeglite vastu ning kaasliiklejate suhtes. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et viimane väärtegu on läinud raskemaks ning kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Ka on O.U süüd suurendavaks asjaoluks see, et O.U teades, et tema poolt juhitud sõiduauto ei ole tehniliselt korras, läks ta sõiduki võimalikku probleemi tuvastama/testima avalikul üldkasutataval asulasisesel teel. Nimetatud teed ei ole kohe kindlasti mõeldud sõidukite

katsetamiseks nende tehnoseisundi kontrollimiseks. Nähtuvalt kiirusmõõturi kasutamise protokollist olid lisaks kõigele ka teeolud märjad, mis suurendab O.U teo ohtlikkust

veelgi. O.U on kohtuistungil antud ütlustes väljendanud hoolimatut suhtumist oma

teosse, leides sellele kõiksugu õigustusi. On üldteada asjaolud, et tõenäosus, et tehniliselt mittekorras sõidukiga sõites ning sõites niivõrd suurel kiirusel nagu seda on 100 km/h tunnis (+/- 3 km/h) on oht, et sõidukiga midagi juhtub ning mille tagajärjel satuvad suurde ohtu kaasliiklejad, oluliselt suurem. O.U-le kui autoremonditöökoja töötajale peaks seesugune tõenäosus

kindlasti teada olema. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses ja ka kohtuistungil selgitanud, et vajab juhtimisõigust, kuna ilma juhtimisõiguseta ei saa ta täita tööülesandeid. Kohus

on seisukohal, et juhtimisõiguse vajalikkus eeltoodud põhjendustel oli menetlusalusele isikule teada ka varem. Ometigi ei takistanud see teadmine menetlusalusel isikul menetlusesemeks oleva

väärteo toimepanemist. Kõigest eelnevast johtuvalt on kohtu hinnangul O.U-le

põhikaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmises määras, s.o. 6-ks

kuuks igati põhjendatud ning vastavuses süü suurusega. Väärteoasja materjalidest ei ilmne ka

selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes

kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik O.U ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida O.U edaspidi väärtegusid toime panemast), leiab kohus, et O.U puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi - rahatrahv – kohaldamine ning isikut on põhjendatult liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi karistatud sanktsiooni keskmises määras määras juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb O.U kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134,

Otsustas 1. Jätta O.U kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs 26.08.2015 otsus väärteoasjas nr 2317,15,007805 muutmata.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 22.10.2015