Legislator Case Law & Legislation
2-13-34851/17 AI generated

2-13-34851/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-13-34851/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista A.M., V.K., O.T. ja A.K. solidaarselt Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks võlgnevus 3 707 eurot 48 senti, seejuures V.K. mitte

Legislator headnote

AI generated

2-13-34851/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista A.M., V.K., O.T. ja A.K. solidaarselt Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks võlgnevus 3 707 eurot 48 senti, seejuures V.K. mitte

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-13-34851

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. oktoober 2015, Tartu kohtumaja kantselei

Hagi ese

Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi

kaudu) hagi A.M., V.K., O.T. ja A.K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 707 eurot 48 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Eesti

Vabariik

(Haridus-

ja

Teadusministeeriumi kaudu) (registrikood 70000740,

asukoht Munga 18, 50088 Tartu), lepinguline esindaja:

Hardi Rikand (e-post: hardi.rikand@hm.ee)

Kostja I: A.M. (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Kostja II: V.K. (endine eesnimi V., isikukood XXXX,

elukoht XXXX)

Kostja III: O.T. (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Kostja IV: A.K. (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi.

2. Välja mõista A.M., V.K., O.T. ja A.K. solidaarselt Eesti Vabariigi (Haridus- ja

Teadusministeeriumi kaudu) kasuks võlgnevus 3 707 eurot 48 senti, seejuures V.K. mitte

rohkem kui 958 eurot 67 senti ja A.K. mitte rohkem kui 1 521 eurot 10 senti.

3. A.M., V.K., O.T. ja A.K. vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt R.P., kelle suhtes

menetlus on lõpetatud 30.11.2013 kohtumäärusega (kompromissi kinnitamisega).

4. Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) menetluskulud (riigilõiv) jätta 80%

ulatuses solidaarselt A.M., V.K., O.T. ja A.K. kanda.

5. Välja mõista riigituludesse A.M., V.K., O.T. ja A.K. solidaarselt menetluskulu (riigilõiv) 220

eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004

(SEB

Pank

AS),

nr

EE502200221014193355

(Swedbank

AS),

nr

EE401700017002872300

(Nordea

Bank

Finland

Plc

Eesti

filiaal)

või

nr

EE873300333499990003

(Danske

Bank

A/S

Eesti

filiaal).

Kohustuslik

on

maksekorraldusele

märkida

viitenumber

99915700073750.

Selgituseks

märkida

kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

6. Maksekviitung või andmed tasumise kohta tuleb kostjatel viivitamatult esitada Riigi

Tugiteenuste Keskusele aadressil Endla 10a, Tallinn, 10142 või Turu 2, Tartu, 51014 või

e-posti aadressil info@rtk.ee.

7. Väljamõistetud menetluskulude riigituludesse tasumisega viivitamise korral mõista A.M.,

V.K., O.T. ja A.K. solidaarselt välja riigituludesse tasumata menetluskuludelt määruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata selle jõustumisel täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) esitas Tartu Maakohtule hagi A.M.,

V.K., O.T., A.K. ja R.P. vastus võla nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis A.M. (kostja I) 05.10.2000 õppelaenu saamiseks AS-iga

Hansapank õppelaenulepingu nr 00-080739-OL (Leping). Lepingu alusel laenas AS

Hansapank A.M. 62 000 krooni (3 962 eurot 52 senti), mis kanti A.M. kontole üle neljas osas:

07.10.2000, 05.10.2001 ja 17.10.2002 15 000 krooni, 30.12.2003 17 000 krooni. A.M. kohustus

tasuma õppelaenusummalt AS-ile Hansapank intressi 5% aastas.

Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagamiseks on sõlmitud käenduslepingud V.K. (kostja

II), O.T. (kostja III), A.K. (kostja IV), R.P. (endine R.T., kostja V) ja T.R.. V.K. sõlmis 02.10.2000

limiteeritud käenduslepingu vastutuse piirmääraga 15 000 krooni (958 eurot 67 senti). R.P.

sõlmis 04.10.2000 ja 11.09.2002 limiteeritud käenduslepingud vastavalt 15 000 krooni (958

eurot 67 senti) ja 21 000 krooni (1 342 eurot 14 senti) ulatuses. T.R. sõlmis 09.10.2003

limiteeritud käenduslepingu summas 23 800 krooni (1 521 eurot 10 senti). O.T. sõlmis

10.04.2003 limiteeritud käenduslepingu summas 63 000 krooni (4 026 eurot 43 senti). A.K.

sõlmis 29.12.2003 limiteeritud käenduslepingu summas 23 800 krooni (1 521 eurot 10 senti).

Lepingutega tekkis käendajail solidaarvastutus laenusaaja (A.M.) õppelaenulepingu ning kõigi

selle tulevikus sõlmitavate lisade alusel tekkinud kohustuste täitmisel. Käendajate vastutus ja

kohustatus riigi ees tuleneb Eesti NSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 188 lõikest 5, § 207 lõikest 3 ja

§ 209 lõikest 1. Sama regulatsioon sisaldub võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 69 lõigetes

1-2 ja 6-7, § 145 lõigetes 1-2, §-s 150.

Kuna A.M. rikkus laenusumma ja intressi tagasimaksmise kohustust, edastas 17.02.2008 AS

Hansapank kõigile võlgnikele teate juba olemasolevast võlgnevusest palvega see tasuda.

Teates informeeris AS Hansapank võlgnikke ka laenu tasumata jätmisega seonduvatest

tagajärgedest. Kuna võlgnikud ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis AS

Hansapank tuginedes Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 362 lõikele 1 hagejalt

riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga

ees täitnud, tekib tal HaS § 362 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele

tasutud summa ulatuses.

20.01.2009 saatis hageja võlgnikele õppelaenuvõlgnevuse teatise, milles informeeris neid

nõudeõiguse üleminekust pangalt hagejale ning andis tähtaja võlgnetava summa tasumiseks.

Võlgnikke informeeriti seejuures asjaolust, et võlgnevuse mittetasumisel või maksegraafiku

kohaldamise avalduse mittetähtaegsel esitamisel pöördub hageja hagiavaldusega kohtusse.

19.02.2009 esitasid käendajad T.R. ja A.K. avalduse maksegraafiku koostamiseks. Sõlmitud

kokkuleppest pidas kinni ainult T.R., kes on hagi avalduse esitamise seisuga võlgnevuse oma

vastutuse piirmäära ulatuses tasunud.

Kuna kostjad ei ole oma kohustust hageja ees hagi avalduse esitamise ajaks täitnud, palub

hageja mõista kostjatelt hageja kasuks välja 3 707 eurot 48 senti, millest solidaarselt V.K. 958

eurot 67 senti, R.P. 2300 eurot 81 senti ja A.K. 1 521 eurot 10 senti. Hageja nõue 3 70 eurot

48 senti koosneb põhivõlast summas 3 080 eurot 12 senti ja intressist perioodi 03.07.2008

kuni 18.07.2013 eest summas 627 eurot 36 senti. Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõiv.

Hageja esitas kohtule õppelaenulepingu nr 00-080739-OL ja selle kontoliikumised,

käenduslepingud kostjaga II, III, IV, V ja T.R., kostjatele saadetud AS-i Hansapank teatised

olemasolevast võlgnevusest (17.02.2008), hageja teatised (20.01.2009), kostjate avaldused

19.02.2009 maksegraafiku koostamiseks ja kokkuleppe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks

maksegraafiku alusel.

KOSTJA II VASTUS HAGILE

V.K. esitas kohtule avalduse, kus märkis A.M. andmed. V.K. märkis, et ta on 81 aastane, tema

ainuke sissetulek on pension ning ta ei ole võimeline A.M. laenu maksma.

KOMPROMISS KOSTJAGA V

30.11.2013 määrusega lõpetas kohus osaliselt menetluse R.P. suhtes seoses kompromissi

sõlmimisega ning otsustas jätkata menetlust teiste kostjate osas. Menetluskulud jäid poolte

endi kanda.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA II AVALDUSELE

Hageja on seisukohal, et V.K. ei ole sisuliselt hagiavaldusele vastu vaielnud. Ebaõige on V.K.

väide, et A.M. ei ole leitud. Ainuüksi V.K. väide, et ta on pensionil, ning ta midagi rohkem ei

teeni, ei anna alust menetluse lõpetamiseks V.K. osas. Hageja jääb varasemalt esitatud nõude

juurde.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kohtule esitatud hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus 80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

2. Hageja soovib kostjatelt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 3080 eurot 12 senti ja

intressid 627 eurot 36 senti, kokku 3 707 eurot 48 senti, millest solidaarselt V.K. 958

eurot 67 senti ja A.K. 1 521 eurot 10 senti.

3. Kohus toimetas hagimaterjalid A.M. ja V.K. kätte isiklikult allkirja vastu, O.T. ja A.K.

toimetas dokumendid kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Oma seisukoha

hagiavalduse kohta esitas vaid V.K..

4. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes, millega kohus loeb need asjaolud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

4.1.

AS Hansapank ning A.M. sõlmisid 05.10.2000 õppelaenulepingu nr 00-080739-

OL (tlk 4-5). A.M. kanti laenusumma 62 000 krooni (3 962 eurot 52 senti) üle

kolmes osas – 07.10.2000, 05.10.2001 ja 17.10.2002 15 000 krooni (kokku

45 000 krooni ehk 2 876 eurot 2 senti) ja 30.12.2003 17 000 krooni ehk 1 086

eurot 50 senti (tlk 6).

4.2.

AS Hansapank sõlmis õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks V. (lepingus eesnimi V.) K. 02.10.2000 käenduslepingu nr OL-

339071 maksimumsummas 15 000 krooni ehk 958 eurot 67 senti (tlk 7);

4.3.

AS Hansapank sõlmis õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks R.P. (endine R.T.) 04.10.2000 käenduslepingu nr OL-341193

maksimumsummas 15 000 krooni ehk 958 eurot 67 senti (tlk 8) ja 11.09.2002

käenduslepingu nr OL-507359 maksimumsummas 21 000 krooni ehk 1 342

eurot 14 senti (tlk 9);

4.4.

AS Hansapank sõlmis õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks

T.R.

09.10.2003

käenduslepingu

nr

OL-699013

maksimumsummas 23 800 krooni ehk 1 521 eurot 10 senti (tlk 10); O.T.

10.04.2003 käenduslepingu nr OL-610369 maksimumsummas 63 000 krooni

ehk 4 026 eurot 43 senti (tlk 11);

4.5.

AS Hansapank sõlmis õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks

A.K.

29.12.2003

käenduslepingu

nr

OL-731149

maksimumsummas 23 800 krooni ehk 1 521 eurot 10 senti (tlk 12).

4.6.

17.02.2008 edastas AS Hansapank kostjatele teatised võlgnevuse kohta (tlk

13-18).

4.7.

Vaidlust ei ole ka selles, et Eesti Vabariik omandas pangalt nõude, et hageja

poolt on kostjatele saadetud teateid võlgnevuse ja võlausaldaja vahetumise

kohta (tlk 19-25). Kostjad ei ole hagejale kogu võlgnevust tasunud.

5. Õppelaenude andmist reguleerib praegu õppetoetuste ja õppelaenu seadus (ÕÕS).

See jõustus ÕÕS § 40 lg 1 järgi üldiselt 01.09.2003, ÕÕS §-d 30 ja 31 aga sama

seaduse § 40 lg 2 järgi 01.09.2004. Selle seaduse § 30 lg 1 järgi maksavad isikud, kes

on ÕÕS-i jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu

saamiseks haridusseaduse kohaselt, õppelaenu tagasi enne ÕÕS-i jõustumist

kehtinud ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras. Enne ÕÕS-i

jõustumist sõlmitud õppelaenulepingute alusel antud õppelaenudele rakendub

riigitagatis ÕÕS § 31 järgi enne ÕÕS-i jõustumist kehtinud tingimustel ja korras. Seega

tuleneb ÕÕS-ist, et 05.10.2000 AS Hansapanga ja A.M. vahel sõlmitud

õppelaenulepingule nr 00-080739-OL ja selle lisadele kohaldub HaS.

6. AS-i Hansapank ja A.M. vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist laenulepinguga.

Laenuleping on tüüpiline kestvusleping § 195 lg 3 mõttes, st leping, mis on suunatud

püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Kuigi laenuleping ja selle osad

lisad sõlmiti ning osa laenuraha kanti A.M. üle enne 01.07.2002, tuleb vaidluse

lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise

eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 järgi kohaldada

võlaõigusseadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub

laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma

või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma

või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

7. AS-i Hansapank ning V.K., O.T. ja A.K. vahel sõlmitud lepingud vastavad

käenduslepingute

tunnustele.

Riigikohtu

tsiviilkolleegium

on

enda

otsustes

tsiviilasjades nr 3-2-1-55-05 ja 3-2-1-102-07 leidnud, et käenduslepingu näol ei ole

üldiselt tegemist kestvuslepinguga ja sellele tuleb VÕSRS § 11 järgi kohaldada enne

01.07.2002 kehtinud seadust, kui käendusleping on sõlmitud enne 01.07.2002.

VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud

enne 01.07.2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui

samast seadusest ei tulene teisiti. V.K. käenduslepingu sõlmimise ajal, so 02.10.2000,

kehtis TsK ja V.K. sõlmitud käenduslepingul puuduvad tunnuseid, mis võimaldaksid

seda kestvuslepinguks kvalifitseerida. Seega tuleb vaidlus V.K. puudutavas osas

lahendada TsK-i käendust reguleerivate sätete alusel. TsK § 206 lg 1 näeb ette, et

käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest,

et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK § 207 lg 1 näeb

ette, et kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui

solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 207

lg 2 kohaselt vastutab käendaja samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide

ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud

kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK §

207 lg 3 kohaselt vastutavad ühiselt käenduse andnud isikud kreeditori ees kui

solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.

V.K. vastutuse piirmäär on käenduslepingu nr OL-339071 järgi 15 000 krooni ehk 958

eurot 67 senti. Ülejäänud käendajatega (O.T. ja A.K.) on käenduslepingud sõlmitud

pärast VÕS-i jõustumist, mistõttu tuleb vaidlus neid puudutavas osas lahendada VÕS-

i käendust reguleerivate sätete alusel. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub

käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama

põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 150 sätestab, et kui sama kohustust

käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt,

isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt.

8. VÕS § 8 lõikes 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või

kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi

maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. HaS § 362 lg 3 näeb ette, et riigi poolt

krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on enda otsuses nr 3-2-1-178-10 märkinud, et eelneva näol

on tegemist seadusjärgse viivisenõudega VÕS § 113 lg 1 mõttes, mida riik saab

arvutada talle üleläinud nõude rahuldamisega viivitamise korral.

9. Kostjad A.M., O.T. ja A.K. ei ole hagile vastanud. Kostja V.K. on tuginenud kõrgele eale

ja majanduslikule olukorrale (ainuke sissetulek on pension), mis takistab nõuet

tasumast. Kohus on seisukohal, et kõrge iga ja raske majanduslik olukord ei vabanda

maksekohustuse rikkumist ega ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Kohustuse

täitmise nõude esitamise eeldused on kohustuse rikkumine ning rikkumise

mittevabandatavus. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav ning

raske majanduslik olukord ei vabasta täitmise kohustusest. Kostjad ei ole vastu

vaielnud nõude suurusele ega koosseisule. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagi

kuulub rahuldamisele.

10. Arvestades kostjate vastutuse piirmäärasid, mõistab kohus kostjatelt A.M., O.K., O.T.

ja A.K. solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 3 707 eurot 48 senti, seejuures

V.K. mitte rohkem kui 958 eurot 67 senti ja A.K. mitte rohkem kui 1 521 eurot 10 senti.

11. A.M., V.K., O.T. ja A.K. vastutavad hageja ees solidaarselt R.P., kelle suhtes on

menetlus lõpetatud 30.11.2013 kohtumäärusega, millega kinnitati hageja ja R.P. vahel

sõlmitud kompromiss.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

12. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 165 lg-st 3 ning

jätab menetluskulud 80% ulatuses solidaarselt A.M., V.K., O.T. ja A.K. kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista hageja kasuks riigilõiv. TsMS

§ 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 3707 eurot 48 senti

ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 275 eurot.

30.11.2013 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse ühe kostja osas ning jättis

menetluskulud poolte endi kanda. Kuna ühe kostjaga seotud osas jäid menetluskulud

poolte endi kanda, tuleb ülejäänud neljalt kostjalt, kelle osas menetlus jätkus, välja

mõista hageja menetluskuludest 80%, s.o 220 eurot.

14. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud

riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus

kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

15. Lähtuvalt eeltoodust kuulub menetluskulu (riigilõiv), mille tasumisest hageja oli hagi

esitamisel TsMS § 145 alusel vabastatud, kostjatelt väljamõistmisele Eesti Vabariigi

kasuks. TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb väljamõistetud menetluskulu (riigilõiv) tasuda

15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb

tasumisega viivitamise korral tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni menetluskulude tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik