1-15-2481/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2015.a, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 06.10.2015.a. Kohtuasja number 1-15-2481 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana

Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

V.R , isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.03.2014 30.05.2016 ja lõpp

RESOLUTSIOON:

Jätta V.R vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, 5 alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, V.R-ile prokurörile. ja

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

V.R-i vangistusest tingimisi vabastamiseks. enne tähtaegseks

Viru Maakohtu 13.05.2015 otsusega nr 1-15-2481 tunnistati

V.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (08.05.2013 ja 28.09.2013 episoodid) ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. V.R süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 tunnistati ka

lg 1) järgi ning karistuseks mõisteti talle rS § 64 lg 1 5 kuud vangistust. Ka alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja ti kandmisele kuulus 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetav karistus Viru Maakohtu 25.10.2013 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust ning lugedes

2 kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõist liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva eti

vangistust. Sama otsusega tunnista ti V.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (06.12.2013 episood) ning karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähenda mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja päeva ti kandmisele kuulus 2 kuud 20

vangistust.

avat karistust eelnevalt nimetatud KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistet liitkaristuse 1 aasta 11 kuud ning liitkaristuseks

28 päeva vangistuse võrra lõplikuks mõisteti 2 aastat 2 kuud 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele kuulus 2 aastat 2 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.03.2014.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral kannab . Käesolevat karistust süstemaatiliste varguste ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Varasemalt karistatud röövimiste, kehalise väärkohtlemise, raske tervisekahjustuse tekitamise, arvutikelmuse avalike ja salajaste varguste eest. Kuritegude ajendiks on rahalise kasu saamine, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Individuaalse täitmiskava kohaselt on käesoleva vangistuse jooksul

2015. aastal osalenud riigikeele A2-taseme kursusel, kuid loobus kursusel osalemisest õppimisraskuste tõttu. Lisaks on alates 2014 käesoleva ajani osalenud . aasta II kvartalist kuni majandustöödel eluosakonna ja kabeli koristajana.

Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Vabanemisel kindel elukoht puudub. Soovib elama asuda xxxx Linna Sotsiaalhoolekandekeskuse xxxx Linnaelamu varjupaika. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et SA vahendusel on võimalik üürile võtta munitsipaalruum. xxxx Linna Sotsiaalhoolekandekeskus

pakub võimalust öömajaks, varjupaigaks, intervallhoolduseks. Rahvastikuregistri andmetel

olema -7. klassini xxxx klassi s põhiharidus, õppis 5 erikoolis käitumisprobleemide tõttu, 8. lõpetas Tartu Vanglas. Näeb hariduse omandamises enda jaoks vähe eeliseid ning ei soovi eriala õppida. Väidetavalt enne vangistust oli töövõimetuspensionär, ei ole ametlikult töötanud, vahel tegi juhutöid. Varasemad ja ka praegune kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil õib kasutada vägivalda. Viru Vangla andmetel tasumata rahalisi nõudeid 2412,60 , v eurot, vabanemisfondis 60,87 eurot. Võimaliku vabanemise korral kindel töökoht puudub.

Puuduvad toimetulekut toetavad suhted. Vanemad on surnud. Päritoluperekonda kuulub õde ja õepoeg (mõlemad on kriminaalkorras karistatud), õega suhtleb telefoni teel. Soovib suhelda

õepojaga ja teeb jõupingutusi suhete taastamiseks. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. On süstemaatiliselt toime pannud õigusrikkumisi, lähtub enda huvidest, mitte ühiskonnas kehtivatest normidest, mi Käesolev kuritegu on toime s viitab riskivale elustiilile.

pandud alkoholijoobes olles. Tunnistab, et alkohol on põhjustanud tema elus probleeme.

Sõltuvust diagnoositud ei ole. Vägivaldselt käitudes ja kuritegusid sooritades on olnud alkoholijoobes. 2011. s aastal läbi "Eluviisitreeningu", kuid sellele järgnenud kriminaalkorras karistatus viitab, et sotsiaalprogrammis saadud teadmised ei ole käitumisele mõju avaldanud.

Varem tarvitanud mõned korrad amfetamiini. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Igapäevane

käitumine ei ole seotud narkootikumide tarvitamisega. Puuduvad andmed narkootikumide

tarvitamisest tingitud vägivaldsest käitumisest. Füüsilist puuet ega kroonilist haigust ei ole

diagnoositud. Isik on oma terviseseisundiga rahul. Enesevigastamise ja suitsiidikatseid pole täheldatud.

Suhtlemine vastab vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele. Isik on korduvalt tahtlikult kasutanud vägivalda teiste suhtes. Ei hinda realistlikult oma tegude tagajärgi kannatanutele. Püstitab lühiajalisi eesmärke. Puudulik seaduslik probleemide lahendamise oskus. Impulsiivset

3

käitumist täheldab oma eksimustest mitte õppimine ning samade vigade kordamine.

2011. ka programmi "Viha juhtimine", mille aastal on läbinud läbimisel ei ole teinud oma

käitumisest järeldusi, kuna on jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Arvestades arvukat kriminaalkorras karistatust, võib järeldada, et on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud

ning negatiivne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Varasema karistusena on määratud ÜKT tunde, mida ei täitnud, samuti ei täitnud registreerimisnõuet ning

elukohanõuet, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Püüab õigustada oma tegusid, mõtleb enesekeskselt, kuid üldiselt mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine tähendab nii õigusi kui ka

kohustusi. Toimepandud teod näitavad vastupidist arvamu ühiskonnaliikmeks olemiseks. st

Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul

53%, v Tuginedes korduvkuritegevuse ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 63%. retsidiivsusprotsendile ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega

vabastamist tema allutamisega käitumiskontrollile. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata V.R-ile

katseaeg kuni 30.05.2016 ning katseajaks allutada kinnipeetav

käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata KarS § 75 lg 2 isikule

p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustused.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtu edastatud seisukohas le märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub

Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta

samuti nagu vangla kinnipeetava Kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on 10-l korral kriminaalkorras karistatud, viimast karistust kannab ta varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest. Vangistuses viibimise

ajal on kinnipeetavale määratud neli distsiplinaarkaristust. Seega uute süütegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine (mh vangistusest tingimise enne tähtaega vabastamisega) ei ole talle positiivset eripreventiivset

mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei

ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu seekord kuni karistusaja lõpuni suudaks selle läbida

30.05.2016

nõuetekohaselt. Käesoleva asja materjalidest nähtub ka, et kinnipeetaval puudub vabaduses

kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja

KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel neli kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Eeltoodu alusel ei toet abastamist. a prokuratuur V.R-i tingimisi ennetähtaegset v

Maakohtu istung

06.10.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et tahab vabaneda ja kahe nädala

jooksul kriminaalhoolduse abiga kuskil ühiselamus toa saada elamiseks. Leiab, et isegi kui vabaneb egselt, siis elamise alles tähta probleem jääb . On nõus täitma kõiki kriminaalhoolduse

4 reegleid. Isikule pakuti võimalust töötada 8 tundi, kuid ta ei saanud nii palju töötada, tal oli vaja ka söögiraha. maha jätta. Distsiplinaarkaristused on sellest, et suitsetab ja ta ei kavatse ka

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku

vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning vangistuses on isik alates 16. eluaastast viibinud perioodiliselt, seega ei ole

käesolev kuritegu esimene ning mistõttu kuriteo toimepanemine juhuslik, on kinnipeetava

puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset

suhtumist ühiskonda. raegused kuriteod on süstemaatilised vargused ja kehaline P väärkohtlemine, varem on karistatud röövimiste ning raske tervisekahjustuse tekitamise eest.

Varasemalt esinenud ka vägivalla kasutamist. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine.

Isikul puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda elama xxxx ht Linna Sotsiaalhoolekandekeskuse varjupaika. Juhul, kui isikul õnnestub seal elamisko

saada, ei ole tegemist alalise elukohaga, vaid ajutise viibimispaigaga. Seega ei ole kindla elukoha olemasolu nõue täidetud. Samuti puudub isikul vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks isikule vabanemisel kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuigi isik on vangistuses olles olnud hõivatud tööga, nähtub iseloomustusest, et isik ei ole varem vabaduses ametlikult töötanud, on teinud juhutöid. Väidetavalt on isik töövõimetuspensionär. Võib raha saamiseks kasutada vägivalda. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul tasumata

nõudeid üle 2000 euro, vabanemisfondis on 60 eurot. Kuna isik on varavastased süüteod toime

pannud just rahalise kasu saamise eesmärgil, siis tulenevalt kindla töökoha ja sissetuleku puudumisest, on kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk . jätkuvalt olemas

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3 06 märkinud, et -1-1-91-

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane

käitumine. Kinnipeetaval on kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole eelnimetatud 4 tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja

jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on rikkunud korda ka vangistuses viibides.

Tulenevalt isiku arvukast kriminaalkorras karistatusest ning suhtumisest ühiskonda, võib

eeldada, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isikul alkoholi sõltuvust diagnoositud ei ole, kuid isik ise tunnistab alkoholiga seotud probleeme. Aastal 2011 on läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid kuna teda on peale selle läbimist uuesti

kriminaalkorras karistatud, on näha, et programmis omandatud teadmised ei ole isiku

käitumisele positiivset mõju avaldanud. Kinnipeetavat iseloomustab puudulik seadusliku probleemide lahendamise oskus, samade vigade kordamine ning impulsiivne käitumine. Aastal

5 2011 on isik osalenud ka sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, mille läbimisel ei ole isik samuti teinud oma käitumisest järeldusi, kuna on jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist.

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 53%

ning uue 63% vägivaldse kuriteo tõenäosuseks , milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel

ennatlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks

vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt kriminaalhooldusele

allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu on tingimisi karistused pööratud

täitmisele. Seega puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg ja käitumiskontroll probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle

mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.R-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu V.R-i vabastamisega enne tähtaega.

Maakohus juhindus

KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp