2-15-110579/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-110579

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi Zuzanna Golovko vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1075,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja:

PLACET

GROUP

OÜ;

registrikood

11198910; asukoht Fr. Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120,

Harjumaa.

Hageja esindaja: Riho Siil; e-post jurist@itminkasso.ee

• Kostja: Zuzanna Golovko, isikukood XXXX; elukoht

XXXX. Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt PLACET GROUP OÜ hagi Zuzanna Golovko vastu 5.

septembril 2014. a sõlmitud laenulepingu nr SR349495 alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Zuzanna Golovkolt (Golovko) (ik XXXX) PLACET GROUP OÜ (registrikood

11198910) kasuks välja:

2.1. 992 (üheksasada üheksakümmend kaks) eurot ja 47 senti (sealhulgas põhivõlg 762 eurot ja

97 senti, intress 192 eurot ja 60 senti, nõude menetlemisega kaasnenud kulud 12 eurot ning

viivis ajavahemiku 5. märts 2015 – 30. juuli 2015 eest 24 eurot ja 90 senti);

2.2. alates 31. juulist 2015 kuni tagastamata põhivõla täieliku tasumiseni viivis tagastamata

põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib põhivõla väljamõistmist 762 eurot 97 senti

ületavas summas ja viivise väljamõistmist ajavahemiku 5. märts 2015 – 30. juuli 2015 eest 24

eurot ja 90 senti ületavas summas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 98% kostja kanda ja 2% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Zuzanna Golovkolt (Golovko) PLACET GROUP OÜ kasuks välja menetluskulu 284

(kakssada kaheksakümmend neli) eurot ja 20 senti.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 28. septembril 2015. Kostja, kellele kohus

andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 5. septembril 2014. laenulepingu nr

SR349495 (edaspidi: leping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle laenusumma 900 eurot.

Hagi kohaselt oli laenu kasutamise periood 180 päeva. Laenusummalt tuli tasuda intressi 252

eurot. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks lepingu alusel välja põhivõla 782,40 eurot,

intressi 192,60 eurot, nõude menetlemisega kaasnenud kulud 12 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 25,54 eurot ning alates 31. juulist 2015 kuni tagastamata põhivõla täieliku tasumiseni

viivise tagastamata põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

6. VÕS § 415 lg 2 näeb ette, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei

piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ning neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks. Hagi kohaselt oli esimese osamakse tasumise tähtaeg oli 5. oktoober 2014. Kostja tasus

30. oktoobril 2014 hagejale 233,76 eurot. Kostja ei ole hagejale täiendavaid makseid teinud.

Hageja on arvestanud kostja poolt teostatud makse 233,76 eurot võla sissenõudmise kulude

katteks 15 eurot, lepingutasu katteks 18 eurot, esimese laenu põhiosamakse katteks 117,60 eurot,

esimese laenu intressimakse katteks 59,40 eurot ja viivise katteks 23,76 eurot.

7. Hagist nähtub, et viivis summas 23,76 eurot tuleneb sellest, et kostja viivitas esimese osamakse

tasumisega alates 5. oktoobrist 2014 kuni 30. oktoobrini 2014. Hageja on nimetatud

ajavahemikul nõudnud kostjalt esimese osamaksega viivitamiselt viivist seega ligikaudu määras

0,88% päevas [(23,76/117,60*100) / 23 päeva]. Samas tuli kostjal kogu laenu kasutamise

perioodi eest tasuda intressi kokku 252 eurot, so ligikaudu 0,16% laenusummast päevas

[(252/900*100) / 180päeva].

8. Hageja ei ole hagis täpsustanud, millises alusel hageja nõudis kostjalt alates 5. oktoobrist 2014

kuni 30. oktoobrini 2014 viivist 0,88% tagastamata põhivõlalt päevas, so lepingujärgsest

intressimäärast üle viie korra suuremas määras. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat

viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.

jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal ei ole seega õigust kostjalt

nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist suuremas määras kui

pooled on näinud ette lepingus intressimäärana.

9. Arvestades eeltoodut oli hageja viivise nõue ajavahemiku 5. oktoober 2014 kuni 30. oktoober

2014 eest põhjendatud 4 euro ja 33 senti ulatuses (117,6*0,16*23 / 100). Kostja poolt 30.

oktoobril 2014 hagejale tasutud makse arvestamine viivise katteks sai seega samuti olla

põhjendatud ainult 4 euro ja 33 sendi ulatuses. Hagist nähtub, et järgmisena, so 4. novembril

2014, muutus sissenõutavaks lepingu alusel tasumisele kuuluv teine osamakse. Teine osamakse

koosnes laenu põhiosast 130,56 eurot ja intressist 64,44 eurot. Kostja poolt 30. oktoobril 2014

hagejale tasutud maksest üle jäänud summa 19,43 eurot tuleb arvestada VÕS § 415 lg 2 p 2 järgi

teise põhiosamakse katteks. Hageja põhinõue on eeltoodust tulenevalt põhjendatud 762,97 euro

(782,40 – 19,43) ulatuses.

10. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hagi kohaselt arvestab

hageja viivist põhivõlalt 782,40 eurot alates 5. märtsist 2015 kuni 30. juulini 2015 seadusjärgses

viivisemääras. Samas on hageja 5. märtsiks 2015 sissenõutavaks muutunud põhivõlg 762,97

eurot. Hageja viivise nõue on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel põhjendatud seega 24 euro 90 sendi

ulatuses (762,97*0,0805*148/365).

11. Kohus leiab, et hageja intressi nõue on VÕS § 401 lg 3 ja § 397 lg 1 alusel ning nõude

menetlemisega kaasnenud kulude nõue on VÕS § 115 alusel põhjendatud. Hageja võib seega

nõuda intressi 192,60 eurot ja nõude menetlemisega kaasnenud kulude 12 eurot väljamõistmist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 98% ulatuses.

13. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 290 eurot, sh

riigilõiv 200 eurot ning kantud õigusabikulu 90 eurot. Hageja esindajakulu hõlmab maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamist, hagiavalduse jaoks dokumentide kogumist, analüüsi ning

hagiavalduse koostamist ja esitamist, ajakulu kokku 2 tundi. Hagiavaldusele lisatud arvest nr

NI1650 nähtub, et hageja õigusabikulu ei sisalda käibemaksu (tl 36).

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg

1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, arvestades

käesoleva tsiviilasja keerukust ning mahtu, et hageja õigusabikulu on põhjendatud.

15. Hageja menetluskulud koosnevad seega riigilõivust 200 eurot ja esindajatasust 90 eurot, kokku

290 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 98% kostja kanda ja 2% hageja enda kanda.

Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 284 eurot ja 20 senti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik