3-15-2283/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2283 Haldusasi Bus Transport Holding OÜ kaebus Maanteeameti kohustamise nõudes tegema otsus kaebaja 01.07.2015 esitatud kolme liiniloa taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja 3-15-2283 menetlus.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

3. Tagastada Bus Transport Holding OÜ-le riigilõiv summas 15 eurot.

4. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kaebaja esitas Maanteeametile 01.07.2015 kolm liiniloa taotlust ekspresskaugliinide Tallinn- Tartu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu opereerimiseks.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 10.09.2015 Bus Transport Holding OÜ kaebus Maanteeameti kohustamise nõudes tegema otsus kaebaja 01.07.2015 esitatud kolme liiniloa taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

3. Maanteeameti peadirektori 17.09.2015 käskkirjaga nr 0233 keelduti liinilubade andmisest vedajale Bus Transport Holding OÜ liinide Tallinn – Pärnu, Tallinn – Tartu ja Tallinn – Narva teenindamiseks, sest esitatud sõiduplaani kavandite alusel taotletavad liinid häirivad liinivedu, mida juba korraldatakse varem antud liiniloa alusel ja nimetatud liini ei teeninda ainult üks vedaja.

4. 07.10.2015 esitas vastustaja kohtule taotluse haldusasjas nr 3-15-2283 menetluse lõpetamiseks.

4.1. Maanteeamet palub kaebaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda, sest kaebuses nõutud haldusakti andmine ei olnud käesoleval juhul tingitud kaebuse esitamisest. Liiniloa andmise menetlus algas 01.07.2015, kui kaebaja esitas taotlused liinilubade saamiseks. Kaebaja algses taotluses esinesid puudused, mistõttu tegi Maanteeamet 10.07.2015 kaebajale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebaja jättis oma 20.07.2015 vastusega osa puudusi kõrvaldamata, otsustas Maanteeamet need menetluse efektiivsuse huvides ise kõrvaldada.

Nimetatud menetlustoimingute tagajärjel peatus menetlustähtaeg kokku 14 päevaks (perioodil 10.07.2015-20.07.2015 ehk 10 päeva ja lisaks perioodil 24.07.2015-28.07.2015 ehk 4 päeva). ÜTS § 40 lg 5 teisest lausest tulenevalt oli viimaseks vajalikuks dokumendiks, mille esitamise järel hakkab kulgema seaduses sätestatud 30 päevane tähtaeg otsuse teatavakstegemiseks taotlejale, Tallinna Bussjaama kooskõlastus. Otsuse taotlejale teatavakstegemise menetlustähtaeg hakkas käesoleval juhul seega kulgema 29.07.2015. 30 päeva sellest sai täis 28.08.2015, kuid 04.08.2015 oli Maanteeamet teavitanud kaebajat menetlustähtaja pikendamisest 14 päeva võrra, mistõttu lükkus taotluse läbivaatamise tähtaeg edasi kuni 11.09.2015. Nagu eeltoodust nähtub, peatus menetlustähtaeg 14 päevaks, mistõttu pidi Maanteeamet otsuse kaebajale teatavaks tegema hiljemalt 25.09.2015. Maanteeamet andis käesolevas menetluses haldusakti 17.09.2015.

5. 16.10.2015 saabus kohtule kaebaja seisukoht, milles kaebaja nõustub menetluse lõpetamisega ning taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist.

5.1. Kaebusega taotletud vastustaja 17.09.2015 haldusakti andmisel on ilmne seos käesoleva haldusasja vaidluse esemega ning haldusakti andmine 17.09.2015 on tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja 07.10.2015 vastuses Tallinna Halduskohtule esitatud menetlustähtaegade arvestamise käsitlus on vastuolus vastustaja poolt kaebajale 04.08.2015 menetlustähtaegade kohta saadetud kirjas esitatuga. 04.08.2015 selgitati kaebajale, et menetlustähtaja kulgemine peatus vaid perioodiks 10.07.2015 kuni 20.07.2015 ning seejärel uuesti alates 31.07.2015 kuni kaebuse esitajalt vastuse saamiseni (mis leidis aset 03.08.2015). Vastustaja püüab luua hoopis teistsugust ajaarvestuse skeemi eesmärgiga venitada liiniloataotluste menetlustähtaega kunstlikult võimalikult pikaks ning õigustada liiniloataotluste kohta haldusakti andmist alles 17.09.2015, kuigi tegelikkuses oli liiniloataotluste menetlustähtaeg juba möödunud.

5.2. Kaebaja selgitas juba oma 20.07.2015 vastuses Maanteeametile, et liinilubade menetluse sõltuvusse seadmine Tallinna Bussijaama eelnevast kirjalikust nõusolekust ei ole õiguspärane, seda eelkõige olukorras, kus ÜTS § 39 lg-s 4 esitatud loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada koos liiniloataotlustega, sellise kirjaliku nõusoleku esitamist ette ei näe ega nõua. Seega on ebaõige vastustaja väide, mille kohaselt algas liiniloataotluste menetlustähtaja kulgemine alles 29.07.2015. Kaebaja selgitas oma 04.08.2015 vastuses Maanteeametile, et täiendavalt 14 päeva võrra menetlustähtaja pikendamiseks puudub õiguslik alus, sest pikendamise põhjendamiseks esitatud põhjendused olid asjakohatud ning otsitud. Samuti on selge, et hiljemalt 07.08.2015, mil toimus liinilubade komisjoni koosolek, ei olnud Maanteeametil puudu mingeid ÜTS § 39 lg-s 4 loetletud dokumente ning liinilubade komisjoni protokolli väljavõtte kohaselt olid kogutud kõik andmed ja dokumendid haldusakti andmiseks, kuid Maanteeamet viivitas otsuse tegemisega kuni 17.09.2015, andes selle välja alles pärast kaebuse esitamist kaebaja poolt 10.09.2015 ning kohtu 14.09.2015 määrusega tutvumist. Antud asjas ei ole ilmnenud mingeid uusi asjaolusid või uut informatsiooni, mis annaks alust väita, et 17.09.2015 haldusakti andmine ei oleks tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja on juba augustis teinud vastustajale samasisulisi avaldusi, mida vastustaja ignoreeris kuni kaebuse esitamiseni Tallinna Halduskohtule 10.09.2015. Alles pärast kaebuse esitamist Tallinna Halduskohtule võttis vastustaja seisukoha, et kaebaja tahteavaldus jääda oma liiniloataotlustes esitatud sõiduplaanide juurde, on esitatud. Seniseid kaebaja tahteavaldusi vastustaja ignoreeris. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole eeltoodud viisil kunstlikult konstrueeritud menetlustähtaja venitamise väidetega ümber lükanud HKMS § 108 lg

6 kohaselt kehtivat eeldust, et 17.09.2015 haldusakti andmine oli tingitud kaebuse esitamisest 10.09.2015.

Kohus leiab

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kuivõrd Maanteeameti peadirektori 17.09.2015 käskkirjaga nr 0233 keelduti liinilubade andmisest vedajale Bus Transport Holding OÜ liinide Tallinn – Pärnu, Tallinn – Tartu ja Tallinn – Narva teenindamiseks, kaebaja ei ole väljendanud soovi ega toonud välja põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks ning kaebaja on nõustunud menetluse lõpetamisega, tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

7. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 16.10.2015 esitas kaebaja kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse ja menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebaja taotleb õigusabikulu summas 3108 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist ning riigilõivu summas 15 eurot tagastamist. Taotlusele on juurde lisatud inglisekeelsed arve nr ES3-161 ning tasumist tõendav maksekorraldus.

Käesolevas haldusasjas on kaebaja esitanud kohtule üksnes kaebuse ning vastuse kohtunõudele menetluse lõpetamise osas. Nende toimingute eest küsitav menetluskulu on tavapärast kohtupraktikat arvestades märkimisväärselt suur - 3108 eurot. Olles tutvunud kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga ning arvega, on kohus seisukohal, et kaebaja poolt esitatud vastustajalt menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on küll kohtule esitanud HKMS § 109 lg 1 teises lauses sätestatud kuludokumendid, kuid kohtule esitatud menetluskulude nimekiri on puudulik, sest selles puudub igasugune õigusabikulude spetsifikatsioon. „Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada nende seos kohtumenetlusega ning õigusabikulude põhjendatuse hindamiseks peab kuludokumentidest nähtuma, milleks õigusabi osutamisena märgitud aeg on kulutatud“ (Riigikohtu Halduskolleegiumi 31.07.2014 otsus 3-3-1-28-14, p 19). Kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel ei ole kohtul võimalik kontrollida, milline aeg on advokaadil läinud kaebaja esindamiseks ja kuidas seda aega on kasutatud. Nii on kohtul võimatu kontrollida, kas kaebaja kulud õigusabile on olnud vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6), sh asjaolu, kas kulud on kantud seonduvalt käesoleva kohtumenetlusega, arvestades, et poolte vahel on toimunud ka pikk haldusmenetlus. Seetõttu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel kaebaja enda kanda ning kohus ei pea andma hinnangut küsimusele, kas kaebuses nõutud haldusakti andmine vastustaja poolt oli või ei olnud tingitud kaebuse esitamisest halduskohtusse.

8. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse §

152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuna kaebaja on käesolevas asjas tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot, kuulub tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik