3-15-2608/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2608 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks. Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksuja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – N-Terminaal Hulgi AS (reg. nr. 10456184) Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Anda Maksuja Tolliametile luba seada Eesti Vabariigi kasuks arest N-Terminaal Hulgi AS-i (registrikood 10456184) ettemaksukontole 9 478 (üheksa tuhande neljasaja seitsmekümne seitsme) euro ja 99 sendi ulatuses.

2. Jätta Maksuja Tolliameti taotlus muus osas rahuldamata.

3. Toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile ning pärast Maksuja Tolliametilt teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamise kohta toimetada määrus koos MTA taotlusega kätte N-Terminaal Hulgi AS-ile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 16. oktoobril 2015 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse saamaks luba aresti seadmiseks N-Terminaal Hulgi AS-i ettemaksukonto arestimiseks 9478,99 euro ulatuses ning sama äriühingu arvelduskontode arestimiseks 1 640 560,29 euro ulatuses. Taotluse kohaselt viib maksuhaldur läbi N-Terminaal Hulgi AS-i 2015. aasta maikuu maksuarvestuse kontrolli, mille tulemusena koostatakse ilmselt maksuostus, millega suurendatakse N-Terminaal Hulgi ASi-i maksukohustust kokku 1 538 908,23 euro võrra, mis koosneb 321 616,67 euro ulatuses käibemaksust, 473 022,50 euro ulatuses käibemaksust ning 744269,06 euro ulatuses aktsiisist. Taotluse kohaselt on N-Terminaal Hulgi AS raamatupidamisja maksuarvestuses lähtunud muuhulgas OÜ Bundes Invest, ent neil arvetel nimetatud kaupa (vedelkütus) ei ole OÜ Bundes Invest tegelikult N-Terminaal Hulgi AS-ile müünud. Taotluses leitakse, et kütuse on N-Terminaal Hulgi AS soetanud tundmatult kolmandalt isikult, pannes seejuures toime maksupettuse. Seetõttu leiab maksuhaldur, et N-Terminaal AS-il puudus õigus arvestada OÜ Bundes Invest arvete alusel sisendkäibemaksu ning viimase arvete alusel tehtud väljamaksed ei ole ettevõtlusega seotud ja kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Samuti tuuakse taotluses välja, et N- Terminaal Hulgi AS võõrandas 2015. aasta mais 1 894 200 liitrit tuvastamata päritoluga kütust, mille kohta puuduvad soetusdokumendid ja millelt pole tasutud aktsiisi. Maksuhaldur taotleb halduskohtult täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamist, leides, et N-Terminaal Hulgi AS senine käitumine näitab, et ta võib asuda maksukohustuse kindlaksmääramisel sellest kõrvale hoidma. Samas tuuakse taotluses välja, et N-Terminaal Hulgi AS-il puudub kinnisvara, tal ei ole muud arvestatava väärtusega registervara ega muud teadaolevat vara ning tema arvelduskontod on juba eelnevalt halduskohtu loa (haldusasi nr 3-15-2330) alusel arestitud 433 390,96 euro ulatuses, ent reaalselt on kontodel suudetud arestida senini vaid 14 892,07 eurot. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HkMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Kuna MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ning seadusest ei tulene kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3), see hõlmab nii isiku krediidiasutustes olevate arvelduskontode arestimist kui ka maksuhalduri hallatava ettemaksukonto arestimist.

4. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Samuti peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leian et taotlus vastab MKS § 1361 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud, maksuhaldur on esitanud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on kinnitanud, et toimetab N-Terminaal Hulgi AS-i suhtes kontrollimenetlust ning taotluses esitatud selgituste ja taotlusele lisatud tõendite valguses on usutav maksuotsuse tegemine. Nagu eelpool märkisin, et saa selle maksuotsuse õiguspärasust etteulatuvalt hinnata, ent esitatud selgituste valguses ei saa väita, et selline maksuotsus oleks ilmselgelt õigusvastane. Seega on kõnealuse kontrollimenetluse raames võimalik sellise maksuotsuse tegemine, millega suurendatakse N-Terminaal Hulgi AS maksukohustust kokku

1 538 908,23 euro võrra, millele lisandub tähtaegselt tasumata maksusummadelt arvestamisele kuuluv intress.

6. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul puudub arvestatav vara, millele sissenõuet pöörata, äriühingu majandustegevust iseloomustavad näitajad ei ole head ning maksumenetluses kogutud tõendid viitavad maksupettusele (teadlikult ebaõigete arvete kasutamine raamatupidamisja maksuarvestuses). Eeltoodust tulenevalt võib maksukohustuslane ka tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma.

Samas näivad maksuhalduri poolt soovitud täitmist tagavad meetmed olukorda arvestades ülemäärased. Nõustun, et põhjendatud on ettemaksukonto arestimine. Selle meetme sisuks on see, et maksukohustuslasele ei anta kätte hetkel veel maksuhalduri käes olevat raha, et vältida olukorda, kus selle hilisem tagasi saamine võib osutuda võimatuks. Käesoleval juhul on usutav N-Terminaal Hulgi AS-i kasuks taotluses kajastatud sisuga maksuotsuse tegemine ning sellise maksuotsuse tegemise korral on tõepoolest usutav, et kui praegu ettemaksukontole laekuv enammakse summa vabastada, ei ole maksuhalduril sedagi enam hiljem võimalik tagasi saada.

Küll aga ei pea ma praegu vajalikuks täiendavalt arestida N-Terminaal Hulgi AS- i arvelduskontosid. N-Terminaal AS-i majandustegevuse sisuks on esitatud majandusnäitajate ja selgituste kohaselt kauba soetamine ja edasimüük. Selline majandustegevus vajab paratamatult käibevahendeid, arveldusarvete täielik arestimine võtab aga igasuguse võimaluse käibevahendeid kasutada ning see omakorda toob paratamatult kaasa majandustegevuse lõppemise. Ettevõtte majandustegevuse lõppemist käsitatakse üldiselt pöördumatu tagajärjena näiteks esialgse õiguskaitse kohaldamise kontekstis.

Esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamine ning MKS §-i 1361 alusel täitmist tagavate toimingute tegemine on tegelikult väga sarnased meetmed, sest mõlema eesmärk on tagada teatud negatiivsete arengute toimumine kuniks mingid olulised asjaolud selguvad (vrd. maksuotsuse tegemine ja kohtumenetluse lõppemine). Juhul kui käesoleval ajal oleks maksuhaldur teinud taotluses näidatud sisuga maksuotsuse ning kaebaja oleks selle peale halduskohtule kaebuse esitanud ja taotlenud esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamist, oleks väga tõenäoline esialgse õiguskaitse kohaldamine vähemalt sellisel määral, et kaebajale jääks võimalus kasutada oma käibevahendeid.

Olukorras, kus isegi maksuotsust pole veel tehtud, saaks MKS § 1361 alusel arvelduskontode suures mahus arestimine kõne alla tulla siis, kui asjaoludest nähtuks, et sellise tulevikus tehtava maksuotsuse vaidlustamine maksukohustuslase poolt oleks ilmselgelt perspektiivitu. Käesoleval juhul see nii ei ole, maksuhaldur isegi möönab, et maksuotsuse tegemiseks on veel vaja saada täiendavaid tõendeid ja koguda andmeid. Möönan, et õiguspärase maksuotsuse tegemine näib võrdlemisi kindel käibemaksu puudutavas osas, ent tulumaksu ning võimalik et ka aktsiisi osas ei saa hetkel öelda, et sellise maksuotsuse tegemine (ja kehtima jäämine) oleks nii kindel.

Maksuhaldurile kaebaja arvelduskontode arestimiseks loa andmine tooks ilmselgelt kaasa kaebaja majandustegevuse lakkamise ehk pöördumatu tagajärje kaebaja jaoks. Loa andmine võtaks kaebajalt tulevikus sisuliselt ka võimaluse taotleda sellise tehtava maksuotsuse vaidlustamise korral esialgse õiguskaitse kohaldamist. Lisaks eeltoodule ei ole usutav, et isiku arveldusarvete täiendav arestimine oleks eesmärgipärane ja vajalik meede. Juba praegu on antud maksuhaldurile luba arestida arveldusarved enam kui 430 000 euro ulatuses, samas kui reaalselt on maksuhaldur suutnud seda teha vaid vähem kui 15 000 euro ulatuses.

7. Eeltoodut arvesse võttes leian, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud N-Terminaal Hulgi AS-i ettemaksukonto arestimine.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristjan Siigur kohtunik