1-14-6939/62 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-6939

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2015. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-6939

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Oleg Zolotarjov

Kohtuasi XXXVangla esitatud materjalid G.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu G.D (ik: XXX; viibib XXXVanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 12.10.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada G.D karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 16.08.2016. a ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada G.D katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada G.D suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) mitte tarvitada alkoholi;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) läbida sotsiaalprogramm, mis maandaks riske sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise valdkonnas;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ning narkootilisi aineid tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

4. G.D-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. G.D vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks XXXVanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja G.D-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XXXVangla esitas 10.09.2015. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 29.12.2014. a kohtuotsusega tunnistati G.D süüdi KarS § 121, § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, KarS § 69 lg 7, KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 8 kuu ja 21-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli ja lõpp on 26.11.2014. a 16.08.2016. a.

G.D kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetav ei ole vangistuses osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, kehtivaid

distsiplinaarkaristusi on 1 - noomitus. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas

vanaema juures, kuid puudub kindel garanteeritud töökoht. Toetav sotsiaalne võrgustik on lähedaste näol olemas.

G.D kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et

vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga vanaema juures, kes on lubanud teda ka

materiaalselt toetada kuni isiku tööle asumiseni. Vanaema ei ole nõus isiku elama asumisega tema korterisse, kui ta vabaneb elektroonilise järelevalve alla.

3

G.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, ta soovib vabaneda ilma elektroonilise järelevalveta.

Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta

isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Karistuse kandmise ajal pani toime distsiplinaarsüüteo, mis on käesoleval ajal kehtiv. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on vangla hinnangul suur, mistõttu ei toeta

vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Isiku võimalik elukoht vabanemisel ei sobi elektroonilise valve kohaldamiseks ja korteri omanik ei andnud nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et G.D võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.D isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on 4-korral kriminaalkorras karistatud ja kannab oma 1. vangistust, kannab

karistust varguste eest, mis on osaliselt seotud ka vägivalla kasutamisega, varasemalt on teda samuti karistatud varguste eest.

Vangistuses ei ole G.D osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, kehtivaid

distsiplinaarkaristusi on 1 - noomitus. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas

vanaema juures, kuid puudub kindel garanteeritud töökoht. Toetav sotsiaalne võrgustik on lähedaste näol olemas.

Vanglamaterjalide kohaselt hakkas G.D narkootikume tarvitama juba alaealisena, mil elas koos noormehega, kes tarvitas narkootikume. Isik alustas kanepi suitsetamisega, hiljem läks üle heroiini ja amfetamiini peale. Enne kinnipidamist tarvitas fentanüüli. Isik on 2-korral

viibinud XXX Haiglas narkosõltuvuse rehabilitatsioonil, kuid mõlemal korral katkestas ravi. Tema poolt toimepandud kuriteod on selleks, et saada raha narkootikumide ostmiseks. Vangla

meditsiiniosakond on diagnoosinud isikul narkosõltuvuse. Kinnipeetav on impulsiivne,

agressiivne ning konfliktsituatsioonis ärritub kergesti. G.D sõnul ta ei poolda

kuritegelikku käitumist, kuid samas püüab enda kuritegude puhul asetada vastutuse endast väljaspoole. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, mil tal oli probleeme üldkasuliku

töö tundide tegemisega ning sooritas tunnid juba kohtu poolt määratud uueks tähtajaks. Kinnipeetaval jääb motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda paljasõnaliseks, kuni tal ei ole motivatsiooni loobuda narkootikumide tarvitamisest.

Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Ta viibib 1. korda vangistuses. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 74 % ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36 %.

Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 1 aasta on pannud G.D

mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad

tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. G.D

on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht vanaema korteris ja toetavad lähedased. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda

4 võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab

kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt

valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või

prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtu hinnangul võimaldab G.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.D-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal

on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.D , saades aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/