2-15-108547/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-108547

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-108547

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi Denis Baškirovi vastu

407,19 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

431,34 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja PLACET GROUP OÜ (rk 11198910; asukoht

Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn), esindaja Riho Siil, e-post

jurist@itminkasso.ee;

kostja Denis Baškirov (ik XXXX; elukoht XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi Denis Baškirovi vastu osaliselt.

2. Välja mõista Denis Baškirovilt PLACET GROUP OÜ kasuks 381 (kolmsada

kaheksakümmend üks) eurot ja 19 senti, millest 300 eurot on põhinõue, 26 eurot intress,

12 eurot võla sissenõudmise kulu ja 43,19 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 07.07.2015

seisuga.

3. Välja mõista Denis Baškirovilt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 300 eurot alates 08.07.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot ja

81 senti.

4. Väljamõistetud

summad

kanda

ITM

Inkasso OÜ

arvelduskontole

nr EE172200221026942756, märkides selgitusse kostja nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta poolte menetluskulud 94% ulatuses Denis Baškirovi kanda ja 6% ulatuses PLACET

GROUP OÜ kanda.

8. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-108547 PLACET GROUP OÜ menetluskulude rahaliseks

suuruseks 160 (ükssada kuuskümmend) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 60 eurot

lepingulise esindaja kulud.

9. Välja mõista Denis Baškirovilt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud 150 (ükssada

viiskümmend) eurot ja 40 senti.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

2(5)

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Asjaolud ja hageja nõue

PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 22.04.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Denis Baškirovilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks, millele kostja esitas

08.05.2015 vastuväite.

29.06.2015 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.

09.07.2015 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostjalt 407,19 euro ning lisanduva viivise

väljamõistmiseks.

Harju Maakohus keeldus 24.08.2015 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja edastas käesoleva

tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.09.2013 laenulepingu nr SR283556, mille

alusel väljastas hageja kostjale 04.09.2013 interneti vahendusel esitatud laenutaotluse alusel

laenuna 300 eurot 30-ks päevaks (st laen tuli tagastada hiljemalt 04.10.2013). Enne laenusumma

ülekandmist tuvastas hageja kostja isikusamasuse Tallinnas Mustamäe postkontoris. Kuna kostja

ei tagastanud laenu tähtaegselt, tuleb tal raha kasutamise eest tasuda ka intressi 26 eurot.

Lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu edastas hageja kostjale 25.10.2013 ja 05.11.2013

võlateatise/meeldetuletuse, mistõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale võla menetlemisega

seotud sissenõudekulud summas 38 eurot.

Kostja võlgneb hagejale 407,19 eurot, millest 300 eurot on põhinõue, 26 eurot intress, 38 eurot

võla sissenõudmise kulu ja 43,19 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja on arvestanud

viiviseid seadusjärgses määras alates 05.10.2013 kuni hagi koostamise päevani 07.07.2015.

Hageja palub hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 407,19 eurot ja lisanduva

viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 08.07.2015 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulu (riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 90 eurot) palub hageja jätta kostja

kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 190 eurot.

Hageja lisas avaldusele koopiad 04.09.2013 laenutaotlusest, 04.09.2013 laenulepingust

nr SR283556 koos üldtingimustega, 04.09.2013 isikusamasuse tuvastamise ankeedist,

04.09.2013 maksekorraldusest laenusumma ülekandmise kohta kostja arvelduskontole,

25.10.2013 ja 05.11.2013 võlateatisest/meeldetuletusest ning 20.11.2013 teatest nõude

menetlemise kohta (tl 21-34).

Kostja vastus hagile

Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja võimeline võlga tasuma. Kostja on invaliidsuspensionär ja

pension on tema ainuke sissetulek. Hetkel elab kostja ema juures ja tema naine on rase.

3(5)

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid.

2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.

3. Hageja on esitanud kostja vastu 04.09.2013 sõlmitud laenulepingu nr SR283556 (tl 23-28)

rikkumisest tulenevad nõuded.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga.

4. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Kostja on laenu saamiseks 04.09.2013 esitanud laenutaotluse (tl 21-22) ja tuvastanud AS-i Eesti

Post Mustamäe postkontoris isikusamasuse (tl 29-30). Samal kuupäeval on hageja rahuldanud

kostja laenutaotluse ja kandnud tema pangakontole laenusumma 300 eurot (tl 31).

Kostja ei eita vastuses hagile (tl 51), et pooled sõlmisid 04.09.2013 laenulepingu, kuid kostja

väitel ei ole ta võimeline laenu tagasi maksma. Kohus märgib, et asjaolud, et kostja ise ei oska

arvutit kasutada ja talle pakuti võimalust sms-laenu võttes lisaraha teenida, kusjuures ta ise oli

sel ajal joogine ja ta märgiti laenulepingus tööl käivaks isikuks, ei väära kohtu hinnangul

laenulepingu sõlmimist ega selle kehtivust.

5. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

Kohtule esitatud laenulepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on

rikkunud, jättes laenusumma 300 eurot 04.10.2013 tagastamata. Rikkumise vabandatavus on

üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust

välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja võlgnetava laenusumma suurust vaidlustanud ei ole,

mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 300 eurot tagastamata laenusumma

(põhinõude) katteks.

6. Hageja nõuab kostjalt intressi väljamõistmist.

Laenulepingu üldtingimuste p 4.6 ja lisa III kohaselt, kui laenusaaja viivitab kampaania laenu

tagastamisega, tagastab ta laenu koos intressidega, mis 30-päevase 300 euro suuruse laenu puhul

on 26 eurot.

VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlus puudub

selles, et hageja on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Laenuandjal on

õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga

nõustunud. Kuna lepingu pooled on laenulepingu rikkumise juhuks leppinud kokku

lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud

nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning

intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 26 eurot.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu 38 eurot laenulepingu

üldtingimuste p 9.3 järgi. Hagiavaldusest nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja

poolt 25.10.2013 ja 05.11.2013 kostjale saadetud kirjade (tl 32-33) kulu.

Laenulepingu üldtingimuste p 9.3 kohaselt on laenusaaja kohustatud laenuandjale hüvitama võla

menetlemisega seotud sissenõudekulud vastavalt kehtestatud teenustasude hinnakirjale,

4(5)

kusjuures teenustasu on 16 eurot esmase võlgnevuse teatise saatmise eest ja 22 eurot järgneva

teatise saatmise eest.

Kohus leiab, et hageja lepingu üldtingimus p 9.3, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda

lubab, on tüüptingimusena tühine.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34

tähenduses (04.09.2013 kehtinud redaktsioon).

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus

tühine.

Kuigi meeldetuletuskirjade tasu ei sisalda pelgalt postiteenuse maksumust, peab kindlaks-

määratud tasu suurus olema mõistlikult põhjendatav. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas

kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur arvestades kulu

töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus,

millega hagejal laenuandjana on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjalike teadetega seotud

kulutuste hüvitamist laenuandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud

meeldetuletuskirja maksumus 6 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

12 eurot (2 × 6 eurot) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.

8. Hageja nõuab kostjalt 07.07.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 43,19 eurot ja

alates 08.07.2015 lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Viivise

arvutamisel on hageja lähtunud viivise seadusjärgsest määrast ja arvestanud viivist võlgnevuse

(300 eurot) sissenõutavaks muutumisest, so alates 05.10.2013 kuni hagiavalduse koostamiseni.

Kostja ei ole vaielnud vastu viivise määrale, arvestusele ega kohustusele tasuda viiviseid kuni

põhinõude täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kuna

kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on hageja õigustatud viivist nõudma. Kohus

selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale

kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise

lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada

võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu täitmata

jätmine) ning seetõttu on põhjendatud hageja viivise nõuded rahuldada. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 43,19 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks ja alates 08.07.2015

lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Samas peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui

põhinõue.

5(5)

9. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 381,19 eurot, millest põhinõue on

300 eurot, intress 26 eurot, võla sissenõudmise kulu 12 eurot ja 07.07.2015 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 43,19 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja lisanduva

viivise alates 08.07.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivisenõuded kokku ei või

ületada 300 eurot.

10. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 näeb

ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~94% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 94% ulatuses

kostja ja 6% ulatuses hageja kanda.

12. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

160 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 60 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja

vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja

maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses

kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt

samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust,

hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ning kohus lahendas

asja kirjalikult lihtmenetluses, peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks

60 eurot.

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja 94% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on 150,40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik