3-15-1876/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

19.10.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1876

Haldusasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus riigi kulul õigusabi

saamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jaak Reinomäe 15.09.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a

määruse peale rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a määrus muutmata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 14.08.2015. a, 24.08.2015. a ja 03.09.2015. a määrused.

3. Võtta menetlusse Jaak Reinomäe 09.08.2015. a, 18.08.2015. a ja 30.08.2015. a

määruskaebused Tartu Halduskohtu 03.08.2015. a määruse peale, jätta määruskaebused

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.08.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 22.07.2015 Tartu Halduskohtule menetlusabi taotluse riigi õigusabi

saamiseks halduskohtule õigusdokumendi koostamiseks, õigusnõustamiseks ja tema

esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt soovib isik esitada halduskohtule

kahju hüvitamise kaebuse Viru Vangla vastu. Riigi õigusabi on kaebaja väitel vajalik tema

õiguste kaitseks. Taotleja väidab, et tal endal puuduvad vahendid õigusabi palkamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 03.08.2015. a määrusega J. Reinomäe taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.

Halduskohus asus seisukohale, et J. Reinomägi on käesolevas asjas ise võimeline oma õigusi

kaitsma. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on olemas piisavad kogemused

halduskohtumenetluses osalemiseks, kuna ta on pöördunud halduskohtusse üle saja korra ning

on teadlik oma õigustest. Lisaks on kaebaja suutnud end varasemalt esindada. Halduskohus

leidis, et arvestades ka probleemi kirjeldust, mille lahendamiseks õigusabi soovitakse, siis

tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei oleks keeruka vaidlusega, mille puhul oleks õigusabi

kaebajale vajalik. Halduskohus märkis, et taotleja on edukalt koostanud kohtule kahju

hüvitamise kaebusi. Halduskohus lisas, et kuna halduskohtumenetluses valitseb

uurimisprintsiip, siis ei ole nõutav, et kaebaja esitaks õiguslikke põhjendusi ning ka see

asjaolu kergendab kohtusse pöördumist. See põhimõte tagab koos teiste

halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega nii õiglase kohtupidamise, kaebaja õiguste tõhusa

kaitse kui ka selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalaste teadmiste ulatusest

kohtu ees võrdses seisus.

3. J. Reinomägi esitas 09.08.2015 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja riigi

õigusabi Tartu Halduskohtu 03.08.2015. a määruse vaidlustamiseks. Tartu Halduskohus

tõlgendas kaebaja taotlust riigi õigusabi taotlusena määruskaebuse esitamisel ja jättis

14.08.2015. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata.

4. J. Reinomägi esitas seejärel 18.08.2015 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib

taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu seekord 14.08.2015. a määruse vaidlustamiseks.

Tartu Halduskohus jättis 24.08.2015. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7

lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

5. J. Reinomägi esitas 30.08.2015 järjekordse õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib

taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 24.08.2015. a määruse vaidlustamiseks. Tartu

Halduskohus jättis 03.09.2015. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1

p 1 alusel rahuldamata.

6. J. Reinomägi esitas 07.09.2015 veel kord riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib

taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 03.09.2015. a määruse vaidlustamiseks.

7. Tartu Halduskohus jättis 11.09.2015. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse

läbi vaatamata.

Halduskohus märkis, et käesolevas asjas esitas J. Reinomägi kohtule 22.07.2015 taotluse riigi

õigusabi saamiseks kaebuse koostamiseks halduskohtule Viru Vangla 20.07.2015. a vastuse nr

6-16-/72-2 vaidlustamiseks, millega jäeti taotleja 500 euro suurune kahju hüvitamise nõue

rahuldamata. Halduskohus selgitas, et kohtuinfosüsteemist nähtub, et J. Reinomägi on

esitanud 12.08.2015 kohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

summas 500 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule ka taotluse riigi õigusabi

saamiseks. Sellest tulenevalt tuvastas halduskohus, et J. Reinomägi on esitanud kohtule

kaebuse koos riigi õigusabi taotlusega, mille esitamiseks taotleja käesolevas haldusasjas riigi

õigusabi taotleb. Halduskohus märkis, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3

kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt

lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva

avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti. Ühtlasi selgitas halduskohus, et tulenevalt

HKMS § 116 lg-st 5 ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. HKMS § 116 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Halduskohus märkis täiendavalt,

et Tartu Halduskohtu 03.08.2015. a määrus, 14.08.2015. a määrus ning 24.08.2015. a määrus

on jõustunud. Halduskohus leidis, et tulenevalt sellest, et Tartu Halduskohtu 03.08.2015. a

määrus on jõustunud ja menetlus seetõttu lõppenud ning J. Reinomägi on esitanud juba

kohtule kaebuse koos riigi õigusabi taotlusega, siis tuleb J. Reinomäe 06.09.2015 esitatud riigi

õigusabi taotlus jätta läbi vaatamata.

8. J. Reinomägi esitas 15.09.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles märgib, et soovib

saada riigi õigusabi seoses Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a määrusega. Taotluse kohaselt

rikutakse käesolevas asjas taotleja erinevaid konventsioonis kehtestatud õigusi. Lisaks märgib

kaebaja, et õiguse iseseisev käitamine ei ole talle tagatud.

9. Tartu Halduskohus võttis 22.09.2015. a määrusega Jaak Reinomäe 15.09.2015. a avalduse

menetlusse määruskaebusena Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a määruse peale, jättis selle

rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus jätab J. Reinomäe 15.09.2015. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 11.09.2015. a määruse muutmata, kuid tühistab Tartu Halduskohtu 14.08.2015.

a, 24.08.2015. a ja 03.09.2015. a määrused, võtab menetlusse J. Reinomäe 09.08.2015. a,

18.08.2015. a ja 30.08.2015. a määruskaebused ning jätab Tartu Halduskohtu 03.08.2015. a

määruse muutmata.

11. Tartu Halduskohus tõlgendas J. Reinomäe 15.09.2015 esitatud avaldust riigi õigusabi

saamiseks määruskaebusena halduskohtu 11.09.2015. a määrusele, võttis selle menetlusse,

jättis rahuldamata ning edastas ringkonnakohtule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

tõlgendusega. 11.09.2015. a määrusega jättis halduskohus J. Reinomäe järjekordse riigi

õigusabi taotluse läbi vaatamata põhjendusega, et kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kaebaja

12.08.2015 esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks samas asjas, mille jaoks ta

käesolevas haldusasjas riigi õigusabi taotleb, mistõttu on tegemist korduva avaldusega, mille

kohus võib HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata jätta.

12. Kohtuinfosüsteemi andmetest nähtub, et J. Reinomägi esitas haldusasjas nr 3152026

kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot seoses

sellega, et Viru Vangla jättis 05.02.2015 kaebajale kohtust saabunud dokumentide üleandmisel

üle andmata dokumentidega kaasas olnud kaaskirja koopia. J. Reinomägi oli eelnevalt

esitanud Viru Vanglale 20.05.2015 kahju hüvitamise taotluse, mille Viru Vangla 20.07.2015. a

vastusega nr 6-16/72-2 rahuldamata jättis. Nimetatud asjas taotles J. Reinomägi halduskohtult

ka korduvalt riigi õigusabi. J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks kaebuse esitamisel

jättis halduskohus 25.08.2015. a määrusega rahuldamata. J. Reinomäe 30.08.2015. a taotluse

riigi õigusabi saamiseks halduskohtu 25.08.2015. a määruse vaidlustamiseks jättis

halduskohus 03.09.2015. a määrusega rahuldamata. J. Reinomäe 06.09.2015. a taotluse riigi

õigusabi saamiseks halduskohtu 03.09.2015. a määruse vaidlustamiseks jättis halduskohus

11.09.2015. a määrusega rahuldamata. Halduskohtu vastavad määrused on tänaseks

jõustunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et ka käesolevas haldusasjas esitas

J. Reinomägi taotluse riigi õigusabi saamiseks halduskohtule sama kahjunõude esitamiseks

nagu haldusasjas nr 3-15-2026. Seega on tegemist korduva avaldusega.

13. HKMS § 55 lg 3 sätestab: „Kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama

kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal

alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti.“ Kuigi

ringkonnakohus on seisukohal, et sättes peetakse eelkõige silmas samas, mitte teises

kohtuasjas esitatud taotlust, saab vastavat normi kohaldada ka korduvate, erinevates

menetlustes esitatud riigi õigusabi taotluste puhul eeldusel, et riigi õigusabi soovitakse sama

nõudega samal alusel esitatud kaebuse lahendamiseks. Seega on halduskohus õigesti

käesolevas asjas esitatud samasisulise riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätnud.

14. Samas märgib ringkonnakohus ka seda, et sarnaselt eelnevalt nimetatud haldusasjale

esitas J. Reinomägi käesolevas haldusasjas esmalt riigi õigusabi taotluse kaebuse esitamiseks

ning seejärel riigi õigusabi taotlused halduskohtu nende määruste vaidlustamiseks, millega nii

kaebuse esitamisel riigi õigusabist kui ka seejärel määruskaebuse esitamisel riigi õigusabist

keelduti. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse esitamisel taotletud riigi õigusabi

andmisest keeldumisega on hõlmatud kaebaja kõik vastavas haldusasjas tehtavad

menetlustoimingud, mistõttu puudub kaebajal, kelle esmane taotlus on rahuldamata jäetud,

alus eraldiseisvalt riigi õigusabi taotlemiseks halduskohtu poolt haldusasjas tehtud iga

määruse vaidlustamiseks. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Kui kaebaja on

siiski sellise taotluse esitanud, tuleb seda tõlgendada kas esmase halduskohtu määruse peale

esitatud määruskaebusena või, kui vastav määruskaebus on juba menetlusse võetud ja

lahendatud, korduva taotlusena, mille halduskohus võib tähelepanuta või läbi vaatamata jätta.

15. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust tulenevalt eksis halduskohus käesolevas

asjas J. Reinomäe 09.08.2015. a, 18.08.2015. a ja 30.08.2015. a riigi õigusabi taotluste

tõlgendamisel. J. Reinomägi tegelikuks tahteks ei olnud niivõrd riigi õigusabi saamine

kuivõrd halduskohtu 03.08.2015. a määruse vaidlustamine, millega kaebajale käesolevas

haldusasjas riigi õigusabi ei antud. Seega tõlgendab ringkonnakohus kaebaja eelviidatud

taotlusi määruskaebustena halduskohtu 03.08.2015. a määrusele. Kuna nimetatud tõlgenduse

puhul on määruskaebused endiselt menetlusse võtmata ja ringkonnakohtule lahendamiseks

saatmata, peab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks

määruskaebused ise menetlusse võtta ja koheselt lahendada.

16. Halduskohtu vaidlusaluse, 03.08.2015. a määruse tegemise ajal ei olnud veel J.

Reinomägi kohtusse haldusasjas nr 315-2026 käesolevaga analoogset kaebust ja riigi õigusabi

taotlust esitanud. Seetõttu on halduskohus õigesti J. Reinomäe taotluse sisuliselt lahendanud.

Halduskohus on 03.08.2015. a määruses põhjendanud, mis tingis J. Reinomäe riigi õigusabi

taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata

jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi

sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. Seoses J. Reinomäe riigi õigusabi

taotluste tõlgendamisega määruskaebustena, tühistab ringkonnakohus menetlusökonoomia

põhimõttest lähtudes ka halduskohtu 14.08.2015. a, 24.08.2015. a ja 03.09.2015. a määrused,

millega halduskohus tõlgendas J. Reinomäe taotlusi riigi õigusabi taotlustena ning need

rahuldamata ja ringkonnakohtule määruskaebustena edastamata jättis.

17. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus J. Reinomäe 15.09.2015. a määruskaebuse

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a määruse muutmata; tühistab Tartu

Halduskohtu 14.08.2015. a, 24.08.2015. a ja 03.09.2015. a määrused, võtab menetlusse

J. Reinomäe 09.08.2015. a, 18.08.2015. a ja 30.08.2015. a määruskaebused ning jätab Tartu

Halduskohtu 03.08.2015. a määruse muutmata. Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a määruse

põhjendus, mis puudutab halduskohtu varasemate määruste jõustumist, tuleb asendada

käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel