2-15-105703/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-105703

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2015. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Jüri Runin vastu võlgnevuse

ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 023,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-

post jurist@julianus.ee)

Kostja Jüri Runin (isikukood 38905312754, elukoht

XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Jüri Runin vastu osaliselt.

2. Välja mõista Jüri Runin’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel

14.08.2011.a ja 16.12.2012.a sõlmitud liitumislepingute nr 1323382 ja 2230064

alusel põhivõlgnevus 383,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 378,16

eurot, kokku 761,99 eurot.

3. Jätta hagi käsitlustasu 127,82 euro nõudes ja sellelt arvestatud viivise 133,44 euro

nõudes rahuldamata.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja kanda 75% ulatuses ja hageja kanda 25% ulatuses

7. Välja mõista Jüri Runin’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas 195

eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega).

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 17.08.2015.a aadressil XXX antud üle kostja XX

M.R.. Kohus loeb dokumendid kostjale TsMS § 322 lõike 1 alusel kätte toimetatuks. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud kostja vastu hagi põhivõlgnevuse 511,65 euro ja viivise 511,60 euro

nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt koosneb põhivõlgnevus kostja ja Elisa Eesti AS vahel

sõlmitud liitumislepingutest tulenevast võlgnevusest kõnede eest summas 119,83 eurot,

järelmaksuga müügilepingutest tulenevatest põhiosa maksete võlgnevusest summas 264 eurot

ning järelmaksuga müügilepingutest tuleneva käsitlustasu võlgnevusest summas 127,82

eurot.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Hagiavaldusest

nähtuvalt

tulenes

käsitlustasu

nõudmise

õigus

järelmaksuga

müügilepingutest. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel

Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või Elisa Eesti AS poolt

mistahes põhjusel tõi kaasa käsitlustasu.

Kohus leiab, et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu

tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, on

tüüptingimus võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1

ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi

loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab,

et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille

kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist on VÕS § 42 lg 1 alusel

tühine. Nimetatud tingimus tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel enne

teatud tähtaega käsitlustasu. Käsitlustasu tuli tasuda kindlaksmääratud summas, arvestamata

lepingu kestust, tegeliku kahju suurust, sõltumata Elisa Eesti AS-ile kahju tekkimisest.

Käsitlustasu kogusummas 127,82 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks.

Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult

põhjendatud, ei ole õiguslikult põhjendatud ka hageja viivise nõue käsitlustasu tasumisega

viivitamise eest. Hageja esitatud viivisearvestusest nähtuvalt on hageja olnud käsitlustasu

tasumisega viivituses 696 päeva ning arvestanud viivist 0,15% päevas, seega on hageja

käsitlustasult arvestanud viivist 133,44 eurot. Hageja on arvestanud viivist kokku 620,27

eurot, kuid vähendanud viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist

summas 511,60 eurot. Eeltoodud põhjendustel tuleb hageja viivisenõue summas 511,60 eurot

jätta rahuldamata osas, milles viivist on arvestatud käsitlustasult.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja

kanda 75% ulatuses ja hageja kanda 25% ulatuses.

TsMS § 174 lõikest 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt

hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 195 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus

ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega). Hageja on palunud välja mõista riigilõivu

200 eurot ning õigusabikulu summas 351,51 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda,

hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 60 eurot (TsMS §

175 lg 1).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik