Legislator Case Law & Legislation
1-14-9809/46 AI generated

1-14-9809/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-14-9809/46
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 23.12.2014 otsusega tunnistati Nikolai Tõštšuk süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades mõisteti tema karistuseks 4 kuud vangistust.

Legislator headnote

AI generated

1-14-9809/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 23.12.2014 otsusega tunnistati Nikolai Tõštšuk süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades mõisteti tema karistuseks 4 kuud vangistust.

Keywords

AI generated
previous political persecution risk of reoffending expulsion despite persecution risk dismissal of testamentary executor risk of torture case of personal hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9809

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. septembri 2015

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Nikolai Tõštšuk, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 16. septembri 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 23.12.2014 otsusega tunnistati Nikolai Tõštšuk süüdi KarS § 199 lg 2

p-de 7, 8, 9 järgi ja KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades mõisteti tema karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistusele Harju Maakohtu 28.03.2014 otsusega mõistetud karistus ja

liitkaristuseks kujunes 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas 03.04.2013 ja lõpeb

30.09.2016.

2. Viru Maakohtu 16.09.2015 määrusega jäeti N. Tõštšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on järgmised.

2.1

Maakohus tuvastas ja märkis N. Tõštšuki varasema elukäigu, vangistusaegse käitumise ning

teda vabaduses ootavate elutingimuste osas järgmist.

Kriminaalkorras on N. Tõštšukki karistatud korduvalt. Vangistuses on ta teistkordselt. Viimane

karistus mõisteti varguse eest ning ta kannab liitkaristust muuhulgas narkokuriteo eest. Vaatamata

varasematele arvukatele karistustele ei ole N. Tõštšuk paranemise teele asunud, mis viitab sellele, et

ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on

võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja

narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida tuleb pidada uue

kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

N. Tõštšukil puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ja ta osaleb tööhõives, mida tuleb hinnata

positiivsena.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab

uute kuritegude riski. Vabanemisjärgselt MTÜ Teekonna poolt pakutav elukoht on ajutine, mis

omakorda seab küsimuse alla kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete täitmise.

2.2

Eeltoodud asjaoludel järeldas kohus, et tingimuslik karistus ei paneks N. Tõštšukki hoiduma

uute kuritegude toimepanemisest ning tema puhul on tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk. Seetõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas

alandada. Samuti leidis kohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel

ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue kuriteo asjaolusid.

Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus

selles, et N. Tõštšuk suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all

järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Vanglas viibides on süüdimõistetul võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis

suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse N. Tõštšuk, kes taotleb selle tühistamist ja enda tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamist ühes tema suunamisega MTÜ programmi. Süüdimõistetu

põhjendused on järgmised.

3.1

N. Tõštšuk toonitab enda elama asumist MTÜ Teekond keskusesse ning leiab, et selline

võimalus ühes kriminaalhoolduse kohaldamisega aitaks tõhusalt kaasa tema resotsialiseerumisele

ning motiveeriks teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanemisest. Eluline loogika ütleb

üheselt – tõenäosus, et ta paneb toime uued kuriteod pärast karistuse täielikku ärakandmist, on

tunduvalt suurem kui see, et ta teeks seda pärast aastast kriminaalhooldaja poolset aitamist ning

MTÜ Teekond programmi läbimist. Kriminaalhooldaja on kohtule antud hinnangus tabavalt

märkinud, et uue kuriteo riski vähendavad MTÜ Teekond pakutav sotsiaalse ja psühholoogilise

nõustamise programm ning abi elu- ja töökoha saamisel. Kõik asjas antud arvamused ja hinnangud

näitavad seda, et teda on võimalik vabadusse lasta ainult riigipoolse järelevalve alla. Just see valve

viib miinimumini kohtu kartused, et ta hakkab vabaduses eirama kõige olulisemaid ühiselu reegleid.

3.2

N. Tõštšuk märgib ka, et vangistuse jooksul on ta läbinud suitsetamisest loobumise

nõustamise, viha juhtimise programmi, tervise- ja sõltuvusrühma ning sotsiaalsete oskuste

treeningu. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on Riigikohtu hinnangul üheks

esmaseks faktoriks ennetähtaegse vabastamise puhul. Eeltoodu põhjal saab järeldada seda, et

reaalne vangistusaeg on täitnud oma eesmärgi ning ta on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka

elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Ta palub anda

ringkonnakohtul endale võimaluse näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses

viibitud aja jooksul pöördumatult teisenenud ning ta on asunud seaduskuulekale teele.

3.3

N. Tõštšuk ei nõustu maakohtuga, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

riivaks ühiskonna õiglustunnet. Kui kinnipeetav on paranenud, mida näitab tema käitumine

karistuse kandmise ajal, siis on seni kantud karistus oma eesmärgi saavutanud. Kui selgub, et

karistuse eesmärk on saavutatud enne selle kandmise lõpptähtaja saabumist, siis ei saa sellise isiku

tingimisi ennetähtaegne vabastamine riivata ühiskonna õiglustunnet. Karistuse eesmärk ei ole

tingimata karistuse lõpuni ärakandmine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaalunud kõiki KarS § 76 lg-s 4

toodud asjaolusid kogumis, asub seisukohale, et N. Tõštšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub kõigi kaevatavas määruses esitatud

seisukohtadega ning vastab määruskaebusele vaid järgmist.

5. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-91-06 p-s 8.1 toonitanud, et kinnipeetava õiguspärane

käitumine kinnipidamisasutuses on vanglast ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Nimetatud nõue on N. Tõštšuki puhul praeguseks ajahetkeks ka täidetud, s.o natuke rohkem kui

aastase perioodi jooksul ei ole ta distsipliinirikkumisi toime pannud. Samas ei saa süüdimõistetut

vabastada ega karistuse eesmärke täidetuiks lugeda vaid selle põhjal, et ta vanglatingimustes (s.o

vangla piiratud tingimustes ja ametnike valve all) on käitunud seadust ja kinnipidamisasutuse

sisekorda austavalt. N. Tõštšuki puhul on nimelt vajalik tähelepanu pöörata tema varasemale

elukäigule, mida negatiivselt ilmestab teave sellest, et kriminaalkorras on teda karistatud koguni

üheksal korral ja ka reaalses vangistuses viibib ta juba teistkordselt. Seega ei ole eelnevad

eriliigilised karistused N. Tõštšukile oodatud eripreventiivset (s.o tema kuritegeliku käitumise

jätkumist ärahoidvat) mõju avaldanud ning puudub ka igasugune alus eeldada, et käesolev karistus

oleks olnud varasematest mõjusam. Sellist seisukohta kinnitab samuti Viru Vanglas koostatud

kinnipeetava iseloomustus, mille kohaselt hinnatakse N. Tõštšukist lähtuvat uute kuritegude ohtu

suhteliselt kõrgeks, s.o üldise korduva kuriteo puhul 61%-le ja vägivaldse kuriteo puhul 47%-le.

Iseloomustuse kohaselt on ohustatud avalikkus. Oht seisneb rahvatervise ohustamises ja on kõige

tõenäolisem, kui süüdlane jätkab narkootikumide ning alkoholi tarvitamist. Soodusteguriks on

impulsiivsus, mõjutatavus, samuti puudulikud sotsiaalsed ja probleemide lahendamise oskused. N.

Tõštšuk oma määruskaebuses on enda edasise käitumise kujundamisel olulist rolli näinud

võimalusel elada MTÜ Teekond keskuses, läbida sealne rehabilitatsiooniprogramm ja saada

vajadusel abi kriminaalhooldajalt. Ringkonnakohus N. Tõštšuki varasemat karistatust silmas

pidades kinnipeetava nimetatud asjaoludele määravat tähendust ei omista. Samuti ei too isiku

tingimisi ennetähtaegset vabastamist kaasa edasikaebuse väide, mille kohaselt on tõenäosus

süüdimõistetu edasises seaduskuulekas käitumises väiksem siis, kui ta karistuse vanglas lõpuni

kannab ning ilma kriminaalhooldusele allutamiseta vabadusse naaseb. Apellatsioonikohus rõhutab,

et enne karistusaja lõppu ei saa vanglast välja lasta isikut, kes kohtute hinnangul suure tõenäosusega

jätkab kuritegude toimepanemist.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas